19.11.2019
Laupäeval 16.11.2019 saime lõpuks reisile minna ja külastasime Agrigentos olevaid Valley of the Temples ja Scala dei turchi – ma olen neid juba ammu-ammu vaatama tahtnud minna. Küll oli ilm liiga kuum (loe: suvi oli), siis ei olnud sobivat aega ja lõpuks keeras ilm ära. Nüüd oli kõik nii nagu peab ja tegime väikese ringreisi. Küll jah meie juures oli hommik pilvine ja udune aga sihtkohas lubati päikselist ilma, 22 kraadi, kuid meeletult tugevat tuult.
Sitsiilia ühed kuulsamad vaatamisväärsused, mis on ka UNECO maailmapärandisse kantud, asuvad meie kodu suhtes peaaegu risti üle saare. Kaart näitab sinna ca 190km ja sõiduajaks ca 2,5h. Tee ei olegi just väga pikk aga aega kulub küll, kuna teed on siin jätkuvalt ettearvamatud. Läksime mereäärset teed mööda, mis oli vägagi sõidetav, kuid siis mingi hetk usaldasime jälle liialt Google mapsi ja sattusime teele, mille kvaliteet taas kriitikat ei kannata. Sõidad rahulikult ja siis on kraater tee peal ees, tuleb teeperve pealt edasi ukerdada, ei olnud just kõige mõnusam teelõik. Õnneks üsna pea olime ranna äärsel teel tagasi, mis oli normaalse kvaliteediga. Koju tagasi sõitsime mööda kiirteed, kuna soovisime kiirelt koju jõuda 🙂
Ma olen seda vist maininud, et sõites ei ole mul meeles pilte teha ja sõidu pealt ei tule need eriti head ka. Seekord üritasin midagi ikka tabada. Sõites meie poolt edasi sisemaale ääristavad tee ääri peamiselt apelsinipuude salud, meeletus koguses. Huvitav on muidugi see, et apelsinid hakkavad praegu valmima … Nagu, et novembris-detsembris valmivad viljad, emm okei, meie mõistusele kõlab valesti aga õue vaadates tundub normaalne, kuna väljas on päeval temperatuur jätkuvalt 20 ringis. Mõni päev rohkem mõni päev vähem. Lisaks on ka mõned sidrunipuud. Ca 50km edasi hakkavad peale alad, kus on meeletult palju kasvuhooneid. Suuri ja väikeseid. Küll me oleme sõites nuputanud, mida seal kasvatatakse – täitsa lõunas on kirsstomatite kasvandus aga kuna need kasvuhooned olid sellised väiksemad, siis seal ei saanud tomat kasvada. Kuna me vahepeal olime sunnitud küla vahel seiklema, siis nägime nende kasvuhoonete sisse ka ja seal olid peamiselt suvikõrvitsad ja kurgid. Lageda taeva all kasvasid salatid, kapsad ja mingid sakililise lehega roheline puhmas ka, ma ei tea mis see on, ei tundnud ära … Edasi järgmise ca 50km pärast algasid viinamarja istandused. Ükskõik kuhu sõites vaatad, kogu saar on kaetud potipõllumajandusega. Seda ei jaksa me küll ära imestada, kui suures koguses nad sellega tegelevad.
Sõit oli meil üsna tore – alustasime uduselt ja pilviselt, kui jõudsime umbes 80km edasi olime kusagil kõrgel mäe otsas, kõik pilved jäid meist alla poole ja säras imeline päike ja temperatuur näitas 23 kraadi. Selline ilm saatis meid siis terve päeva, lisaks oli see lubatud meeletu tuul ka aga õnneks soe seega oli täiesti suve tunne. Templite orgu saab sisse mitmest kohast, me läksime alumisse suuremasse parklasse ja sealt edasi. Kogu ala on 1300 hektaril, linnulennult ristlõige ühest templi väravast kõige kaugemani on ca 2km. Vaadata on palju ja jalutada on mõnus, saab kivide vahel käia või siis mööda alleed kõndida. Kivide vahel seigelda oli muidugi tunduvalt toredam. Kuna kõrghooaeg on möödas, siis oli inimesi meeldivalt vähe. Vahva oli külastajaid vaadata – poolakad ja lätlased oli t-särkide ja lühikeste pükstega – neil ju puhas suvi 😀 Kohalikud ja teised samalt laiuskraadilt külastajad oli saabaste ja jopedega. Seega kontrast oli päris hea.
Templite org jättis mulle kustumatu mulje – koht, mida kindlasti soovitan külastada! Igivana ajalugu – 400-500a enne kristust, kõik Vana-Rooma või Vana-Kreeka aegne, sellist asja iga päev ei kohta. Kuna ma ei ole ju eriti reisinud ega ilma näinud, siis minu jaoks oli see tõeline vau effekt. Pileteid müüakse muidugi imelikult – külastada saab templite orgu, puuviljaaeda ja muuseumi. Pileteid müüakse kombineeritult – templite org+muuseum (me võtsime selle versiooni ja kolme peale läks kokku 31.50), siis on templite org+puuviljaaed. Pileteid saab eraldi ka osta aga siis ma saan aru, et see on kallim. Me jõudsime parkima 11:22 ja lahkusime 13:56, seega tuli meil ka seekord pikem jalutuskäik, kui tavaliselt. Puuviljaaed oli apelsini- ja oliiviaed ja seda oli natuke näha ka, seega väga ei kurda, et sinna ei saanud aga järgmisel korral äkki vaatame selle ka üle. Mõne külalisega ehk satub sinna kanti 🙂 Parkimine läks meil maksma 3.50€. Parklas pakuti taksoteenust, üks inimene 3€ ja reklaamivad ennast, et te ei peaks 2km kõndima, võtke takso. Mind ajas see segadusse, et misasja, 2km on väravani või … Pärast sai muidugi selgemaks – nad viivad inimesed ülemise värava juurde ja siis kõnnid orust alla alumise värava juurde tagasi. See muidugi tähendaks seda, et peab pargis risti rästi kõndima, et kõik ära näha. Me minnes läksime ühelt poolt ja tulles teiselt poolt, kus sai haake teha, siis nägime ikka kogu pargi ära. Täpsem info Templite oru ja muuseumi kohta on leitav siit, ma panin avaleheks pargi kaardi ja tuvustuse: https://www.parcovalledeitempli.it/en/il-paesaggio/
Ühe äärmise templi sambad 
Keskmine tempel – kõige suurem
Sambad 
Kõige tagumine tempel
ca 600 aastat vana oliivipuu 
Kitsed olid ka 🙂
Edasi läksime siis muuseumisse. See asus ca 600m edasi linna pool ja oli eraldi parklaga. Jala äkki oleks ka saanud sinna minna aga kes teab, pileteid ostes öeldi meile igatahes, et minge sõitke autoga sinna. Muuseum oli väike aga sisu oli muljetavaldav, ikkagi 2500 aastat vana ajalugu! Haudadest kokku kogutud ja muidu leitud esemed. Potid olid enamus kokku liimitud ja osad olid alguses ikka väga väikesteks kildudeks. Muuseumi üks peamisi eksponaate on 2500 aastat vana suur vaas,mis on väga hästi säilinud. Külmavärinad tulevad peale selliseid asju vaadates. Briti muuseumis oli ju ka väga palju vanu asju aga seal ei tulnud mul üldse sellist ülevat tunnet, kui selles muuseumis siin. Muuseumis eriti kaua aega ei veetnud, ca 30min ja natuke peale. Parkimine läks maksma 2€, muidu oli silt, et maksab 5€ aga küllap seal siis arvestatakse ka kuidagi ajaga. Selles parklas saab maksta ainult sularahas.
Muuseum väljast 
Kuju muuseumi ees
Erinevad anumid 
2500 aastat vana vaas
Kujud, mis olid sammaste eest 
Templite orus oli üks see kuju pikali
Kuna me juba seal kandis olime, siis tahtsime üle vaadata ka Scala dei turchi. Otsetõlget sellele nagu ei olegi aga saan aru, et selle kohta öeldakse ka Türgi trepid. Tegemist on siis loodusliku valgest kivist kaljuga, mis on otse mere ääres ja mis on astmeline. Kuna tuul oli tugev, siis me ei hakanud alla minema ega kalju peal ronima. Inimesi tundus päris palju olema, kuna tee äär oli autosid täis. Koha leidmine on lihtne, parkimise leidmine keeruline. Me sõitsime natuke edasi, lootuses leida mõni hea vaatega koht. Natuke maad randa saamise kohast edasi oli tehtud vaateplatvorm. Käisime siis seal ja imetlesime sealt vaateid. See on tõeliselt ilus koht, mulle väga meeldis ja ma tahan sinna kindlasti tagasi minna, nii et saaks turnida ka. Täpsemalt saab selle kohta lugeda siit: http://www.visitsicily.info/en/scala-dei-turchi/ Eriti soovitan vaadata videot, see annab väga hea ülevaate, kui ilus seal ikkagi on!
Agrigentos olevaid vaatamisväärsusi – Valley of the Temples ja Scala dei turchi soovitan igal juhul külastada. Pigem teha sinna kahe päevane väljasõit, meil kulus 5 tundi päevast ainult sõidu peale aga meil oligi nii planeeritud. Kui aga tahta nautida Scala dei turchi täies mahus, siis päevaga kõike ei pruugi jõuda, eriti kui suvel olla, siis saab ju ujuda ja päikest võtta. Samas äkki kevadel-suvel võibolla jõuab terve päevaga ka kõik üle vaadata ja turnida, siis ei lähe nii ruttu pimedaks. Templite org võib pimedal ajal ka päris äge välja näha. Prožektoreid oli sinna igatahes südamest pandud.
