Lõputööst ja kodustest toimetamistest

22.11.2019

Nüüd tuleb rohkem juttu ja vähem pilte 🙂

Üks suurprojekt – lõputöö – sai esmaspäeval edukalt koolile edastatud ja eile sai see retsenseerimiseks rohelise tule. Nüüd tuleb siis veel pöialt hoida, et retsensent mind lõppkaitsmisele ka laseb, see vast selgub järgmise nädala keskpaigaks. Peale seda selgub ka kaitsmise kuupäev ja ma saan paika panna, millal Eestisse lendan. Kaitsmise ajavahemik on 2-15.12, seega on võimalus, et mul läheb jube kiireks või siis saan normaalselt lennuaegu sättida. Kuna ma ei ole enne ülikooliga nii kaugele jõudnud, et lõputöö kirjutada, siis kõik see mida selle kohta kirjutatakse ja räägitakse vastab tõele. Ma ei kujuta ette, kui peaks seda töö või väiksese lapse kõrvalt kirjutama. Praegu oli aega ja sain valida millal on tunne, et tahan ja suudan sellega tegeleda. See muidugi ei aidanud sellele kaasa, et ma varakult kõik valmis oleks saanud. Tudengile kohaselt ikka viimastel hetkedel. Tänud siinkohal mu juhendajatele, kes kiirelt reageerisid! Peale eelkaitsmist läks mul mõneks ajaks isu pealt ära, kuna kaitsmisel muutsime veidi mu töö pealkirja ja töö rõhk läks mujale. Mis tähendas, et ma pidin kolme nädalaga kokku koguma uusi uurimusi ja teooriaid, mis uut pealkirja paremini toetaks. Üks osa tööst jäi teoreetilises osas ikka korralikult katmata, teema vajus liiga laiaks ja kui ma alguses olin mures, et maht ei tule täis, siis nüüd läks liiga üle. Kui ma peaks edaspidi veel kooli minema ja lõpus on jälle lõputöö kirjutamine, siis oluline on terve õppeaja jooksul soovitatud kirjandust lugeda! Praegu olin ma hädas sellega, et ma tegin paljud põhiained töökogemuse ehk VÕTA-ga ära ja seega päris teooriat ei saanud ja ühtlasi ei lugenud eriti aktiivselt ka vastavat kirjandust. Nüüd viimased kuud kammisin läbi raamatuid ning lugesin erinevaid uurimustöid, mis mind edasi aitaks ja see oli hull töö. Esiteks akadeemilises kirjas ja enamus kirjatükke inglise keeles. Mulle meeldib kirjutada, väga ja olles üle 10 aasta juhendeid kirjutanud ning koolitusi läbi viinud, siis minu jaoks märksõna on lihtsus ja lihtsas eesti keeles, et ikka tavateenindajad aru saaks ja nüüd pidin kirjutama akadeemilises keeles ja pärselt, see ajas mu lõpuks täiesti hulluks! Ma ei jakasnud enam lõpuks tööd selle pilguga üldse lugeda, et oleks akadeemiline … Ühel korral oli ka imelik tagasilöök – närvidest või väsimusest või millestki veel – igatahes ühel päeval, kui olin planeerinud terve päeva kirjutada, ei suutnud ma enam arvutist teksti lugeda. Silme ees oli hajune laik ja no seda mida ei näe on teksti lugeda ja nii oligi. Kerge paanika tuli igatahes peale. Otsustasin siis mõneks ajaks magama minna ja peale väikest uninakut läks asi paremaks ja silmanägemine tuli ka tagasi. Igatahes olid see sügis ja eriti viimased kolm nädalat väga väga pingelised ja enda arvates olen ühe kartulimedali välja teeninud küll!

Meil käis teisipäeval aednik. Esmaspäeva õhtul umbes 21.30 paiku kirjutas majaperenaine, et kui ilm on ilus, siis järgmisel päeval tuleb kell 8:15 aednik. Olgu, mul selleks päevaks plaane ei olnud ja olin kodus ning lootsin siis ilusa ilma peale. Kell 8:20 oli tore papi oma kaubikuga kohal ja hakkas aias müttama. Ma sain aru, et teeb korda heki ja trimmerdab ülekäte läinud rohtu. Kui aednik umbes 12:15 lõpetas – jah ta möllas neli (4) tundi meil siin aias ja puid ei puutunud seekord üldse, siis oli me kergelt metsikuks kasvanud džungel kadunud ja aed nägi “paljas” välja. Hekk on vähemalt ilus aga põõsastest, mis ta ära kärpis on kahju … Saamas kasvab see kiirelt tagasi, naabrimehe põõsad, mida ta suve lõpus kärpis on väga hoolgea kasvanud. Maja ees olevast rohust tuli välja ka üks aiapott, mida ma ei mäleta, et oleks seal olnud. Innustatuna aedniku tööst käärisin ise ka kolmapäeval, kuna teisipäeval hakkas peale aedniku lahkumist sadama ja sadas ööni välja, käised üles ja hakkasin asjalikuks ning rohisin ära kõik aiapotid ja peenrad, mis meil aias on. Kuna on olnud vihmane, siis on muld hea niiske ning saab ka rohida. Kuivaga ei ole see just kõige ägedam tegevus. Ilm oli ilus, päike paistis ja tõeline nauding oli aias toimetada.

• 

• 

Kodu koristamisega on tekkinud rutiin, reeglina teisipäevad on koristuspäevad, kuid mõnel nädalal läheb see veidi nihu ka ja päevad muutuvad. Olen juba maininud, et koristamine võtab terve igaviku. Mulle üldiselt meeldib koristada, selline rahustav tegevus aga mulle päriselt ei meeldi ka minimaalselt 3 tundi lappidega ringi tuisata. Seega ootame musta reede müüki, äkki tuleb mu kolleegi poolt soovitatud robottolmuimeja hea hinnaga müüki ja mu elu läheb natukenegi lihtsamaks.

Käisime 8.11 praeguses koolis esimesel arenguvestlusel, kui nii võib öelda. Kui Eesti koolis peavad õpetajad peale koolipäeva aja leidma ning arenguvestlusi läbi viima, siis siin saavad õpetajad spetsiaalsed päevad, et vanematega vestelda. 1-5 klassi õpetajatel olid selleks antud 7-8.11 põhi- ja keskkooli õpetajatele 8.11. Õpilased on nendel päevadel vabad. Sellele järgnev esmaspäev oli ka õpilastel vaba, et õpetajad saaksid kokkuvõtteid teha. Täiendavalt oli õpetajatel teisipäev õppepäev, mis tähendas, et Rasmusel oli 6 vaba päeva koos nädalavahetusega, peaaegu nagu koolivaheaeg 🙂 Vestlus läks meil hästi – õpetaja kiitis Rasmust, ta on ilusti arenenud. Eraldi tõi ta välja selle, et Rasmus on viisakas – küsib välja, kui on vaja, ütleb alati head aega ja hoolib ümbritsevatest. See teeb mulle eriti rõõmu, et lapsel elementaarne viisakus vähemalt külge on jäänud! Täiendavalt ütles õpetaja, et ta on perfektsionist – see ei tee muidugi Rasmuse elu eriti kergemaks, tean seda omast käest.

Eile oli juuksuri päev, ma ei käi seal tihti, iga kuue (6) nädala tagant, seekord jäi viis (5), kuna 30.12 on mul oma Eesti juuksuri aeg, juhhuuu ei jõua ära oodata. Siinne tädi on küll tore, värvida oskab aga lõikust ta küll teha ei oska. Salongis on kõrvuti on meeste ja naiste juuksur – eile nägin ära ka meeste juuksurid – kaks kena noorukest ja hästi hoolitsetud noormeest, üks natuke noorem, nii 30dates, teine veidike vanem. Ma pole ennem neid seal näinud ja nad ei ole naiste juuksuri poolel käinud, kui ma seal olen olnud. Eile lobisesid nad seal naisjuuksuritega ning ühel hetkel tuli see noorem meesterahvas ja küsis, kas ma kohvi soovin. Rõõmsalt ütlesin jah ja eile oli siis mu esimene espresso. Jaak ootab juba ammu, et ma seda jooma hakkaks, siis on väljas palju odavam kohvi juua 🙂 Tellisin väikese piimaga ja see maitses päris hästi. Ma ei taibanud raha pakkuda ja ta ei küsinud ka, hiljem kassas ka ei küsitud, seega ma nüüd ei teagi, kas ta tegi välja või ma ikkagi oleks pidanud raha pakkuma. Ta käis seda ju väljas automaadist ostmas …

Käisime mingi aeg tagasi Leroy Merlinis – tahtsin toalilli osta ja mäletasin, et seal oli suur valik. See lill mida ma osta tahtsin oli jube suur aga see eest sain ühe orhidee. Oma orhideebeebid suutsin ma ikkagi ära hävitada. Kõigepealt kõrvetasin ma nad kogemata ära ja siis jäid nad vihmahooaja kätte ja said liiga palju vett. Nojahh, küllap siis pidi nii minema. Suurest Decost sain pärast kaks lille veel, nüüd on kodu juba natuke kodu moodi. Ühel päeval Rasmus teatas, et meil on kass seina peal … Emmm möh, vaadake pilte ja arvake ise 😉

• 

• 

• 

• 

Natuke suurest tossutajast ka. Siinkohal räägivad pildid enda eest 🙂

• 

• 

• 

• 

• 

•