30.05.2020
Meie soov reisima minna õnnestus. FB ühes gruppidest jagati infot põhja pool olevate öömajade kohta ja seal soovitati ühte farmi, kuhu on ehitatud ka öömaja. Kirjutasin sinna ja nad olid avatud ning sain meile kaheks ööks ööbimise. Öömajast kirjutan järgmises postituses pikemalt. Muidu läheb üks postitus hirmus pikaks.
Alustasime oma teekonda siis neljapäeva hommikul ca 10:00 paiku. Cefalùsse on meie juurest ca 200km ja natule üle 2h sõitu. Cefalù on tõeline turismimagnet, puhkajate paradiis nagu igal pool kirjutatakse ning reklaamitakse. Kuna sellest on nii palju kirjutatud, siis ma tahtsin kindlasti seda näha, et mis seal siis nii suurepärast on. Tegemist on väga väikese linnakesega, mis asub mere ääres, kus teisel pool linna ümbritseb mägi. Rannajoon on suhteliselt lühike, praegu oli seal eestlaste jaoks juba piisavalt palju inimesi. Ma kujutan ette, et päris hooajal ei mahu seal üldse liikuma. Terve reisi aja olime me väga rahulolevad, kuna inimesi oli igal pool imevähe, valitses mõnus tühjus. Kohalikud veel ei puhka ja turiste ei ole. Liiklus oli hõre, parkida sai ning ringi liikuda sai vabalt. Jah, küll väga paljud poed ja söögikohad olid suletud, kuid sellest ei olnud väga lugu. Samuti olid kinni osad katedraalid, muuseumid ja pargid.
Parkisime otse rannapromenaadi kõrvale ja kuna jõudsime just lõuna ajaks, siis suundusime ainsasse lahti olevasse söögikohta. Kohalikud käisid korralikult maskides ringi, me väljas liikudes makse ei kandnud, ainult siis kui kuhugi sisenesime, siis panime maskid ette. Kõikides kohtades on ukse juures käte desinfitseerimise pudelikesed. Antud söögikoht oli menüü väga lahedalt lahendanud, see oli nagu suur plakat, mida siis tõsteti ühe laua juurest teise juurde. Kokku oli neid kolm tükki. Ma ei olnud enne sellist lahendust näinud ja arvasin, et see on seotud koroonaga, et nii nutikalt välja mõeldud. Jaak muidugi rikkus kogu selle võlu ära teatades, et osades kohtades ongi sellised menüüd 😀 Minu jaoks oli see igatahes vahva elamus. Söögid maistesid head – Jaak sõi pizza, mul oli tuunikala salat ja Rasmus nosis fiikartuleid. Kõhud saime igatahes väga täis.
Söögipaus 
Menüüd olid siis sellised
Rannajoon on liivane, seega on seal lastega kindlasti väga mõnus supelda ja aega veeta. Samuti oli seal surfikool, me ei saanud küll aru, kas seal õpetatatakse ainult lainelauaga sõitma – mingid onud seal nendega surfasid või on koos lohedega versioonid ka. Kuna tuult väga ei olnud, siis nad midagi eriti seal korda ei saatnud.
Linnakese tänavad olid kitsad ja armsad. Üldse oli see väga armas väike linnake, kus oli tore jalutada. Vaatasime üle peamised vaatamisväärsused. Mida me ei viitsinud teha aga kui sinna uuesti minna või keegi teist läheb, siis turnida üles mäkke, mis linnakese kõrval on, sealt avaneb ilus vaade üle kogu linnakese. Mägi ei ole väga kõrge aga on natuke keeruline turnida ning võtab umbes tund aega aega, et üles jõuda. Me piirdusime seekord maapinna tasemega.
Esimesena jäi teele ette vanaaegne pesumaja – Medival washhouse – “Fiume Cefalino”. Tegemist on araabia mõjutustega ehitisega, mille valmimissaega ei teata. Ehitis asub varjulises kohas ning on ehitatud laavakividele, sinna voolab vesi otse Cefalino jõest, mis tähendab, et see on kogu aeg värske ja külm. Vesi voolab sisse vasktorudest, mis on nagu lahtised lõvilõuad. Väidetavalt oli see veel üsna hiljuti kasutusel olnud, nüüd on üks populaarseimaid turismiobjekte. Ma jätsin seekord seal enda pesu pesemata …
Edasi jõudsime Duomo di Cefalù ehk linna oluliseima katedraalini. See on üks vanimaid katedraale Sitsiilias – ehitatud 1131. Paraku oli see kinni ja sisse me ei saanud. Aga suur ja võimas oli see küll ja igasuguseid toredaid nikerdusi ning kujukesi oli samuti. Katedraali ees oli suur linnaväljak, kus paar söögikohta oli isegi lahti ning mõni inimene liikus aga muidu oli tühi. Kui internetist tutvustavaid pilte vaadata, siis nii inimtühi, kui see praegu on, on see arvatavasti ainult öösiti.
Edasi viis tee meid Santo Stefano kiriku juurde, mis on teada ka nimega Purgatory ning on barokk ajastu ehitis. Antud kiriku fassaad on väidetavalt Cefalu üks ilusamaid. Kena oli küll aga me ei osanud väga vaimustusse sattuda, ma olen paraku ikka väga arhitektuuri kauge 😀 Kirik ise on ehitatud kahel ajajärgul 1596, kui ta kuulus ühele usuvennaskonnale ja ehitati 1668 aastaks ümber, kui ta kuulus järgmistele omanikele. Meile meeldis ukse kohal olev pealuu 🙂
Tänava ääres kasvasid mandariinipuud, Jaak napsas ühe puu küljest – paraku oli üleküpsenud ja hapu. Samuti olid seal väga õrnade õitega puud – sobiksid hästi pulmi kaunistama.
Lõpetuseks veel natuke ilusaid vaateid Cefalule ning rannale.
Umbes 14:30 oli meil linnake üle vaadatud ning päevaplaan tegelikult täidetud. Auto juurde tagasi jalutades mõtlesime, et küll on hea, et me natuke varem sööme, kui kohalikud, mere äärne ainuke söögikoht oli rahvast täis … Kuna ööbimiskohta oli nadi nii vara sõita, siis valisin kaardil suvalise mereäärse koha ja me sõitsime sinna. Pärast selgus, et see on Palermo kõige popim rand, kus kõik pealinna inimesed suvitamas käivad. Seal oli tõesti väga palju inimesi, veelgi rohkem autosid ning väga-väga pikk rannajoon ning promenaad. Me seal ei peatundki ega ringi ei jalutanud, sõitsime ainult läbi. Kui Cefalu on turistide meelispaik, siis Mondello on kohalike. Foto on netist võetud.
Ja umbes 16.30 paiku jõudsime me juba oma ööbimiskohta aga sellest täpsemalt juba järgmises postituses.
Püsige terved!
