Palju õnne sünnipäevaks kallis poeg!

26.03.2020

Täna on Rasmuse sünnipäev 🙂 Juba ta ongi 12 aastane.

Tänase tähtsa päeva puhul tuli lõpuks ometi päike ka välja. Olen seda hetke juba viimased viis päeva oodanud. Eile õhtul umbes 23:00 paiku lõppes ca 48h kestnud vihmasadu. Sellist ilma pole ma siin enne näinud, täiesti masendav. Üleeile sadas kerget udukat ja vahele mõned tugevamad hood aga eile sadas praktiselt terve päeva korraliku vihma ning vahepeale ka hoovihmad. Mul on üks orhidee ümbrise pott õues, kuhu vihmavett kogun. See sai eile päeva jooksul kaks korda täis, sain 2l veepudeli ja natuke peale täis. Viimane vaasitäis tuli paari tunniga, kui terve aeg hoovihma sadas. Päris hirmutav oli, aed ujus juba enne, õnneks oli pime ja ma ei näinud mis õues kõik toimus. Uudistest sai lugeda, et Catania-Siracusa kiirtee oli üle ujutatud, Catanias olid tänavad vee all, vesi tungis majadesse ning Etna jalamil olevad põhja poolsed linnakesed olid lumevangis. Kuna lisaks sellele, et ilm üldiselt halb oli kukkusid ka temperatuurid märkimisväärselt. Meie kandis siin oli miinimum 9 kraadi aga mägedes olid miinused ja sadas lund. Täna temperatuur juba tõusis meil siin 14-15 kraadi kanti, päike tuli pealelõunat lõpuks välja aga jätkuvalt on väga kõva tuul. Ühesõnaga eilne oli ilm täiesti pöörane. Lisaks vihmale oli ka korralik tuul, üleeile sadas lihtsalt vihma.

Masendavalt hall – vihmane, tormine ja Cataniat pole üldse näha … 25.03
“Vihma sajab, kõik ujub, lastel paha on tuju, ainult krokodill jalutab veel …” Veekraanid on täiega lahti ja tee peal on jõgi voolamas. 25.03
Tänane tormine meri, Catania on isegi alles 🙂 26.03

Meie pere traditsioon on, et sünnipäevadel teeme küpsisetorti. Paraku siin pole õigeid küpsiseid ja veelgi vähem on siin kohupiimapastat. Me küll oleme Rasmusele üritanud selgeks teha, et tiramisu on nagu küpsisetort aga ta ei kipu meid väga uskuma 😀 Seega otsustasin teha biskviidikattega õunakooki – ainuke kook mida Rasmus ka sööb. Seega seekord oli uhke küünal õunaplaadikoogi peal 🙂 Hommikul oli ka väike küünal, mis ilustses eile küpsetatud kaneelirullil. Seekord mul pärmitaigen ei kerkinud korralikult ning kaneelirullid tulid natuke väiksemad, kui ma algselt oli planeerinud. Aga ära sai kõik söödud ning laps sai ka oma küünla ära puhutud.

Kuhu päike kadus?!

23.03.2020

Niikaua kui ilm oli ilus, päike paistis ja sooja üle 20 kraadi oli päris tore liikumispiirangut nautida. Nüüd on kaks päeva olnud pilves ja vahelduva eduga vihma sadanud. Vaadates ilmateateid, ükskõik millist, ükski neist ei luba enne laupäeva selginemist. Nagu mismõttes?! Hiljuti lugesin uudist, et sellel aastal oli viimase 100 aasta kuivem veebruar, et saart ähvardab põud. Nüüd on see veebruari vihm otsustanud kõik see nädal maha sadada … Me igatahes protestime selle vastu! Külma ja vihma me siia kolides küll ei tellinud …

Koduõppest – see on ikka keeruline. Iga päev pannakse ühele dokumendile uued ülesanded kirja koos tähtaegadega ning lisaks ka kus keskkonnas midagi on. Kuna elektroonilisi kanaleid, kus ülesanded üleval on, on kolm – siis peab jälgima, et kõikides ikka kõik tehtud oleks. Õnneks on Rasmus piisavalt kohusetundlik, seega ta klikib ise need kõik läbi. Teisalt üritab ta kiiresti asju ära teha, mis toob kaasa selle, et ta liigselt kiirustab – vead tulevad sisse ja ruttab tulevikku määratud asju kohe ära tegema, seega päevad venivad liiga pikaks. Nüüd jälgime rohkem tähtaegu ning mis on alles neljapäevaks vaja teha, siis neid täna ei torgi v.a juhul kui see pole just selline ülesanne, mida tuleb nädala jooksul iga päev teha. Näiteks eelmine nädal pidi igal õhtul tähistaevast jälgima. Praegu mulle tundub, et saame paremini juba hakkama, sest üks nädal on möödas ja oleme enam vähem juba aru saanud, mida õpetaja ootab. Kaks korda nädalas on kohustuslikud veebi teel kohtumised, millest lapsed osa peavad võtma. Jooksvalt saab samuti abi küsida ja õpetaja on andnud ajavahemikud, millal ta video teel kätte saadav on. Kuna ülesanded on inglise keeles ja väga pikalt lahti ei ole seletatud, siis mõne ülesandega on küll tõeline segadus, et mis siis nüüd ikkagi tegema peab, kust leida algmaterjali jne. 8 päeva veel ja siis hakkab vaheaeg, seni oleme vaprad ja peame vastu! Eriti Rasmus 🙂

Reedel käisin siis poes – vett kulub meil kõvasti ja nagu ka arvasin saavad värsked asjad otsa – eriti tomatid. Kui eelmine kolmapäev, millal viimati majast välja sain ja Lidlis käisin, siis lasti inimesi gruppidena sisse, siis seekord on rakendatud sama loogikat nagu Hispaanias, et inimesi lastakse sisse üks haaval. Üks tuleb välja ja teine saab sisse. Poes sees oli päris palju inimesi, sattus kuidagi nii, et korraga oli kassas palju rahvast ja järjekorrad. Siin ju iseteeninduskassasid ei ole, vähemalt Lidlis mitte, kui tavaliselt töötab üks kassa siis seekord oli kaks. Saalis oli teenindajaid vähem kui tavaliselt. Ma ei tea, kas asi oli selles, et käisin poes reede päeval – laupäeval on pood kinni ja keset päeva või lihtsalt ei olnud jõutud asju välja panna aga osad asjad olid otsas. Kui eelmine kord olid lõpukorral saialised, siis seekord oli saia ja selle laadseid tooteid meeletult palju, vahed olid ka neid täis. Küll oli kitsas käes värske kraamiga – kurk ja tomat olid sellised hädised ja üldse mitte värsked. Paprikat ja jääsalatit näiteks üldse ei olnud, samuti ei olnud seguhakkliha ja kanafileed. Lihaletid olid seekord üldse väga nukras olukorras. Riivjuustu valik oli samuti kokku kuivanud. Loodetavasti oli see ainult ajutine ja edaspidi on taas kõik olemas, nii nagu harjunud oleme. Ära tuleb unustada ka see, et hüppan kiirelt poest läbi, seekord olin järjekorras kümnes ja ootasin ca 30 minutit. Kõigil olid käes kummikindad, mul ka ja maskid olid peaaegu kõigil, minul ja mõnel üksikul veel ei olnud. Poes tuli käia üksi, osad ignoreerisid seda ja mul oli turvamehest, kes oli rohkem poisike, täitsa kahju, kui ta neid mööda poodi taga ajas või osade käest õiendada sai, et nad tulid kahekesi ja on kahekesi. Ühesõnaga osad jätkuvalt teevad seda mida ise tahavad.

Soovidega tuleb olla ettevaatlik, need kipuvad täide minema. Jaak on jauranud juba mitu nädalat, et ta tahaks karantiini jääda. Üks päev tuli koju paberiga, kus oli kirjas, et kõik kes alates 24.02 on läbi Milani lennujaama lennanud peavad kaheks nädalaks karantiini jääma, ma sõitsin sealt läbi 20.02, seega ei kvalifitseerunud. Siis tehti tal tööl miinimum mehitus ja ta pidi alles 23.03 tööle minema. Õnnetuseks siis 13.03 helistati ja kutsuti juba järgmine nädal välja, kuna otsustati, et peab rohkem inimesi siiski tööl olema. Baasi sisse sõites hakati neil ka nüüd temperatuuri mõõtma, seega võttis sisenemine 45 minutit aega. Järgmistel päevadel anti ajavahemikud, mis üksused millal tulla võivad ja millisest väravast sisse peavad sõitma. No teisipäeval Jaak enam tööle ei jõudnud, kuna jäi haigeks. Õnneks ei midagi hullu tavaline külmetus – nohu, ühel päeval väike palavik ja lihtsalt kehva olla. Töölt tuli kohe käsk kaks nädalat karantiinis olla, nüüd ta istub kodus nagu miška. Tänasest on tal tervis peaaegu täiesti korras, siis tahaks ka kohe toimetada, enesetunne on ju hea 😀 Õue asjatama ei saa, sajab ja on jahe, kõigest 14 kraadi, seega igavleb nüüd toas. Ta muidugi kujutas seda karantiini ette nii, et on ilus ilm ja tatsab ringi, mitte nii, et jääbki haigeks ja peab sellepärast kodus istuma 😀 Töölt iga päev uuritakse, kuidas läheb ja kas ta perearstiga on ühenduses olnud. Perearstiga ühendust ei ole võtnud ja ravib koduste meetoditega. Nüüd vähendati tööl taas mehitatust ning hetke seisuga peab tööle minema 6 aprillil, siis kui koolivaheaeg algab. Selleks ajaks arvatavasti veel piirangud ei ole lõppenud, iga päev räägitakse, et pikendatakse aga kaua, seda ei ole veel välja öeldud. Seega selle aasta kevadine koolivaheaeg tuleb vägagi kodune.

Neljapäevase ilusa ilma puhul kärpisin meie sidrunipuud. Seda peab vähemalt kord aastas kevadel kärpima, eelmine aasta jäi nagunii vahele. Jaak juba ammu räägib, et peaks lõikama või aedniku kutsuma. Vaatasin siis natuke Youtube videosid ja asusin asja kallale. Lõikusin ta üsna ära, Rasmus rõõmsalt teatas, et oi vaata kui palju sidruneid on! Nüüd tulid enamus taas nähtavale, et päikest saada – mida nüüd muidugi mitu päeva näha pole olnud.

Meie merepoolse aia küljes kasvab mingi roniv taim, suvel oli väga roheline ja kasvas suureks. Jaak lõikas seda nüüd kõvasti maha. Kui tavaliselt tulevad taimedel pungad ja lehed, siis sellel tulid ka pungad aga hoopis õied. Ise täitsa raagus aga õitseb. Õied on aga väga ilusad, nagu väikesed iirised.

Laupäeval tegime Rasmusega väikese jalutuskäigu randa. Tee peal ühes aias oli jälle see ilus roosade õitega puu. Lisaks tegi Rasmus maha jäetud naabi aias õitsevast paradiisilinnulillest natuke parema pildi.

Lõpetuseks, Suur Tossutaja jätkab oma aktiivset tegevust ning olge hoitud!

Kodusel režiimil

15.03.2020

Reedel oli kaks uudist – kool jääb suletuks kuni 3.04, mis on hea, siis me ei lähe Itaalia valitsuse otsusega vastuollu 🙂 Mulle ei meeldi, kui selliseid reegleid peaks rikkuma, ma ikkagi kerge jänespüks ja ei taha väga siin politseiga seletama hakata, et kool on lahti ja sellepärast sõidan siin edasi-tagasi. Lisaks jäi Rasmus haigeks, nohu – see hakkab talle ikka nii kergelt külge, et ma lihtsalt ei saa aru ning kurguvalu. Palavikku ei olnud aga hääl läks neljapäeval kehvaks, eile õnneks tuli tagasi ja täna on tervis juba enam vähem. Natuke veel nohune hääl on ja aeg ajalt veel nuuskab aga tundub, et praegu saime korda. Nüüd tuleb siin teda turgutada, et kui jälle kooli läheb, siis kohe midagi külge ei korjaks. Teine uudis nii hea ei olnud, kui Jaak pidi algselt alles 23.03 tööle minema, siis reedel ülemus helistas ja kutsus järgmine nädal välja. Seega ta ikkagi on järgmine nädal tööl ja 23.03 algaval siis teoreetiliselt vaba. Kuna Jaak peab tööl käima, siis käib ta homme ise ka poest läbi. Vaatab siis olukorra üle, mida saab ja kas ma peaksin teisipäeva päeval ise uuesti poodi minema või ei ole vajadust. Süüa muidu jagub aga vett ja salatimaterjali on vaja osta nagu ka arvasin, et need saavad nädalaga otsa.

Reedel oli siis esimene veebipõhine õpe. See on üsna hästi korraldatud nagu mul Mainoris oli – õppetöö on veebi üles pandud, mida peab kust lugema või milliseid videosid vaatama ning harjutused tuleb teha kas otse veebis, kuhu saab vastused sisestada või tavaline wordi dokument, kuhu on siis ette antud küsimused või täiendav info, mida tuleb teha ning see siis koolikeskkonda üles laadida või Google kaudu jagada. Paar korda nädalas soovib õpetaja neid ka webinaris näha, selleks kasutatakse Googli Classroom´i, kus siis üle video õpetaja ja õpilased omavahel suhtlevad ja infot vahetavad. Esimene päev oli huvitav ja saime ilma õpetajata hakkama eks nüüd siis vaatab, kuidas need ülejäänud kolm nädalat kujunevad. Alguses on ju ikka huvitav, pärast enam ei viitsi ja uudsus kaob ära. Hea on muidugi see, et saab ise aega reguleerida, millal õpid. Õpetaja on ette andnud ajad, millal ta olemas on ja sel ajal peab siis kontakteeruma. Kui õhtul õppida, siis ei pruugi õpetaja enam arvutis olla ega saa juhendada. Mul on igatahes süda rahulikum, et poiss on siin kodus ja müdistab omal käel õppida.

Viimased päevad on meil olnud suviselt soe päikese käes 27 kraadi ringis kindlasti, varjus 20 kraadi ümber – oleme kõvasti d-vitamiini manustanud ja usinasti aias toimetanud. Täna õhtul keeras ilm ära – pilved ja jahedam tuuleke ning ähvardab ka vihma. Homme peaks sama kehvake olema aga siis peaks taas soojaks minema. Praegu kraade 17 ringis.

Jaak otsustas, et tuleks jalgtee äär ära rohida, panna aluskile ning kivid peale, ta on nüüd usinasti neli päeva sellega tegelenud ja ponnistused on kandnud vilja. Kõik rohitud ja kivikestega kaetud.

Ma istutsin oma kurgid ka ümber. Jaak oli nii tubli, et rohis ja tegi mulle peenra enne valmis. Ma olin juba nädalaid vaadanud, et peaks kätte võtma ja peenra ette valmistama aga kuidagi ei tulnud tuhinat peale. Nüüd mu kallis mees tegi kõik kenasti ära ja mul jäi ainult üle kurgid maha istutada. Siiani on nad kõik kenasti veel elus ja osadel juba uued tugevad lehedki välja tulnud, seega loodan, et jäävad ellu, et keegi neid ei nosi ja lõpuks saab kurki ka. Osad jätsin veel potti ka kasvama, juhul kui mõni peaks välja minema. Piltidelt nähtav voolik, mis hetkel peenra kõrvale on tõstetud, on kastmisüsteem, mida saab ajaliselt kastma seadistada. Aega määrav vidin tuleb veel muidugi osta, praegu saab manuaalselt, et keerad kraani ja voolikus on augud, mille kaudu siis vesi välja tuleb. Seega kui kodust pikemalt ära peame minema saame süsteemi käima panna ning taimed saavad kastetud. Spetsiaalne kile on siis selleks, et umbrohi ei kasvaks.

Maasikatel läheb ka hästi 🙂 Naudivad päikest ja kasvavad. Isegi Leroy Merlinist ostetud õnnetukestel on ühele juba õied tulnud.

Olen oma esimesed päikesevannid ka kätte saanud 😉 Seda küll mitte mere ääres ega aias vaid teise korruse terrassi ja toa vahel. Seal on mõnus pikutada, näiteks tuul ei puhu peale. Ühel pildil teeb Jaak siis hoolega tööd – pügab hekki, paistab seal rõdupiirde alumises otsas ja ma naudin oma päikesevanni. Teise pildi pikem pealkiri oleks: “Siis kui emme käsib õues olla, et d-vitamiin tuleks ja värsket õhku saaks ning samuti käsib raamatut lugeda. Milleks kahte asja eraldi teha, kui saab mõlemat kohustust ühendada” 😀 .

Maha jäetud maja aeda piilusin ka. Avastasin, et seal õitseb üks ilus lill (Kuninglik strelitsia (Strelitzia reginae) ehk  paradiisilinnulill), mida ma ka enda aeda tahaks. Kuna seda aeda ei ole keegi aastaid hooldanud ja lill õitseb ikka, siis tundub, et ei ole väga hoolt vajav lill. Maha jäetud maja aeda piilusin ka. Avastasin, et seal õitseb üks ilus lill (Kuninglik strelitsia (Strelitzia reginae) ehk  paradiisilinnulill), mida ma ka enda aeda tahaks. Kuna seda aeda ei ole keegi aastaid hooldanud ja lill õitseb ikka, siis tundub, et ei ole väga hoolt vajav lill.

Üleaedsel naabril õitseb üks põõsas, millel on sireli sarnased õied aga lõhnab jube kehvasti. Rasmus küll teatas, et hea lõhn ja et see lõhnab nagu tema WC värskendaja 😀 Sisalikud on meil samuti aktiivsed ning iga päevaga näeb neid rohkem ringi siblimas 🙂 Hetkel on nad veel üsna rohelist värvi, lõpuks saavad omale pruunika värvi. Aias ringi siblides teevad nad suhteliselt kõva lärmi, krõbin on selline nagu oleks mingi suur loom ringi kõndimas.

Eelmine kolmapäev, kui poodi sõitsin, siis kohtasin tee peal suhteliselt suurt lehmakarja. Mitu ajajat oli ja üks vanem meesterahvas vehkis punase lipuga tee ääres ka nagu härjavõitleja. Sellist asja pole me enne siin näinud.

Jälgige reegleid, hoidke ennast ja püsige terved!

Ahjaaa, TIM saatis meile eelmisel nädalal sõnumi, et erakorralise olukorraga annavad nad tasuta 10GB mobiilset internetti. Nagu wau! 🙂

Elu punases tsoonis

12.03.2020

Otsustasin täna, et hoidun meedias levivate koroona teemaliste kirjutiste lugemisest. Meedia on täis igasugust info ning tõe välja selgitamine on suhteliselt keeruline. Otsus tuli peale seda, kui hommikul lugesin kohalikku uudist, et Sitsiilias on esimene viiruse kätte surnud. Artikli järgi suri 80 aastane meesterahvas Augusta haiglas. Emmm, viirus on jõudnud siia meie kanti, eeeee. Vaatasin seekord kommentaare ka, kus juba jagati linki, et meedia jagab valeinfot. Õige info oli hoopis see, et südame puudulikusesse suri positiivse diagnoosi saanud 58 aastane meesterahvas ja koha nimi ei ole mul isegi meeles, sest see ei olnud meie lähipiirkond. Peale seda otsustasin, et säästan ennast igasuguse meediamüra vastu ja keskendun ainult infole, mis tuleb koolist – kuidas see veebi teel õpe siis täpsemalt välja näeb ning mida tegema peab, lisaks NAS Sigonella ametlikele teadetele ja infole, mida saadetakse Jaagule töö juurest, kus neil on konkreetne inimene, kes olukorda selgitab ning vajaliku infoga kursis hoiab. Ülejäänu liigitan infomüraks.

Eile käisin Augustas Lidlis veel viimaseid asju ostmas – fookuses oli vesi ning Jaak käis koolitusel ja samuti baasi poest läbi, et saaksime ennast võimalikult pikaks ajaks kõige vajalikuga varustatud. Ma päris täpselt ei teadnud kuidas see poodi sisse laskmine käib aga eks siis koha peal selgub. Jõudsin poe juurde, siis ukse taga oli noorpaar ja üks naisterahvas käruga. Seisid seal ja ootasid. Ma siis läksin ka sinna juurde, välimised uksed läksid lahti ja ma hakkasin sisse minema, mille peale nad midagi itaalia keeles rääkima hakkasid. Ma siis naeratsin ja küsisin inglise keeles what? Selle peale noormees hakkas mulle puhtas inglise keeles koroonast rääkima, ma ütlesin si-si ja edasi? Siis ta selgitas, et osade kaupa lastakse sisse. Seda ma ka juba tean, kuid kuidas? Tundus, et ta ise ka täpselt ei teadnud, ütles, et poest keegi tuleb ja ütleb. Mul oli meediakajastusest jäänud mulje, et keegi on ukse peal ja loendab ning laseb sisse. Võib-olla mõnes poes tehaksegi nii, igatahes meie kodupoes on tegelikult nii, et sisemised uksed on kinni. Poe töötaja mingi hetk läheb selle masina juurde, mis neid avab ja hakkab käega rahvast sisse kutsuma. Eile said korraga sisse kõik, kes me seal ootasime, 7 inimest, kellest kaks paari olid kahekesi, kuigi on öeldud, et käige üksi poes. Ma alguses ei näinud seda poe noormeest, sest ta jäi kuidagi nurga taha aga keegi must mööda ka ei trüginud, kõik seisid rahulikult ja ootasid signaali. Lõpuks kui ma poissi nägin, siis ta kutsuvalt vehkis käega, selge, tähendab, võib sisse minna. Poes käik oli kummaline. Enamus kliente kandsid näomaske ja olid kummikinnastes, mul tekkis jälle tunne, et nad on haiged ja neist peaks eemale hoidma 😀 Õnneks olin poenimekirja teinud, muidu oleksin küll enamus asju ostmata unustanud, tegelesin pingsalt selle jälgisega, et ma vähemalt meetrit vahet teistega hoiaks (tõeline massipsühhoos, meedia mõjul) ja mõttes oli ainult see, et küll nad näevad maskides veidrad välja 😀 Kogu poe personal oli ka maskides ja kummikinnastes. Esmaspäeval olid ainult kassiiridel kummikindad käes. Nagu arvata oli, ei olnud enam mullita vett, täielik tühjus valitses. Sai osta 0,33l hirmkallist mingi spetsiaalset peale sportimist mõeldud vett aga seda ei taha. Helistasin siis Jaagule, et ta baasist kindlasti vett ostaks. Kuna olin piimaleti juurest unustanud läbi käia, siis pidin sinna minema ja küll mul oli hea meel näha, et aluse peal seisab meie vesi 🙂 Poe poiss pani mingit muud kaupa välja, tegin siis õnnetu näo pähe, näitan näpuga vee poole ja ütlen Aqua (vesi), poiss mulle näitab vastu sinna kus veed tavaliselt seisavad, et Aqua. Ma teen mhmhhhh, no aqua ja õnnetu nägu. Poiss teeb selle peale, aaaaa si ja tegi alust ümbritseva kile lahti. Tänasin teda rõõmsalt ja krahmasin oma veed. Võtsin kolm blokki, kodus oli ka kolm, sellega peaks nüüd nädala küll vastu pidama, kui süüa ja teevett kraaniveest teha. Ma poes kõiki vahesid läbi ei käinud aga kuna mul oli mune ka vaja siis seal oli mul küll üllatus. Pood oli tühjaks ostetud munadest, siin muidugi pannakse kordades vähem kaupu välja kui Eestis. 10 pakilisi M mune on üks suur kastitäis ja L ning XL mune kuueses pakis on heal juhul kaks väikest kasti. Lisaks oli tühjaks ostetud laktoosivaba piim, mis säilib toatemperatuuril ja aegub paari kuu pärast. Neid on ka korraga väljas umbes nelikümmend pakki, kui sedagi. Kümmekond pakki suhkrut ja jahu oli ka järgi, tavapärase aluse asemel. Otsakorral olid ka saialised – sepikulaadne toode, mida me tarbime, seda olid üksikud pakid järgi ning croissandid ja muud nende traditsioonilised kuklid jm saialised olid ka lõpukorral. Seepide ja makaronide vahesse mul asja ei olnud, seega ma ei tea, mis seal toimus. Muud kraami oli kõike saada – puu- ja juurvilju, liha, konserve, juustu, muid piimatooteid, külmutatud tooteid jne. Helistasin uuesti Jaagule, et ta baasi poest kindlasti mune ostaks, seal poes oli veel kõike saada. Vaadates praeguseid varusid, siis söögi osas peaksime kaks nädalat küll vastu pidama nii, et ei peaks poodi minema. Lõpuks salati materjal arvatavasti lõppeks. Küll ma arvan, et vesi saab vahepeal otsa, seega ma ise arvan, et nädala pärast võiks taas ühe poetreti teha.

Eile oli Itaalias rekordiline arv haigestunuid ja surnuid. See tekitas riigijuhtides taas kerge paanikahoo ja õhtul võeti vastu seaduse täiendus, mis siis sulges kõik söögikohad ning kaubanduskeskused. Need, kes saavad võivad kojukannet pakkuda, kes seda ei suuda teha jäävad lihtsalt suletuks. Antud kord kehtib kuni 25.03, kuna valitsus loodab, et kahe nädala pärast peaks uute korralduste tulemusena olukord juba paranenud olema. Kuna terve riik on nüüd punane tsoon ja reeglid kehtivad üleriigiliselt. Kas ja kui karmilt politsei kontrollib on mul natuke segaseks jäänud. Meedias ringi liikuvad videod on osad küll natuke hirmutavad, näiteks üks oli, kus politsei lihtsalt karjub ühe papi peale, kes pingil jalga puhkab, poekotike näpus või kus järjest autosid linnavahel peatatakse. Baasi poolt on ka sõnad peale loetud, et kandke kaasas endaga paberit, isikut tõendavat dokumenti ja kui politsei käsib tagasi koju pöörduda, siis ärge hakake vaidlema vaid alluge korraldusele ning minge tagasi ja andke baasi sellest teada. See puudutab pigem siis tööle sõitmist, kuna baas jätkab tööd tavapärselt. Küll nad ka proovivad võimalikult palju inimesi kodutööle suunata aga kõik osakonnad seda teha ei saa. Kohalikud jagavad infot, et hoidke alles poe, apteegi- ja kütusetšekid ning arsti vastuvõtu paberid, et neid vajadusel politseile näidata, et käisite poes või arsti juures. Muidu võidakse süüdistada reeglite rikkumises ja ootab trahv. Vangi vast kohe ei panda, kui rikkumine suur ei ole. Ma ei tea, kas see vastab tõele aga meediast käis läbi info, kus positiivse diagnoosi saanud inimene käis poes sisseoste tegemas – see on küll ülimalt kuritegelik käitumine.

Täna saatis kool ka info, kuidas õppetöö käima hakkab ja lingid vajalikesse kohtadesse. Kodused ülesanded on juba üles pandud ning homme läheb siis koduõppeks lahti. Rasmusel oli homseks juba vaja üks ülesanne veebis ära teha, seega on käsi juba valgeks tehtud. Õnneks on meie õpetaja juba mitu nädalat lastega antud keskkonnas koolitöid lahendanud, seega Rasmusel on asi selge. Küll oli meil alguses probleem saidile sisse saamisega, sest lapsed salvestasid URL-id lemmikute alla aga see jääb ju kooli arvutisse ja kodus olime hädas, kust leida õige link. Lõpuks ei leidnudki ja tegi kodutöö käsitsi ära. Järgmisel päeval hulkusime kooli lehel ringi ja sattusime õigesse kohta, mille peale Rasmus südamest ohkas, lõpuks ometi õige koht! Seega on meil nüüd õige lingikogu ka olemas. Kirjas on ka, et õpetajad peavad õpilastega vähemalt kaks korda nädalas üle veebi otse suhtlema, kuidas see täpsemalt välja näeb, ei ole veel aru saanud aga küll siis aja jooksul selgub. Elagu 21 sajand ja arenenud tehnoloogiad! Lisaks oli täna Sigonella ülema Facebooki ülekanne, kus olukorrast ülevaade anti ja seal öeldi välja, et kool jääb kõigi eelduste kohaselt kuni 3.04 suletuks nagu Itaalia valitsus oma koolidega teeb aga jooksvalt jagatakse infot. Mulle see meeldiks ma ei tahaks väga politseiga pahuksisse sattuda, kui peaks lapsele järgi minema.

Lõpetuseks Itaalia valitsuse üleskutse: “Restiamo distanti oggi per abbracciarci più forte domani” Cit. Giuseppe Conte 11/03/2020 Mis siis tõlkes on midagi taolist: “Hoiame täna eemale, et homme tugevamini kallistada.” Enamus teist ju teab, et itaallastel on komme põsemusisid anda ja kätelda. Füüsiline kontakt on neile väga oluline, erinevalt eestlastest, kes teineteisest 5 meetri kaugusele hoiavad. On muidugi erandeid nagu mina, kellele meeldib kallistada 🙂 Seega kui imestatakse, miks haigus levib, siis kombed on teised, inimeste arv on ju meeletu- kokku 60 miljonit (!) ja kõrge vanuseni elatakse siin ka, lisaks perekonniti ollakse koos ja need põsemusid – see on nagu näo katsumine, mis on instinkt ja millest on raske lahti saada. Meie siin oma majakeses säilitame positiivsuse, naudime päikest ning tegeleme aiatöödega. Olge terved!

Esimene päev punases tsoonis

10.03.2020

Eile hilisõhtul otsustas Itaalia valitsus terve Itaalia nn. punaseks tsooniks kuulutada, see tähendab ka Sitsiiliat. Nojahhh, lugesin seda uudist enne magama minekut ja olin üldiste reeglitega enam vähem kursis, kuid väga segaseks jäi, kui politsei peab kinni, siis mismoodi see selgitamine välja näeb, et mul on vaja liigelda. Lisaks oli välja toodud, et mingi paber peab olema täidetud, selleks, et ringi saaks liikuda. Ühesõnaga tekitati ärevust rohkem kui asi väärt oli. Magasin rahutult ja hommikul peale äratust olin kohe ninapidi telefonis, et kas kooli osas on uudiseid. Ei midagi, Sigonella kool jätkas tööd oma tavapärastel alustel, samamoodi pidi ka Jaak edasi tööl käima. Hommikul jagati Facebookis ülekannet, kus kogu Euroopa Lõuna baaside piikonna vastutav pealik koos Milani baasi vastutava isiku ja meditsiinijuhiga jagasid infot. Peamiselt muidugi kutsuti kainele mõistusele, käte hügieeni eest hoolitsema ning haigetest eemale hoidma. Tööl tuleb ikka edasi käia, muidu ei täideta riikidele antud lubadusi.

Kuna Jaagul oli koolitus, siis pidin täna lapsele järgi minema. Olin üsna närvis, sest ei osanud käituda vastu antud reeglit: liikumine on lubatud 1) kui on vaja minna tööle; 2) olukorrad, mis seda nõuavad; 3) tervislik olukord; 4) tagasipöördumine koju. Olukorrad, mis seda nõuavad on näiteks toidupoe, apteegi külastus, vanade pereliikmete juurde minek. Liigitasin oma peas selle alla ka lapsele kooli järgi mineku. Õnneks jagas Facebookis ühes grupis üks inimene blanketti, mida tuli täita, kas siis kodus või kui politsei kinni peab, siis politseiga koos. Printisin neid siis kohe hulgim välja, Itaalia keelse, ja täitsin ühe ära, milles on siis vajalik asjatoimetus lapse koolist ära toomine. Teise teen selleks, et poodi minna, kuigi see jääb meil oma maakonna piirkonda aga ikkagi, pigem olgu olla, kui pärast mingi jama klaarida. Õhtul saadeti Jaagule inglise keelne versioon ka.

Plaanisin enne lapsele järgi minekut kiiresti Lidlist läbi hüpata ja vett juurde osta. Ostame kõige odavamat vett ja see on reeglina alati lõpukorral või otsas. Paar korda on läinud õnneks ja seni kuni poes ringi olen luusinud on vesi laost kohale toodud. Mõned korrad oleme ka tühjade kätega tagasi pidanud tulema. Igatahes poest mööda sõites avanes vaatepilt, kus poe ukse taga ootas ca 10 inimest ostukärudega. Kuna mul oli kiire, siis ma poodi ei läinud. Hiljem lugesin, et inimesi lastaksegi maksimaalselt viie kaupa sisse, see tagab selle reegli, et inimesed on vähemalt 1m kaugusel. Sellest reeglist üritavad kõik teenindusasutused kinni pidada, kellelgi ei ole soovi, et neid kinni pandaks. Proovin homme siis Augusta Lidiliga õnne, siis on aega seal passida. Peamine on, et aru saaks mis tegema peab 🙂 Keelt ma ju jätkuvalt ei oska …

Päeval kirjutati mulle, et Sigonellas on antud üks positiivne proov – mis hiljem õnneks valehäireks ostus. Küll on hetkel Sigonellas töötavad 5 sõjaväelast karantiinis. Kuna üleriigiliselt on välja kuulutatud eriolukord, siis baasides läks elu edasi tavapäraselt, mis on osati vastuolus kohalike reeglitega. See tekitas segadust ja kerget nõutust, et mismoodi siis edasi peame tegema, trahvi ju ka ei taha saada ja vangi veel vähem sattuda. Sigonella baasi kool on riigis ainus kool, mis veel avatud on. Teised baasi koolid olid juba kinni ja Itaalia sulges oma koolid juba märtsi alguses. Meie aja järgi kella 17:00 paiku tuli direktorilt teade, et kool on kinni kuni 15.03. Kõigi eelduste järgi on see ikka kuni 3.04 suletud aga 15.03 tuleb täpsem info, kuidas edasi minnakse. Soovitakse kasutusele võtta virtuaalklassid ja selle läbi toimub siis edasine õpe. Kuidas see kõik välja näeb ning mis on võimalused, selgub reede hommikuks. Praegu on lapsel lihtsalt kaks vaba päeva, kus saame pühenduda eesti keele õppimisele, milles hetkel väga maha oleme jäänud. Jaagul on tööl ka alates täna kella 15:00 minimaalse mehitusega olukord, mis tähendab, et tööl on ainult üks inimene – juht. Kuna Jaak on juhi asendaja, siis ülejärgmine nädal on ta tööl, homme on poole päevani koolitus ja siis on vaba kuni 23.03.

Ainus asi mis hetkel ärevust tekitab on see, et hetkel on Sitsiiliasse sisse rännanud ca 11 000 inimest mandri Itaaliast, kriisikolletest. Tulid nüüd oma pisikuid siia meile jagama. Sitsiilias on nõue, et need, kes tulevad punasest piirkonnast, tänasest siis kogu mandrilt, peavad veebis ära täitma vormi, kust nad tulid ja kas neil on haigusnähte ning vähemalt kaks nädalat kodus püsima. Kahtlustatakse, et osad ei ole ennast registreerinud ja inimeste hulk võib olla suurem.

Ega siin muud ei olegi öelda, kui “Elame näeme, mis edasi saab”. Homsest lubatakse taas ilma soojenemist ja reedeks peaks olema juba 23 kraadi ning päikesepaiste, seega tuleb nautida seda mida on antud ning veeta aega mõnusasti. Siinkohal aitavad kaasa toredad lauamängud ja legokogu, mis ajajooksul kõik kogunenud on. Monopoli pilt on tehtud jaanuaris, kui meil oligi kole külm ja Jaagul meeldis oma surfimütsiga ka toas ringi käia 🙂

Erinevad ajaveetmise võimalused