29.06.2020
Pühapäev on itaallastel vaba päev, mis tähendab, et kogu Itaalia põhimõtteliselt puhkab. Kui väljas on taaskord 30+ kraadi sooja, siis lähevad kõik kohalikud randa nagu kodu Eestiski, ilusa ilmaga minnakse ikka randa. Meie aga otsustasime, et läheme Messinasse, siis saab öelda, et oleme Sitsiiliale ringi peale teinud 🙂 Paar linna on veel vaja külastada, aga selleks peab enne uurima, kas atraktsioonid, mida me külastada tahame, on juba avatud ja kui jah, siis millal. Edaspidi tuleb minna loodusesse – kõiki neid matkaradu ja loodusparke avastama, aga selleks peab ootama sügist, et temperatuurid natukenegi inimlikumaks taas läheks.
Catania-Messina kiirtee on tasuline, mis tähendab, et vahepeal on vaja võtta pilet ja pärast maksta. Catania juures oli juhtunud avarii – õnneks ei midagi hullu, kerge kõksimine aga see tõmbas liikluse vähemalt 5km ulatuses kinni, õnneks oli see vastas suunas. Meid ootas ees venimine 3km ummiku märgi juures, saime 30 minutit 3km läbida, et saada oma pilet ja rõõmsalt edasi sõita. Me hästi ei saanudki aru, mis selle ummiku tekitas, aga kuna tee on seal kaherealine ning autosid on palju ja kogu protseduur võtab aega, kui just Telepassi omanik ei ole, siis tahes tahtmata tekibki suuremat sorti ummik. Kuna me siiani oleme väga lihtsalt igalt poolt pääsenud ja autos konditsioneer on töökorras, siis ei olnudki väga hull seal vaikselt kulgeda. Üldiselt piletit võttes töötajaid ei ole, küll aga on seal isehakanud töölised, kes siis lisaks piletile ka almust paluva. Ei ole ju päris kerjamine, sest nagu teed midagi ja ootad selle eest tasu. Samamoodi nagu poodide juures need nn. kärumehed, annavad käru ja ootavad raha vastu. Me muidugi oleme jätkuvalt ihned eestlased ja raha niisama lihtsalt välja ei käi 😀
Edasi kulges teekond rahulikult ja peale Palermot kadus igasugune liiklus ära. Mõni üksik auto kulges veel sinna poole. Parkimiskoha leidsime suhteliselt kesklinna ja ilma vaevata – linn oli tühi – mõni üksik inimene oli liikvel. Messinas ei ole eriti palju vaatamisväärsusi – kohustuslik katedraal ja igal tänaval oma kirik. Päris mitu huvitavat purskkaevu, mis küll ei tööta aga on väga vanad aga hästi omapärased. Messina katedraali kellatorn on omaette vaatamisväärsus, täistundisel toimub kujukeste liikumine ja kujukesed on kullast! Lisaks on seal ka astronoomiline kell, väidetavalt on see maailma suurim ja kõige keerulisema mehhaanilise lahendusega. Info pärineb SIIT. Ilus ja uhke oli see küll.
Lõunasöökidega kipub meil kehvasti olema. Me jõuame tavaliselt umbes 12:00 paiku või veidi hiljem kohale, jalutame tunnikese maksimaalselt kaks ja siis tahaks süüa. Nojahh, see aeg on täpselt siesta algus ja kõik või noh enamus kohti on kinni. Seekord tegime siis teisti, vaatasime katedraali üle ja hakkasime söögikohta otsima. Platsi ääres oli avatud mitu hiina restorani, mis meid ei ahvatlenud ja üks kohalik kohviku laadne koht. Otsustasime selle kasuks. Tugevat lõunat ei tahtnud ja seal ei pakutudki sooja sööki, seega tegime lõunaeelse kerge ampsu. Tegime nagu sitsiillased – võtsime granitat – mina maasika ja Jaak sidruni oma ning kõrvale tissisaiakesed ehk brioched ning Rasmus nosis tavalist groissanti. Kõik maitses väga hästi, vaade oli ilus ja rahvast jätkuvalt vähe! Napilt jõudsime oma asjadega poole peale, kui nad hakkasid kohta sulgema – kell oli saanud 13:00. Nosisime oma asjad rahulikult lõpuni ja läksime edasi jalutama.
Messinast sai Jaagu üks lemmik linnadest, hetkel kolmas kui täpne olla, esimene on ikka Siracusa ja teine Noto. Oma võlu oli muidugi sellel, et linn oli praktiliselt inimtühi ja mida vähem inimesi, seda rohkem see Jaagule meeldib 😀 Kuna oli pühapäev, siis muidugi olid kõik kohad ka kinni aga ega meil ei olnudki kuhugi väga vaja minna.
Omapärased purskkaevud – paraku oli see kõige suurem ja mis ka praegu töötab – remondis.
Kirikuid, mida rohkem seda uhkem – igal pool ja hästi palju.
Veel mõned pildid erinevatest kohtadest.
Käisime läbi ka vaateplatvormilt, et imetleda maismaad ja lihtsalt vaadet nautida.
Imeilusat suve jätku!
