Month: May 2020

27.05.2020

Pühapäeval elasime üle suure ehmatuse – kõik itaallased olid tagasi! Terve küla oli autosid ja inimesi täis. Me olime juba ära unustanud, kui lärmakad nad on ja kui kitsaks me kodutänavad muutuvad, kui kõik need autod tagasi on. Väga vähesed viitsivad autot hoovi sisse parkida või neil ei olegi hoovis kohta ja jätavad auto lihtsalt värava ette seisma, see tähendab aga seda, et jääb ainult üks sõidurada ja kui auto vastu tuleb, siis on hämming. Hakkavad vaikselt meenuma eelmise aasta “suverõõmud”. Seekord oli väga palju rahvast nii rannas kui külas, tunduvalt rohkem kui laupäeval. Tundus, et seekord olid kõikidel, kas sugulased või sõbrad ka kaasas. Kõrval naabritel olid ka sellised inimesed, keda me eelmisel aastal küll kordagi ei näinud – noor pere väikese lapsega. Alumistel naabritel olid ka külalised – väga aktiivne ja kõvahäälne jutuajamine olid. Laste osas ei ole midagi muutunud, väike plika jätkuvalt kaebab venna peale, kui see millegi keelatuga tegeleb 😀 Õnneks oli see ehmatus ainult ajutine – õhtul või esmaspäeva hommikul valgus küla jälle tühjaks. Küll mitte enam nii tühjaks, kui enne, osad ikka kolisid sisse ja jäidki siia aga enamus siiski läks ära. Nüüd on jälle hetkeks rahulik ja vaikne. Eks pühapäeviti on tegelikult kogu aeg neid inimesi rohkem olnud – praegu eriti, kuna pühapäeviti on kõik jätkuvalt kinni. Sellest nädalast on lubatud baaridel ja restoranidel lahti olla aga enne olid kõik kohad kinni, seega polegi inimestel eriti kusagil olla, kui minna tuttavatele külla ja randa. Eriti kui õues on päike ja 30 kraadi sooja.

Meie otsustasime pühapäeval natuke ümbruskonnas ringi sõita. Kui muidu sõitsid kõik külla sisse, siis me olime põhimõtteliselt ainsad, kes ära sõitsid 😀 Käisime Augustas – ükskord, kui Rasmusega Tecosse sõitsin, see oli veel sellel ajal, kui koroona liikumist ei takistanud, eksisime korra teelt ja seal teel oli imeline vaade randa. Otsustasime seda vaadet otsima minna. Leidsime üles ja see oli vaade meie naaberkülale Brucolile. Sõitsime pärast sealt läbi ka, väga väike, palju autosid pargib tee ääres – seega parkimiskohtadega on väga kitsas – näha oli liivaranda, palju paate ja külakese otsas väikest kindlust. Seal oli ka väga palju baare ja restorane, millest enamus olid muidugi kinni aga need, mis lahti oli nendel looklesid pikad järjekorrad. Tulevikus, kui reeglid lõdvemaks lähevad ja väljas söömist päriselt nautida ka saab, siis kindlasti läheme sinna sööma. Tagasi sõites avaldasin kahetsust, et meie külas ühtegi restorani ei ole, mille peale Jaak teatas, et hea, et ei ole, raha jääb alles ja ei ole ohtu paksuks süüa 😀 Nüüd me saame aru küll, miks kogu aeg palju autosid Brucoli peale ära keerab ja aeg ajalt see pöörang umbes on, kena väike külake ilusa ranna ja paljude söögikohtadega. Me autost välja ei tulnudki, tegime lihtsalt tiiru peale. Eks tulevikus läheme ikka kondama ka aga pigem siis kui enam maskides ringi ei pea käima.

Rasmusel oli esmaspäev vaba päev – ameeriklastel oli mingi püha. Mõtlesin, et kasutan kohe juhust ja läheme teeme vaktsiinid ära, kooliõde kirjutab juba veebruarikuust saati meile, et on vaja puudu olevad vaktsiinid ära teha. Lisaks planeerisime minna Sicilia Outlet Village´sse asju ostma. Nojahhh, kui baasi jõudsime ja seal veidi ringi sõitsime ning Jaak küsis, et miks neil lipud pooles vardas on, mille peale tuli mul heureka, et emmm neil on pühad ja ma väga vaikseks jäin, kuna pühade ajal on ju kõik kinni, ka vaktsineerimise kliinik. Nojahhh, niipalju siis sellest ettevõtmisest … Aga vähemalt saime me kinnitust faktile, et meil ei ole palavikku – baasi väravas mõõdetakse kõigil temperatuuri – lastel küll mitte aga täiskasvanutel küll. Seiklesime siis edasi Outleti – parklas oli päris palju autosid ja mõtlesime juba, et palju rahvast on aga tegelikult oli praktiliselt tühi, väga vähe inimesi oli. Seega oli seal väga hea ringi patseerida. Meil oli kaks eesmärki – Ramusele uued sandaalid – ta jalanumber on taas vahepeal kahe numbri võrra kasvanud. Siis kui veel kooli sai käia, siis ta käis minu tenniste ja tossudega, kuna meil ei olnud mahti poodi minna ja enne kui me poodlema jõudsime, tulid juba liikumispiirangud peale. Seega oli nüüd missioonikriitiline talle sandaalid saada. Jaak otsis endale lühikesi spordipükse – mäletate küll, selliseid nagu 80datel kanti. Meil käib “võistlus”, kes enne pruuniks saab. Kuni eilseni juhtisin seda mina, kuna ma olen juba veebruari lõpust pruun ja nüüd lihtsalt järjest saan päikest juurde. Tegelikult Jaak harjutab ennast päikesega, et saaks ikka suvel ka ringi käia ja kohe ära ei kõrbeks. Kirsiks tordil on tal muidugi see, et ta sai eile esimest korda siin olles surfama – tunnike merel ja ta on täiesti ära põlenud – nüüd on ta pruunim, kui mina! Küll on tal surfari päevitus, seega kõhu pealt olen mina ikka pruunim 😀 Peame nüüd ostma päikesekreemi, mis on veekindel, sest siin piisab 15 minutist merel ja juba oled põlenud. Laupäeval ujumas käies, loksusin ma seal vees võib-olla maksimaalselt 15 minuti kokku ja selle ajaga suutsin ka nina punaseks saada.
Outletist lootsin ma endale leid mõnusaid suviseid rihmikuid, mis oleksid mugavad ja saaks kleidiga kanda. Hetkel on mul, kas sandaalid, mis ei sobi kleidiga kokku või plätu laadsed kingad, millega on ebamugav pikalt kõndida. Outled Villages oli seekord väga emotsiooniderohke. Maskide kandmine on kogu aeg kohustuslik, ka siis kui väljas liigud ja poes sees ei ole. Iga poe ukse juures on desinfitseerimiseks mõeldud vedelikud, osades olid ka kummikindad. Lisaks olid poed, kus kaks ust teinud süsteemi – ühest sisse, teisest välja. Lisaks olid ka sildid, et palju inimesi korraga poes tohib olla. Esiteks – ma neid silte alguses üldse ei märganud, teiseks tuli käsi ja isegi kui ka kindaid kantsid, igal korral desinfitseerida – osades poodides olid need väga tugeva alkoholi lõhnaga, jää või purju 😀 Esimeses poes tormasime Rasmusega valest uksest sisse – müüja seal hüüdis midagi itaalia keeles, tagurdasime siis välja ja läksime teise sissepääsu juurde, tegime käed puhtaks ja jalutasime poe läbi – sandaale ei olnud. Teine pood oli Arena – poisile oli ujumispükse ka vaja, seal olime juba kolmekesi koos ja müüja taas itaalia keeles midagi ägedalt seletas. Läksime siis Rasmusega uuesti ukse juurde, tegime jälle käed puhtaks ja panime kindad kätte. Jaak jätkas stoilise rahuga asjade vaatamist 😀 Saime poisile ujumispüksid ja Jaak sai ka oma nn. lühikesed “pornopüksid”. Seni kuni Jaak maksis, ootasime meie ukse taga, siis ma märkasin ka silti, kus oli kirjas, et üks klient korraga 😀 Seega ma nüüd ei teagi, kas müüja seletas, et üks inimene korraga või tehke käed puhtaks … Ma põikasin korra kosmeetikapoodi ja mehed läksid edasi sandaale otsima. Ka seal paluti mul käed puhtaks teha, kuigi mul olid kindad käes. Lõpuks jõudsime kõik Schetsersi poodi – jalutasime jälle niisama sisse – müüja jooksis meile järgi ja kõndis meiega kaasa, et me ikka käed puhtaks teeks. Rasmusel oli sellest juba tõsiselt tüdimus peal ja mind ajas juba naerma. Aga arusaadav – nad ju ei tea, kust Sa just tulid ja et Sa ei ole midagi katsunud ja usinasti kolmes eelnevas poes juba desinfitseerinud. Kui New Balance poes sai Rasmus oma sokkidega sandaale proovida, siis Schetsersi poes tõi müüja eraldi sokikesed, ei tohtinud enda omadega proovida. Kogu see protsess oli kuidagi koomiline, müüja jälgis kullipilguga, andis/võttis/ulatas kõike ise – klient ei pidanud midagi puutuma, õnneks jalanõusid sai ikka ise jalaga panna 😀 Igatahes saime me seal mulle suvised kingad ja Rasmusele sandaalid – soodustus oli ka, teine paar 30% soodsamalt ja lisaks müüdi mulle maha ka sokid – teine komplekt 50% soodsamalt. Sain endale ja Rasmusele uued sokid. Kodus selgus, et Rasmusel on kõik sokid väikeseks jäänud – seega sai ta minu omad ka endale. Praegu tal neid küll vaja ei ole, kui alles sügisel, kui kooli taas läheb. Lugesin poisile sõnad peale, et ta nüüd siin järgneva kahe aasta jooksul oma pikkuse enam vähem täis kasvaks – siin pole vaja ju talveriideid ega jalanõusid, milline kokkuhoid! Muidu osta igal hooajal uued riided ja jalanõud … Sandaale ja tosse oleme nõus ostma, need kuluvad enam vähem läbi ka ja ei ole nii kallid, kui saapad ja talvejoped.
Paraku jäätisekohvik oli seekord kinni ja jäätis jäi söömata. Kuna Rasmus ükspäev kodus teatas, et ta igatseb Ikea lihapalle, siis otsustasime Ikeasse neid sööma minna. Jaak oli positiivselt üllatunud, kuna viimane kord kui nad seal olid käinud oli Jaak ikka kõvasti paluma pidanud, et neid sööma saaks minna. Seekord oli lapse suur soov neid süüa. Noh mõeldud tehtud ja Ikeasse me siis suundusime. Võrreldes esimese päevaga, kui nad taas lahti olid, ei olnud järjekorda. FB ühes grupis jagati pilti, panen selle siia ka üles, kuidas järjekord tookord poolde parklasse ulatus. Niisama sisse ei saanud, tuli käia natuke mööda sinka vinka teed – nagu lennujaamas passikontrollides on või muuseumide järjekordades, enne ust ootas töötaja temperatuurimõõtjaga. Seekord mõõdeti ka Rasmusel temperatuuri – jätkuvalt oli see meil kõigil normis. Täitsa tore on, kui nad seda mõõdavad, saame ise ka teada, kas on palavikku või mitte.

Homme läheme siis saarele seiklema. Broneerisin meile ühes veinimõisas kaheks ööks ööbimise koos õhtusöögiga. Plaanis on üle vaadata põhjaranniku kõige populaarsem suvituspiirkond Cefalu, pealinn Palermo, veel üks väike mereäärne linnake Trapani ning surfarite paradiis Marsala. Vaatame siis kui palju me selle kolme päevaga ära jõuame käia. Sõitmine võitab siin tüütult kaua aega. Kuidas see meil õnnestus – sellest siis juba järgmine kord.

Lõpetuseks pilt merest, väga lahedad heledad triibud on 🙂
Püsige terved ja olge hoitud!

23.05.2020

Alates 18.05 on Itaalias lubatud oma regiooni piires liikuda. Kuna Jaak oli sel nädalal tööl ja Rasmusel olid ka koolipäevad, siis olime nädala sees kodused. Kuid täna saime taas seiklema minna ja esimene armas koht, kuhu me kohe minna tahtsime oli Siracusa. Selline tunne nagu peole oleks läinud 😀 Ma panin kohe kleidi selga ja joonistasin silmad ka pähe, föönitasin üle väga pika aja juukseid ja sättisin neid kuidagi soengusse, ikkagi linna peale jalutama minek. Siracusa oli alles ja ikka sama armas. Eesmärk oli käia turul – ma tahtsin häid maasikaid. Ma ei tea, mis sordid siin populaarsed on ja kes mida müüb, sest sorti ju juurde ei ole kirjutatud ning maasikad näevad kõik ühesugused välja, aga maitsevad täiesti erinevalt. Augustast kui ma ostan, on need seest sellised kõvad, nagu Eestis müüdavad Hispaania maasikad. Kuid Siracusa turul ühel onul on väga magusad ja pehmed maasikad, Jaak ütles täna, et maitseb nagu polka. Ühe korra me oleme ta käest ostnud ja need on olnud siiani parimad maasikad, mis ma siin saanud olen. Välja arvatud oma aia omad muidugi 🙂 Seega täna üle väga pika aja käisime Siracusa turul – täiendasin oma pähklivarusid ja ostsin juba tuttava onu käest maasikaid – teda on kerge leida, sest ta karjub kogu aeg “Fragola due euro kilo” ehk maasikad kaks eurot kilo. Tahtsin osta 5kg aga sain 6kg kuna ühes kastis on neil 2kg ja võtsin kolm kasti. Lisaks olid tal kirsid – ma vaatasin, et on kirsid, sest olid sellised väikesed, pärast süües selgus, et olid hoopis murelid 🙂 Veel parem! Kilo hind oli 3€ aga osavad müügimehed nagu nad on, müüs mulle 2kg 5€, seega 2.50€kg. Natuke odavamalt, tema sai kaupa vähemaks ja ma saan nüüd ennast nendest punni süüa 😀 Tegime oma traditsioonilise tiiru linna peal ka ära. Paljud poed ja söögikohad olid kinni. Restoranid, mis lahti olid, olid inimestest täiesti tühjad või üksikute klientidega. Eile just lugesin lehest, et valitsus lubas küll poed ja söögikohad avada aga keskeltläbi 68% toitlustusasutusest ei avanud, kuna neil on keeruline etteantud nõuded täita ja kui täidavad, siis on võimalik samal ajal teenindada ainult paari klienti, mis ei tasu ära. Lisaks on mandril põhja pool jätkuvalt inimesed kodukontoris tööl ja väljas söömas ei käida. Oodatakse turiste, et äkki tulevad ja parandavad olukorda, kuid vaevalt, et need turisidki sellises mahus kohe tulevad, kui eelnevalt ollakse harjunud. Pealegi ei lenda enne juulit mujalt Euroopast siia eriti lennukeidki. Seega majanduse mõistes on suve algus teatud teenindussektoritel jätkuvalt väga keeruline. Linnake ise oli suhteliselt tühi ja vaikne. Kohalikud jalutasid, ujusid ning uudistasid niisama ringi. Ameeriklased olid ka ennast sinna sättinud, nägime paar autotäit neid vähemalt.

Ma käisin täna esimest korda ujumas! Pidin küll esmaspäeval minema aga kuna terve see nädal on olnud vahelduvalt pilvine ja 23-25 kraadi, siis pole merre kutsunud. Täna oli taas üle pika aja terve päev päike ja ca 28 kraadi, siis meri kohe kutsus. Alguses tundus, et päris soe vesi, kui üleni sees olin ja mõned ujumisliigutused tegin, siis oli kole külm 😀 Ujusin siis veel hoogsamalt ja kaugemale ja piki kallast, et äkki hakkab soojem või tuleb meres soe koht aga ei midagi 😀 Lõpuks vedelesin niisama ja siis oli küll hea soe, nii kui natuke jälle liigutasin tundus vesi jälle jahe 😀 Rasmus võttis seekord oma kummimadratsi ja lestad ka kaasa ning hullas niisama. Tegelikult oli vesi täiesti ok aga ma eelistaksin, kui see oleks veel soojem, nagu eelmisel suvel oli 😉 Rannas oli väga palju inimesi. Ujumas olid vähesed, peamiselt lapsed. Nüüd tuleks ennast kätte võtta ja iga päev ujumas hakata käima. Homseks lubatakse taas päiksest ning kuni 28 kraadi, seega on homme taas võimalus mulistama minna. Homme lubas Jaak ka kaasa tulla, ta tegi täna just iluund sel ajal kui me käisime.

Meie naabrid kolisid nüüd vist ka siia ära. Eile käisid nad igatahes maja koristamas ja aeda korrastamas, tassisid oma terrassimööbli ka välja. Õhtul läksid nad jälle minema aga täna õhtul tulid memm ja taat tagasi ning jäid ka ööseks, seega tundub, et nad on nüüd siin. Natuke võõras on, et keegi kõrval räägib, vaikne ju kogu aeg olnud 😀 See nädalavahetus oli meie külas veelgi rohkem liikumist, veelgi rohkem autosid ning koeri ja inimesi. Hakkab juba eelmise suve tunne peale tulema, sigimine ja sagimine käib. Korrastatakse aedu, lõigatakse hekke, põletatakse kulu. Ahjaa, kui ma eelnevalt hommikuti rõdule läksin ja kopsud kohe suure pahinaga värsket hommikust õhku täis tõmbasin, siis nüüd peab meeles pidama, et alguses tuleb nuusutada ja kui õhk puhas, siis alles sügavalt hingata. Piisab ühest korrast, kui tõmbad kopsud mõnusalt seda vinguhaisu täis, rohkem ei soovi!
Naaberkülast lastav meloodiline muusika on ka tagasi … Istud mõnusasti köögi terrassil ja kuulad rahustavat meloodiat, vahepealadeks sääsepüüdjasse lendavate putukate heledad plaksud, mis üsnagi kõva häält teevad ja ka natuke ehmatavad 😀

Võtan juba pikemat aega hoogu, et pildistada naabermaja võsastunud hekki, mis praegu õitseb ja näeb väga äge välja. Täna rannast tulles oli telefon kaasas ja sai pildi ära teha. Lisaks, kuna silmad olid pähe joonistatud ning soeng ka peas, tuli paar selfit ka klõpsida 😀

Meil hakkas hekk üle käte minema, aednik saab tulla alles juunis millalgi. Kuna tee sidrunipuu juurde ja suure trepi peal kõndimine oli suhteliselt vaevaliseks muutunud pügasin meie väikeste aiakääridega hekki. Päris hästi õnnestus. Jaak on otsinud poodidest hekikääre aga neid ei müüda või on need mõttetult kallid. Heki kallal oli täitsa tore nokitseda, sai päikest võtta ja natuke liigutada, seega võib-olla jõuan selle enne aedniku tulekut ise juba üle käia.

Suur tossutaja on olnud väga aktiivne, mitu päeva järjest pupsutas ja möllas. Eile sain ühe suurema pahmaka pildile ka, natuke udu sees on, ilm ei olnud ümber mäe just kõige selgem aga purse on näha küll.

Lõpetuseks tänane päikeseloojang, kus päike on parajasti puu taga peidus.
Olge hoitud ja püsige terved!

17.05.2020

Soe, päikseline, väga soe, natuke pilvine, vihmavaba kuu aega … Naudime siin täielikku suve. Päevasel ajal jäävad temperatuurid 24-28 vahele, mõni päev on veidikene pilvisem ka, siis kannatab rohkem õues olla – päike ei “hammusta” nii teravalt. Olen avastanud, et kui Eestis ajasin iga viimast päikesekiirt taga, siis nüüd rõõmustan, kui taevas aeg-ajalt ka pilves on 😀

Homsest leevendatakse siis piiranguid – kuigi minu arust inimesed juba käituvad nii nagu neid piiranguid enam ei oleks. Viimasel ajal on nende piirangute maha võtmist kiirendatud – ühiskonna ja ettevõtete surve on suur olnud. Seega homsest saab vabalt ringi liikuda oma regiooni piires, mis tähendab, et me saame taas saart avastama minna! Jeiiii! Kuigi distantsi ja maski kandmise reeglid on ikka. Vaatame siis kuidas me selles kuumuses nende maskidega ringi käima oleme suutelised. Söögikohtade avamise üle on muidugi hea meel aga kehtestatud reeglid meid väga ei aita. Nimelt peab olema alati tehtud reserveering – kui me ringi tripime, me ei tea kunagi kuhu jõuame ja mis kell me süüa tahame. Söögikohas peab kandma maski, kui lähed tualetti, kassasse maksma või seisad järjekorras. Lauad peavad olema 2m kaugusel, see on muidugi huvitav, kes on käinud teavad, et Itaalia nn. pererestoranides on niigi ruumi vähe ja lauad/toolid on üksteise seljas, kui nad nüüd need kaugused paika mõõdavad, siis saab imevähe külastajaid vastu võtta. Siinkohal tekib üldse küsimus, palju neist uksed üldse avab … Mingi hetk see reegel arvatavasti läheb leebemaks, turisid ju ei planeeri ega broneeri ette. Eile hilisõhtul – kuigi meedia kirjutas sellest juba päeval – sai allkirja dokument, kus EU riigi kodanikud saavad alates 4.06 ilma karantiini nõudeta taas Itaaliasse sõita ning kohalikud tohivad hakata eri regioonide vahet sõitma. Loodetavasti jõuavad lennufirmad reageerida ning oma lennuliinid taasavada ja mu kauaoodatud kallis külaline saab ikkagi juuni lõpus meile külla tulla.

Kuumad suveilmad on meie randa kõvasti rahvast meelitanud. Eile ja täna oli rand rahvast paksult täis ja seekord inimesed isegi ujusid. Jaak ja Rasmus käisid ka sel nädalal esimest korda ujumas – 12.05 on siis selle aasta esimene ujumine. Ma ei saanud kaasa minna ja fotosüüdistus jäi ka tegemata aga aknast nägin neid suplemas. Päris pikalt solberdasid. Plaanin homme ka enda ujumishooaja avada ja poisiga päeval ujuma minna, teoreetiliselt peaksid homseks jälle kõik ära läinud olema, kuna algab ju töönädal. Jaak on ka järgmine nädal tööl ja hetkel on meil teadmine, et ülejärgmine nädal on ta vaba, seega peale viimast koolipäeva ja eesti keele tundi 26.05 plaanime pikema ringreisi saarel teha. Tahaksime Palermo külje alla sõita, et Jaak saaks oma surfi äkki tehtud. Kodu juures ei ole tal see veel õnnestunud, kui olid tuuled, siis oli liikumispiirang ja kui individuaalsporti taas tegema lubati hakata kadusid tuuled ära. Jaak ähvardas selle peale supilaua osta, sellega saaks iga päev merel tsillimas käia 🙂 Homsest läheb Decathlon lahti ja tal tekib võimalus seda ostma minna 😀 Rasmusel on siis viimane koolipäev 26.05, kirjade järgi on küll 10.06 aga aktiivne õppetöö on veel järgmine nädal ja viimased tähtajad 26.05. Peale seda peavad nad tegema oma kodulehte, kus siis kirjeldavad õpitud materjali, projekte, kirjutama endast ja e-õppest. Ma väga rõõmustasin, kui see nädala alguses teatavaks tehti, et kool 26.05 lõppeb. Need, kellel on võlad ja puudujääke, peavad muidugi niikaua õppima, kui kõik tehtud on. Rasmus püsib graafikus, viimased kaks nädalat on maht väga väike olnud ja tal on paari tunniga kõik õpitud, eelmine nädal oli reede juba täiesti vaba. Kasutame nüüd tekkinud vaba aega rohkem eesti keele õppimiseks, et sellega ka mai lõpuks valmis saaksime.

Selleks, et me saaks pikemalt kodust ära olla, ehitas Jaak meile aeda kastmisüsteemi. Ta uuris igasuguseid versioone ja alguses oli meil lihtsalt voolik, millel olid augud sees. Nüüd ostis ta mingi teise versiooni, kus on vihmutid. Seega on meil nüüd tomatitel, kurkidel ja maasikatel vihmutitega kastmisüsteem, koos ajalise lahendusega. Praegu on seadistatud, et igal õhtul kell 19:00 kastab 5 minutit. Seda saab seadistada ka mitu korda päevas kastma ning pikema intervalliga. Maasikatele ja lilledele ehitas ta ka, lilledele pani selle eelmise süsteemi, kus voolikus lihtsalt augud on. Aga see on hetkel ilma aja võimaluseta, sest teine läks maasikatele. Seega, kui mul enne oli õhtuti üks kindel tegevus – aia kastmine, siis on mul nüüd pool aeda isekastmissüsteemi all. Maasikatel veel ajalist kastmist aktiveeritud ei ole, seega ülemist osa aiast käin ma ikka kastmas. Nädalaga on tomatid ja kurgid väga kõvasti kasvanud – ainult anna juua ja kõik kasvab. Kurk õitseb ja väikesed kurgid on juba näha, ning tomatitel on juba päris palju vilju küljes. Täna naksasin tomatitel lehti ja kasve ära, need olid korralikult metsistunud. Loodetavasti, taimed ei solvu ja jätkavad tomatite kasvatamist.

Reedel proovis Jaak kätt liha grillimises. Käis hommikul Decos liha ostmas – tagasi tulles ta muidugi teatas, et enne me normaalset liha ei saa, kui keel suus ei ole. Loomaliha ta igatahes sai, mis osa, sellest me aru ei saanudki. Igatahes tegi ta maitseainetest kokku segu, määris liha kokku ning pani natuke kauem, kui kaheks tunniks grillima. Lisaks pani ta veel viskis immutatud puidulaastud, mis kenasti tossasid ja lõhna andsid. Selle maitset ei olnud tunda aga grillimise ajal oli lõhn küll. Esimese korra kohta õnnestus liha 100% ja oli väga maitsev. Lisaks sain ma ka oma grillitud hiidkrevetid, mmmm, maitsesid hästi!

Hommikune Augustas käik lõppes muidugi sellega, et tegime algust ka oma saiakeste söömisele. Kuna Jaak juba sealkandis oli, siis sõitis ta läbi ka Il Barretost ja ostis kaasa mõned saiakesed. Need on jätkuvalt SUURED, palju täidist, väga maitsvad ja ainult 1.20€ tükk, Eestis maksaks see vähemalt 3€, kui mitte rohkem! Õnneks me sinna kanti tihti ei satu ja hetkel ei ole ka meil aimu, millal saiaauto käima hakkab, seega oli see ehk taas pikaks ajaks ainuke sööming. Laps sõi hoolega ka oma nutella saia, kus küll sees oli päris šokolaadi laadne kreem ja taigen meenutas meie lapsepõlve moosi- ja lihapiruka tainast.

Neljapäeval käisin ma pikemal poetiirul. Külastasin ka aianduspoodi – tahtsin aeda lilli saada. Sain ka, mis need täpsemalt on, ma ei tea, vaatasin, et oleksid sellised ilusad ja veidikene omamoodi lilled. Lisaks külvas Rasmus umbes nädal aega tagasi maha mulle sünnipäevaks kingitud aasalillede segu. Tänaseks on need kõik vohama hakanud, näis siis millal õitsema hakkavad. Jätkuvalt ei väsi kordamast, anna ainult vett ja kõik kasvab mühinal.

Algselt oli meil plaan istutada aasalilled maja ette platsikesele. Rohisin seda kolm päeva – siin on selline vastik umbrohi, millel on all sibulad ja kui need mulda jäävad, siis vohab aina kasvada. Neid ei ole üldse kerge kätte saada, nad on sügaval ja kõvasti kinni. Lisaks on siin muld savi segune, seega kuivanuna on see kivikõva. Nägin kurja vaeva, et see väike maalapiga läbi taguda ja umbrohust enam vähem puhtaks saada. Sain kätele villid – kohe näha, et linnapreili – ning lõhkusin ära kirka laadse tööriista – Eesti naistel on rammu 😀 Aga puhtaks ma selle platsi sain, siis otsustasime lilled hoopis mujale külvata … Aga istutasin sellele platsile ümber nartsissid, mis olid ennast põõsaste sisse elama sättinud. Loodetavasti hakkavad kevadel taas ilusti õitsema. Tahaks sinna tulpe ka istutada, pean silmad lahti hoidma ja vaatma, kas kusagil tulevad tulbisibulad müüki, tulpe nägin kevadel müügil küll, seega äkki on kusagil nende sibulad ka olemas.

Vahepeal oli emadepäev – sai tähistatud uue küpsetisega. Tegin rullbiskviiti – olen seda kord varem Eestis ka teinud aga siis kuidagi ei õnnestunud. Siin olles on mul pikemat aega olnud isu vahuoore-maasika tordi järele 😀 Emadepäevaks otsustasin teha rullbiskviiti maasikatega, maistes nagu vahukoore-maasika tort. Vahele kreemiks oligi vahukoor ja marscapone. Lapsele sai tehtud taas Sitsiilia stiilis küpsisetort. Ülehomme ootab meid ees tiramisu – Jaagu lemmikkook, tema sünnipäevaks!

Söögi ja joogilainel jätkates. FB-s jagati infot, et baaside vahel tee ääres aiasaadusi müüval talumehel on kirsid müügis. Kuna Jaak oli siis tööl, üleelmine nädal oli see, palusin tal läbi sõita ja neid osta. Kirsid olid koledad olnud aga see-eest on meil nüüd kast apelsine, praeguseks juba lõpukorral. Jaak väidab, et niisama süüa need eriti ei kõlba, et ei ole magusad aga mahlaks on neid väga hea teha. Palju mahla ja minu jaoks piisavalt magusad. Lisaks on meil valida vett või veini – kellele mida. Ükspäev Jaak lihtsalt tuli Lidlist koju ja teatas, et ostis kasti valget veini – hea kerge vein suvel nautimiseks. Mis nii viga, kui pudel maksab 2€ 😀

Lõpetuseks veel veidikene pilte aias toimuvast.
Püsige terved ja olge hoitud!