25.10.2019
Esimest korda elus – lõputöö eelkaitsmine edukalt selja taga. Teisipäev oli see erakordne päev, kus me kursusekaaslastega oma lõputöid eelkaitsesime. Mina kasutasin tänapäevast moodsat üle veebi suhtlusvahendit. Kõik saime positiivse tulemuse ja nüüd läheb suuremaks kirjutamiseks, lõpptähtaeg on 18.11, seega kolm nädalat on aega lihvida. Mida rohkem tagasisidele mõtlen, seda enam tundub mulle, et pean vist enamus tööd uuesti tegema 😀 Või noh igatahes midagi pean kardinaalselt teist moodi tegema, et teised ka aru saaks, miks ja mida ma kokku olen kirjutanud … Seega ootavad mind ees mitmed intensiivsed akadeemilist kirjutamist täis päevad.
Esimesed külalised meil Sitsiilias külas – käinud! Jaagu kolleegi pere kahe lapsega olid meil külas. Mina muretsesin ja põdesin palju, kuna me ei ole ju isegi veel saart avastanud – seega soovitada oskame hetkel veel vähe, külalistetuba ei ole veel täitsa valmis ja lisaks sattus olema eelkaitsmise nädal, seega vaja lõputööd tuunida ja esitlust timmida. Nagu ikka muretsesin üle ja kõik sujus väga hästi. Külalised olid toredad ja tundub, et neile sobis meie juures ka 🙂 Kirjutasin siin mõni aeg tagasi, mida Jaak on meisterdanud ja tema tööriistade riiulist sai nüüd külalistetoa riiul/kapike. Kenasti lihvitud ja riiete riputamise võimalusega. Jaak hellitavalt kutsub suureks tööriistakastiks 🙂
Esimene kaktuseviljade söömine. Oleme aina mõelnud, et peaksime ostma aga ei olnud kuidagi selleni jõudnud, kuna me täpselt ei teadnud, kuidas neid sööma peab. Jaak tööle sõites ikka nägi suure tee ääres onusid neid kaktusevilju korjamas. Sellest innustatuna üritas ta ükskord neid meie linnakese vahel ka noppida, palja käega, see ei olnud just kõige targem mõte ja koju need ei jõudnud. Külalised tõid meile ühel õhtul natuke head ja saime need kaktuseviljad ära maitsta – midagi keerulist ei olegi, tuleb koor lahti lõigata ja vili seest ära süüa. Väga magus ja maitsev, seemned on sees veidi kõva võitu. Ahjaaa, isegi kui poest/turult neid osta ja suured okkad on ma maha pestud/hõõrutud, siis ei soovita ikkagi seda vilja palja käega rabada. Pisikesed salakavalad okkakesed on ikka alles ja need on väga väga teravad ja ei tule pärast käe küljest ära. Siiani annavad veel osad tunda …
Elu esimene päris pizzaahjus pizza küpsetamine. Esiteks ma teen küll pizzat aga tavalises ahjus ja lillkapsa põhjaga. Seega esimene ülesanne – teha pärmitaigen. Olen seda elus enne ka teinud aga see on minu jaoks üks suurem ja tüütu ettevõtmine, seega ma seda väldin, iial ei tea kas kerkib ja kas on tekstuur õige. Otsisin retsepte ja surfasin Youtublis ringi – üks tore Itaalia onu tegi pizzat ja proovisin tema näpunäidete järgi teha. Retsepti võtsin Jamie Oliveri lehelt – väidetavalt pidi sellest kogusest tulema 8 keskmise suurusega põhja. Ma sain 12(!) – esimene õppetund – järgmine kord teha poole väikem kogus, juhul kui inimesi just kaks-kolm korda rohkem ei ole 😀 Midagi läks ikka valesti, sest tainas jäi aina käte külge kinni. Rohkem jahu ei tahtnud ka panna, muidu läheb ju kõvaks. Pizzapõhjad muljuvad ja sikutavad nad ka käte vahel parajaks aga no minul see ei õnnestunud, appi tuli vana hea taignarull. Edaspidi proovin kätega mässata, et tuleks ikka autentne ja ei jääks liiga õhuke. Pizza tegemisse olid kõik kaasatud v.a. Rasmus, kes oma asju ajas 😀 Seega said koos meiega ka külalised käe valgeks. Ahjus tuleb edaspidi aktiivselt tuld all hoida, sellise koguse pizzade peale kippus ahi ära jahtuma ja tänu sellele jäid osad natuke tooreks. Seega järgmine kord – teravam tuli ja vaikselt kogu aeg põleda lasta ning poole väiksem kogu tainast ja veidi juurde uurida, miks taians käte külge jääb – mis siis valesti läinud on. Pizzad ise tulid väga maitsvad, enamus jäi küll järgi, sest kogus oli ikka meeletu. Nüüd saame mitu päeva veel pizzaga maiustada.
Pizzapallid – kokku oli siis neid 12tk 
Esimene on ahjus!
Esimene on ahjust väljas. 
Pizzat?!
Minu esimene oma auto. Meil on nüüd kaks autot 🙂 Mulle auto ostmine võttiski kõigest 3,5 nädalat aega. Meeltu kogus bürokraatiat ning keerulised protsessid. Kuna auto tuli arvele võtta USA-s, me ei ole ju residendid, seega kogu see asjajamine võttis terve igaviku. Kolmapäeval käisime ja tõime mu nunnu koju. Ostsime Seat Leoni, 2010 aasta oma, mõistlik läbisõit ja tundub, et sõidab. Ma ise ei ole veel sellega jõudnud sõita, müügisalongist sõitis Jaak sellega koju, ta kõrv ja tunnetus autode osas on parem, et kas käitub imelikult või on tunnetuslikult kõik OK. Koju me üksteise sabas sõtsime, Jaak Seatiga ja mina Peugeotiga ning kohale me jõudsime. Loodetavasti teenib see auto meid järgmised kolm aastat kenasti ja saan edaspidi ise ringi kruiisida – poes käia, lapsel järgi ja vajadusel veel seigelda.
Esimene vihmapüha – eile jagati kooli grupis artiklit, et Sitsiilias on tänaseks (reede 25.10) välja kuulutatud tormihoiatus – tase punane ning seoses sellega on saarel väga paljud koolid suletud. Hakkas aktiivne arutelu, kas Sigonella kool on lahti või kinni. Öösel hakkas maru peale – kella 2.00 paiku hakkas sadama ja sadas kuni 6.00 praktiliselt välja – vahepeal olid tugevamad sajuhood ja äike, vahepeal natuke rahulikum. Päev on olnud vahelduva sajuga. Tuult nagu ei ole, vähemalt mitte midagi hullu aga on ebameeldivalt märg ja niiske. Lülitasin isegi kütte sisse, et toas hea soe oleks ja niiskus ei leviks. Temperatuuri osas on väljas ikka 20 kraadi, seega külm ei ole. Arvatavasti kusagil siin piirkonnas on asi hull ka, sest paljud kommenteerisid kooli grupis, et ei saada lapsi kooli, kuna väljas on kohutav maru. Sigonellas oli ilm normaalne ning kool lahti. Eks siis pärast peab lugema, kui hull see maru siis oli. Terve see nädal on Põhja-Itaalias suur maru olnud ja ilm halb, nüüd jõusidid need õnnetud vihmapilved meile ka. Nädalavahetusel peaks veel paha ilm olema, ongi hea lõputööd kirjutada 😉 Külalistel läks küll ilmaga väga hästi – siis oli meil terve nädal imeline soe ja päikseline. Nad käisid iga päev ujumas ja said täiega veel suve mõnusid nautida. Meie viimane ujumine jäi eelmisesse pühapäeva 20.10. Vesi oli jahedam, kui harjunud olime aga täiesti ujutav.
Esimesed uued diivanid üle 10 aasta. Kuna siinne diivan oli kohutav, siis otsisime omale uut. Leidsime NEXis täitsa toredad istumised, millel saab jalatoed välja sõidutada ja soovi korral täitsa pikali lasta. Meil ei olnud plaanis neid kohe ära osta aga kui reklaame lähemalt uurima hakkasime, siis selgus et sooduskampaania sai selle päevaga läbi ja kiirelt tuli tegutseda. Eelmisest laupäevast oleme nüüd uut diivanite võrra rikkamad – üks on kahene – koos topsihoidjatega. Kes iganes need olid, kes meile need kohale tõid olid maailma saamatumad asjade tassijad – nad suutsid ära lõhkuda köögiakna välimise võre ja täitsa korralikult. Jaak proovib seda ise korda saada ja kui ei saa, siis peame hakkama uut otsima. See varjutas natuke meie rõõmu aga uute diivanite üle oleme väga õnnelikud ning üritame siin nüüd nuputada, kuidas esimese korruse ala mõistlikult sisustada.
Esimene kasside veetopsike. Ostsime Rasmusele pika palumise peale kasside jaoks ühe anuma, kuhu ta nüüd truult üle õhtuti vett käib panemas. Ma meie kodu lähedusse ei lubanud panna, seega pani ta selle sinna, kus kassid kogunevad. Ühel õhtul käisin temaga kaasas – seal oli neid topse päris palju, seega kiisude eest keegi usinasti hoolitseb. Kui aga keegi toob uue topsikese on kõik kohe kallal ja vaata, et lähevad veel kaklema ka …
TÄIENDATUD 26.10.209
Esimene pikem elektrikatkestus. Meil on siin ennegi äikese ajal elekter ära olnud aga kas siis korraks pimedaks läinud ja kohe tagasi tulnud või maksimaalselt 30minutit. Täna oli rekord, ca 4 tundi oli ära. Majas lähevad sel ajal põlema avariituled, täna läksid need ca 4.30 põlema, mingi hetk kustusid ära ja ma arvasin, et elekter tuli tagasi. Kui Rasmus kella 6:00 paiku tõusis, siis meil ikka elektrit ei olnud. Jätsin ta siis taskulambi valgel toimetama ja kobisin ise tagasi magama. Taaskord läks hästi, et elekter reedel ära ei olnud, kui meil veel külalised olid, siis oleks ikak väga keeruline toimetada olnud. Kui me lõpuks kõik virgusime teatas Jaak, et on aeg Augustasse kohvi minna jooma.
Esimest korda Augustas kohvikus. Majaperenaine soovitas mulle ühte kohta, Il Baretto, mida võiksime kindlasti külastada. Võtsime siis suuna sinna ja tõesti oli armas kohvikukene, paksult itaallasi täis 😀 Rasmus leidis meile vaba laua, seega jäime sinna hommikusööki nautima. Nagu ikka ei leidnud Rasmus endale mitte midagi, kuigi heast ja paremast olid letid lookas. Kuna ma hommikuti kohvi ei joo, tellisin teed. Teenindaja oli täielikult hämmingus, ma äkki olin esimene, kes üldse teed tellis 😀 Jaak võttis topelt excpresso ja lisaks võtsime kaks ricotta täidisega croissanti – suured, õhuliselt ja muljetavaldava täidisekogusega. Peale arve tasumist tegin otsuse, et edaspidi joon siin riigis väljas käies ainult cappuccinot, kuna see maksab maksimaalselt 1.50. Ühesõnaga arve oli siis järgmine: tee- 2.50, excpresso 1.60 (üks on siis 0.80) ja saiad kokku 2.40 (ühe hind 1.20). Ütleme nii, et mingid asjad on siin ikkagi ebareaalselt soodsad.
Kindlasti mitte esimest ega ka viimast korda – “Suur tossutaja” 22.10.2019
