Elu punases tsoonis

12.03.2020

Otsustasin täna, et hoidun meedias levivate koroona teemaliste kirjutiste lugemisest. Meedia on täis igasugust info ning tõe välja selgitamine on suhteliselt keeruline. Otsus tuli peale seda, kui hommikul lugesin kohalikku uudist, et Sitsiilias on esimene viiruse kätte surnud. Artikli järgi suri 80 aastane meesterahvas Augusta haiglas. Emmm, viirus on jõudnud siia meie kanti, eeeee. Vaatasin seekord kommentaare ka, kus juba jagati linki, et meedia jagab valeinfot. Õige info oli hoopis see, et südame puudulikusesse suri positiivse diagnoosi saanud 58 aastane meesterahvas ja koha nimi ei ole mul isegi meeles, sest see ei olnud meie lähipiirkond. Peale seda otsustasin, et säästan ennast igasuguse meediamüra vastu ja keskendun ainult infole, mis tuleb koolist – kuidas see veebi teel õpe siis täpsemalt välja näeb ning mida tegema peab, lisaks NAS Sigonella ametlikele teadetele ja infole, mida saadetakse Jaagule töö juurest, kus neil on konkreetne inimene, kes olukorda selgitab ning vajaliku infoga kursis hoiab. Ülejäänu liigitan infomüraks.

Eile käisin Augustas Lidlis veel viimaseid asju ostmas – fookuses oli vesi ning Jaak käis koolitusel ja samuti baasi poest läbi, et saaksime ennast võimalikult pikaks ajaks kõige vajalikuga varustatud. Ma päris täpselt ei teadnud kuidas see poodi sisse laskmine käib aga eks siis koha peal selgub. Jõudsin poe juurde, siis ukse taga oli noorpaar ja üks naisterahvas käruga. Seisid seal ja ootasid. Ma siis läksin ka sinna juurde, välimised uksed läksid lahti ja ma hakkasin sisse minema, mille peale nad midagi itaalia keeles rääkima hakkasid. Ma siis naeratsin ja küsisin inglise keeles what? Selle peale noormees hakkas mulle puhtas inglise keeles koroonast rääkima, ma ütlesin si-si ja edasi? Siis ta selgitas, et osade kaupa lastakse sisse. Seda ma ka juba tean, kuid kuidas? Tundus, et ta ise ka täpselt ei teadnud, ütles, et poest keegi tuleb ja ütleb. Mul oli meediakajastusest jäänud mulje, et keegi on ukse peal ja loendab ning laseb sisse. Võib-olla mõnes poes tehaksegi nii, igatahes meie kodupoes on tegelikult nii, et sisemised uksed on kinni. Poe töötaja mingi hetk läheb selle masina juurde, mis neid avab ja hakkab käega rahvast sisse kutsuma. Eile said korraga sisse kõik, kes me seal ootasime, 7 inimest, kellest kaks paari olid kahekesi, kuigi on öeldud, et käige üksi poes. Ma alguses ei näinud seda poe noormeest, sest ta jäi kuidagi nurga taha aga keegi must mööda ka ei trüginud, kõik seisid rahulikult ja ootasid signaali. Lõpuks kui ma poissi nägin, siis ta kutsuvalt vehkis käega, selge, tähendab, võib sisse minna. Poes käik oli kummaline. Enamus kliente kandsid näomaske ja olid kummikinnastes, mul tekkis jälle tunne, et nad on haiged ja neist peaks eemale hoidma 😀 Õnneks olin poenimekirja teinud, muidu oleksin küll enamus asju ostmata unustanud, tegelesin pingsalt selle jälgisega, et ma vähemalt meetrit vahet teistega hoiaks (tõeline massipsühhoos, meedia mõjul) ja mõttes oli ainult see, et küll nad näevad maskides veidrad välja 😀 Kogu poe personal oli ka maskides ja kummikinnastes. Esmaspäeval olid ainult kassiiridel kummikindad käes. Nagu arvata oli, ei olnud enam mullita vett, täielik tühjus valitses. Sai osta 0,33l hirmkallist mingi spetsiaalset peale sportimist mõeldud vett aga seda ei taha. Helistasin siis Jaagule, et ta baasist kindlasti vett ostaks. Kuna olin piimaleti juurest unustanud läbi käia, siis pidin sinna minema ja küll mul oli hea meel näha, et aluse peal seisab meie vesi 🙂 Poe poiss pani mingit muud kaupa välja, tegin siis õnnetu näo pähe, näitan näpuga vee poole ja ütlen Aqua (vesi), poiss mulle näitab vastu sinna kus veed tavaliselt seisavad, et Aqua. Ma teen mhmhhhh, no aqua ja õnnetu nägu. Poiss teeb selle peale, aaaaa si ja tegi alust ümbritseva kile lahti. Tänasin teda rõõmsalt ja krahmasin oma veed. Võtsin kolm blokki, kodus oli ka kolm, sellega peaks nüüd nädala küll vastu pidama, kui süüa ja teevett kraaniveest teha. Ma poes kõiki vahesid läbi ei käinud aga kuna mul oli mune ka vaja siis seal oli mul küll üllatus. Pood oli tühjaks ostetud munadest, siin muidugi pannakse kordades vähem kaupu välja kui Eestis. 10 pakilisi M mune on üks suur kastitäis ja L ning XL mune kuueses pakis on heal juhul kaks väikest kasti. Lisaks oli tühjaks ostetud laktoosivaba piim, mis säilib toatemperatuuril ja aegub paari kuu pärast. Neid on ka korraga väljas umbes nelikümmend pakki, kui sedagi. Kümmekond pakki suhkrut ja jahu oli ka järgi, tavapärase aluse asemel. Otsakorral olid ka saialised – sepikulaadne toode, mida me tarbime, seda olid üksikud pakid järgi ning croissandid ja muud nende traditsioonilised kuklid jm saialised olid ka lõpukorral. Seepide ja makaronide vahesse mul asja ei olnud, seega ma ei tea, mis seal toimus. Muud kraami oli kõike saada – puu- ja juurvilju, liha, konserve, juustu, muid piimatooteid, külmutatud tooteid jne. Helistasin uuesti Jaagule, et ta baasi poest kindlasti mune ostaks, seal poes oli veel kõike saada. Vaadates praeguseid varusid, siis söögi osas peaksime kaks nädalat küll vastu pidama nii, et ei peaks poodi minema. Lõpuks salati materjal arvatavasti lõppeks. Küll ma arvan, et vesi saab vahepeal otsa, seega ma ise arvan, et nädala pärast võiks taas ühe poetreti teha.

Eile oli Itaalias rekordiline arv haigestunuid ja surnuid. See tekitas riigijuhtides taas kerge paanikahoo ja õhtul võeti vastu seaduse täiendus, mis siis sulges kõik söögikohad ning kaubanduskeskused. Need, kes saavad võivad kojukannet pakkuda, kes seda ei suuda teha jäävad lihtsalt suletuks. Antud kord kehtib kuni 25.03, kuna valitsus loodab, et kahe nädala pärast peaks uute korralduste tulemusena olukord juba paranenud olema. Kuna terve riik on nüüd punane tsoon ja reeglid kehtivad üleriigiliselt. Kas ja kui karmilt politsei kontrollib on mul natuke segaseks jäänud. Meedias ringi liikuvad videod on osad küll natuke hirmutavad, näiteks üks oli, kus politsei lihtsalt karjub ühe papi peale, kes pingil jalga puhkab, poekotike näpus või kus järjest autosid linnavahel peatatakse. Baasi poolt on ka sõnad peale loetud, et kandke kaasas endaga paberit, isikut tõendavat dokumenti ja kui politsei käsib tagasi koju pöörduda, siis ärge hakake vaidlema vaid alluge korraldusele ning minge tagasi ja andke baasi sellest teada. See puudutab pigem siis tööle sõitmist, kuna baas jätkab tööd tavapärselt. Küll nad ka proovivad võimalikult palju inimesi kodutööle suunata aga kõik osakonnad seda teha ei saa. Kohalikud jagavad infot, et hoidke alles poe, apteegi- ja kütusetšekid ning arsti vastuvõtu paberid, et neid vajadusel politseile näidata, et käisite poes või arsti juures. Muidu võidakse süüdistada reeglite rikkumises ja ootab trahv. Vangi vast kohe ei panda, kui rikkumine suur ei ole. Ma ei tea, kas see vastab tõele aga meediast käis läbi info, kus positiivse diagnoosi saanud inimene käis poes sisseoste tegemas – see on küll ülimalt kuritegelik käitumine.

Täna saatis kool ka info, kuidas õppetöö käima hakkab ja lingid vajalikesse kohtadesse. Kodused ülesanded on juba üles pandud ning homme läheb siis koduõppeks lahti. Rasmusel oli homseks juba vaja üks ülesanne veebis ära teha, seega on käsi juba valgeks tehtud. Õnneks on meie õpetaja juba mitu nädalat lastega antud keskkonnas koolitöid lahendanud, seega Rasmusel on asi selge. Küll oli meil alguses probleem saidile sisse saamisega, sest lapsed salvestasid URL-id lemmikute alla aga see jääb ju kooli arvutisse ja kodus olime hädas, kust leida õige link. Lõpuks ei leidnudki ja tegi kodutöö käsitsi ära. Järgmisel päeval hulkusime kooli lehel ringi ja sattusime õigesse kohta, mille peale Rasmus südamest ohkas, lõpuks ometi õige koht! Seega on meil nüüd õige lingikogu ka olemas. Kirjas on ka, et õpetajad peavad õpilastega vähemalt kaks korda nädalas üle veebi otse suhtlema, kuidas see täpsemalt välja näeb, ei ole veel aru saanud aga küll siis aja jooksul selgub. Elagu 21 sajand ja arenenud tehnoloogiad! Lisaks oli täna Sigonella ülema Facebooki ülekanne, kus olukorrast ülevaade anti ja seal öeldi välja, et kool jääb kõigi eelduste kohaselt kuni 3.04 suletuks nagu Itaalia valitsus oma koolidega teeb aga jooksvalt jagatakse infot. Mulle see meeldiks ma ei tahaks väga politseiga pahuksisse sattuda, kui peaks lapsele järgi minema.

Lõpetuseks Itaalia valitsuse üleskutse: “Restiamo distanti oggi per abbracciarci più forte domani” Cit. Giuseppe Conte 11/03/2020 Mis siis tõlkes on midagi taolist: “Hoiame täna eemale, et homme tugevamini kallistada.” Enamus teist ju teab, et itaallastel on komme põsemusisid anda ja kätelda. Füüsiline kontakt on neile väga oluline, erinevalt eestlastest, kes teineteisest 5 meetri kaugusele hoiavad. On muidugi erandeid nagu mina, kellele meeldib kallistada 🙂 Seega kui imestatakse, miks haigus levib, siis kombed on teised, inimeste arv on ju meeletu- kokku 60 miljonit (!) ja kõrge vanuseni elatakse siin ka, lisaks perekonniti ollakse koos ja need põsemusid – see on nagu näo katsumine, mis on instinkt ja millest on raske lahti saada. Meie siin oma majakeses säilitame positiivsuse, naudime päikest ning tegeleme aiatöödega. Olge terved!

Author: Margit Kõiv

Naine, abikaasa, ema, tudeng, koduperenaine - need on mu praegused tiitlid, kui kolisime elama Sitsiiliasse. Blogi otsustasin kirjutamata hakata, et ei läheks meelest, kuidas ja mismoodi on elu Sitsiilias läbi meie kogemuste.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *