Meil on nüüd palju asju

05.09.2019

Esimese palgapäeva puhul käisime esmaspäeval asju kokku ostmas. Tegelikult ostsime ühe asja juba pühapäeval – mikrolaineahju, LG oma ja see laulab 🙂 Ehk mul on nüüd meloodiliselt tegevuse lõpetamisest märku andev kodumasin. Kui me enne Sitsiiliasse tulekut ämma-äia juures elasime, siis neil oli pesumasin, mis tööd lõpetades meloodiliselt märku andis. Mulle väga meeldis ja tuli kohe tahtmine endale ka selline soetada 😀 Pesumasin meil ei laula aga see eest mikrolaineahi küll. Jaak rentis esmaspäeval meile Hertz kaubiku ja seiklus võis alata. Ikeast ostsime madratsid – Rasmusele ühese ja külalistetuppa suure kahese. Tahtsime ka kuute (6) söögitooli aga neil oli hetkel ainult viis (5), seega saame millalgi sinna veel tagasi minna. Nagunii on vaja patju ja tekke ka osta. Nüüd olen õhtud veetnud toole kokku kruvides, rahulikult igal õhtul üks tool ja juba ongi kolm tükki koos. MediaWordist ostsime nõudepesumasina – jeiiii, mehaaniline nõudepesumasin rõõmustab. Soovisime osta kõige odavamat aga paraku seda oli laos ainult üks aga me tahtsime pakendis uut. Seega olime sunnitatud ostma kallima ja vingema. Eks siis paistab, kui see nii hea ja mõnus on, et kas see tuleb meiega lõpuks Eestisse kaasa või mitte. Tiskresse ostsime ka just uue, eelmine oli meid juba 10 aastat teeninud aga oli liiga vali. Nõudepesumasinat me veel kasutusele ei ole saanud võtta, kuna perenaine soovib, et seda tuleks kindlasti tehnik paigaldama. Liza on aga hetkel perega veel puhkamas, seega kannatame ülejärgmise nädalani ja eks ma seni siis pesen käsitsi edasi. Bricomanist (nagu K-Rauta pood) ostis Jaak kokku hunniku erinevat puidumaterjali ja paksu vineeri. Nüüd saab ta hakata ehitama Rasmusele voodit ja kirjutuslauda ning külalistetuppa voodit ning riiulit/kapikest. Kirjutuslauast tundsin juba eile suurt puudust, kui söögilaual olid õppimise asjad ja me tahtsime õhtustama hakata. Aga lootust on, et varsti saab kirjutuslaua ka 🙂 Lõpuks ostsime Augusta Decost pesumasina – jah nad müüvad ka tehnikavidinaid mingil määral – üliodava Finluxi oma. Seda kodumasinat olen ma igatsenud esimesest päevast peale. Teisipäev oli mul pidupäev – terve päeva pesin masinaga pesu. Pool kogusest jäi veel oma aega ootama, kuna olen nüüd kaks päeva baasis olnud ning lisaks ei ole ilm ka mind pesupesemiseks soosinud. Vaatamata hinnale, töötab ilusti ja pesu on kenasti ära pesnud. Lisaks ostsime veel lihtsa grilli. Alguses mõtlesime nn. ufo võtta aga sama hinnaga oli ka üks suurem ja kandiline, mis nägi parem välja, seega võtsime selle. Eile tegime siis siin kodus esimese grilli ka 🙂 Tulevikus tahab Jaak osta uhkema ja vingema grilli, ma nüüd ju jälle ei mäleta millise täpsemalt aga kui see olemas on, eks siis ma postitan selle kohta kindlasti ka mõne pildi. Nüüd on meil olemas kõik vajalik, mida oleme esialgu planeerinud. Järgmine suur projekt on “Margitile auto”. Jaak kammib iga päev kuulutusi läbi ja kui midagi silma jääb, siis tuleb tegelema hakata. Minu kindel soov on, et see peab olema väiksem, ma nii suurt autot nagu meil praegu on, kindlasti ei taha. Järelturgu on aga hinnad on nii ja naa. Ameeriklased müüvad kasutatud asju täiesti ülehinnatuna. Itaalia saitidelt on ta päris häid pakkumisi leidnud aga ikka on mõte, et äkki tuleb veel midagi paremat 🙂

Ma olen vist juba maininud, et ilm ei vasta mu ootustele 😀 Eile oli siin oldud aja teine kord, kus me kordagi merre ei saanud. Tuul oli tugev ja rannas suured lained, seega me ei läinud riskima. Üleeile olid ka lained aga need ei olnud nii võimsad ning me Jaaguga käisime ikka ujumas ära – lainetel loksudel võis merehaigeks jääda aga vesi oli väga soe. Rasmus on endale nohu hankinud – seega ta nüüd on natuke ujumisest eemal. Tänu sellelele, et üks pilv ajab teist taga ja iga päev on mingil määral vihma sadanud on temperatuurid ka langenud. Öösel on juba 20 kraadi ringis ja seega otsustasime täna magada ilma konditsioneerita ning lahtise uksega – noh välimisel katteuksel on kaitseribid lahti ja putukavõrk ees. Väga mõnus oli nii magada 🙂 Esiteks on meie linnake tänaseks inimestest tühjaks valgunud, see tähendab, et on vaikne. Pühapäeval pakkisid paljud ennast kokku ja kolisid minema. Seega ei ole meil enam kõrvalmaja igaõhtust laste kisa ja suures koguses koerte haukumist. Kuidagi imelikult vaikne on … Jaak muidugi täiega naudib seda rahu ja vaikust, mul on lihtsalt veider, et kõik nii vaikne on. Ja pime on – meie majade reast alla poole jäävad majad on praktiliselt kõik täiesti pimedad. Mõnes üksikus on valgust näha aga üldiselt on suvitushooaeg läbi saanud. Huvitav, kas nii tunnevad ka Pärnu inimesed, kui suvehooaeg läbi saab, et vaikus, rahu ja inimesi ei ole?! Esmaspäeval pakkisid parkimisplatsi söögikohad ka ennast lõplikult kokku ja viisid putkad minema. Seega on õhtul nüüd kuulda lainete loksumist – eile eriti, üksikuid autosid ning kaugeid koerte hõikeid. Teiseks on temepratuur normaalne ning õhk mõnusalt karge, seega on uni eriti magus. Magamisest rääkides, peale seda, kui ma siin kirjutasin, et me öösel eriti hästi ei maga, siis peale selle ära kirjutamist oleme maganud nagu notid v.a need ööd, kui äike on meie kohal möllanud, siis ma olen küll üles ehmatanud. Tundub, et vastab tõele, et kui midagi vaevab, siis kirjuta see endast välja ja asjad võivad muutuda …

Tundub, et suve lõpp tähendab siin septembri algust. Lisaks sellele, et linnake valgus inimestest tühjaks – mis on tegelikult kummaline, kooli alguseni on ju veel aega, siis lõpetasid ka müügipoisid käimise. Viimane saiaring oligi pühapäeval ja poiss ütles, et ta nüüd rohkem ei tule. Me kõvahäälselt avaldasime oma kurbust selle üle 🙂 Sellest on kahju, sest meil oli juba tekkimas traditsioon, et pühapäeval sööme hommikusöögiks saiakesi ja ostame värske chiabatta. (Vahemärkus: Mari ja Kadi – chiabatta maitseb siin väga hästi aga Fredo oma on ka ok, seega võite seda edasi nautida küll 😀 ) Juur- ja puuviljapoiss vist lõpetas juba varem sõitmise, sest teda ma ei näinud juba mitu päeva. Kahju, temalt oleks veel tahtnud enne lõppu igast kraami kokku osta, eks nüüd ostame poest, kus on ka kraam värske ja hea aga mulle ikkagi meeldis see, et keegi tuleb ja sõidab Sulle ukse taha ja saad värsket kraami kokku osta. Jaagul tööl kolleegid ka rääkisid, et lisaks sellele, et eramajade ümbruses nad sõidavad, siis käivad nad ka linnades. Rõdudel on nööri otsas korvikesed, kus siis raha lastakse alla ja kaup üles. Kui me esimesel korral siin käsime, siis me nägime kuidas ühed selle korviga sehkendasid aga siis me veel hästi ei saanud aru, mida nad teevad, nüüd teame.

Söögist veel rääkides, hakkasime sööma ühte huvitavat juustu natuke nagu mozarella aga kõvem ning maitset on rohekm aga mulle meeldib see, et see on sellise ägeda vaha sees. Maitseb värske chiabatta ja tomatitega imehästi!

Chiabattad juustu ja tomatiga

Esimesesl korral, kui Jaagu sponsori juures käisime, pakkusid nad meile arancini´sid. Küll need olid head, jah need on rasvased aga maitsevad ülihästi. Ma saan ühest kenasti kõhu täis. Tegemist on paneeritud ja firteeritud suurte riisipallidega, mille sees on erinevad täidised. Tecos on väike kohviku osa ka, kus neid osta saab aga neid on seal suhtleliselt harva saada, kui peale oleme sattnud siis paar korda oleme ikka ostnud. Küll peame me nüüd välja uurima, kus on Augustas head kohvikud, mis meile hommikusaiakesi ja chiabattat ning arancini´t müüb. Siiani ei ole meil väga kohvikut vaja läinud, poiss on soojad saiad ukse taha toonud ja Illy kohvimasin teeb väga head kohvi 😉

Noppisin üks päev ka esimese sidruni. Kuna Lidlis müüakse ka rohelisi sidruneid, siis me mõtlesime, et äkki meie sidrunid on ka rohelist sorti … No igatahes oli see üks juba piisavalt suur ja ahvatles mind juba ammu ennast ära noppima. Koor oli veel paks, seega oleks võinud siiski veel mõne aja küpseda aga mahla juba tuli ja maitses nagu sidrun ka 🙂

Eile oli aeg ka lõpuks juuksurit külastada. Kasutasin baasi ilusalongi võimalusi ja käisin siin ära. Olen eelnevalt ka maininud, et teenindajad on kohalikud aga oskavad inglise keelt, mõni rohkme mõni vähem. Minu eilne juuksur väga ei osanud. Igal juuksuril on erinevad töövõtted aga ma sellist teenindust ei ole veel kohanud, kui siin. Kõigepealt pandi selga mulle selline väike lühikeste varrukatega hommikumantlit meenutav ürp – seos oli selja taga. Siis pandi peale see tavaline juuksuri keep, mis ikka pannake ning kõige peale veel läbipaistevast kilest vihmakeebi sarnane ürp. Siis määriti juuksepiir igalt poolt kreemiga kokku, mõnda kohta sattus rohkem mõnda vähem. Mõtlesin, et huvitav kas hakkab nahka värvima või. Nojahhh, värvi peale pannes ta pintsldas ja selle kreemise osa kokku, ei tea, kas see käibki nii või ta lihtsalt oli hooletu. Kui tavaliselt juuksur ütleb, et kalluta pead sinna või tänna, siis antud juukser sikutas mind juustest õiges suunas 😀 Alguses oli koomiline lõpuks hakkas närvi ajama, ütle siis kuhu Sa tahad, et ma pea painutaks. Lõpuks ma enam ajakirja ei lugenud ja jälgisin teda peeglist, siis pöörasin ja kallutasin juba ise pead vastavalt sellele kuhu ta käed liikusid. Iseenesest tegi ta üsna korralikult aga kukla jättis imeliku. Igatsen juba oma juuksuri järgi …

Värske soenguselfi 🙂

Author: Margit Kõiv

Naine, abikaasa, ema, tudeng, koduperenaine - need on mu praegused tiitlid, kui kolisime elama Sitsiiliasse. Blogi otsustasin kirjutamata hakata, et ei läheks meelest, kuidas ja mismoodi on elu Sitsiilias läbi meie kogemuste.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *