9.06.2020
Tänasega sai siis kool ametlikult läbi. Reaalselt midagi õppida ei olnud enam 21.05 alates ja hinded pandi välja 26.05. Nad pidi oma kodulehe kallal kuni eilseni tööd tegema. Rasmus lõpetas viimase veerandi “A”-dega! Tubli töö! Kui veerandil on “A” ja “B”, siis antakse Honor Roll Sertificate – aukiri hea õppeedukuse eest ja kui kõik on “A”, siis antakse Printcipal´s Honor Roll Sertificate – direktori aukiri hea õppeedukuse eest. Rasmusel nüüd mõlemad olemas 🙂 E-õppe pluss oli meie jaoks ikkagi see, et saime ülevaate, kui hästi Rasmus siiski aru saab, mida temalt tahetakse. Jätkuvalt on probleemiks tekstülesanded – need olid keerulised ka eesti keeles, rääkimata nüüd veel inglise keelsest ning USA mõõtühikutest. Suvel tuleb kindlasti matemaatikaga veel tööd teha, et asjad ära ei ununeks ja kui uuest aastast uuesti kooli minna, siis ta peab ise kõigega hakkama saama, seega peab põhi tugev all olema. Muude ainete osas ma väga ei muretse, peamine, et ta mõttega läbi loeb, mis tahetakse ja ei tormaks kohe kõike lahendama. Kuigi see on tal veres ja näpukaid palju sees 😀
Õpikute ära andmine ja isiklike asjade kätte saamine toimus terve eelmise nädala jooksul. Iga päev oli ette nähatud teatud klassid, alustati lasteaia rühmadest ja lõpetati 4,5 klassidega. Järgi minek oli jagatud päeval ajavahemikesse, kes mis ajal minna võis, oli paika pandud perekonnanime esitähe järgi. Õpetaja oli kõikidele õpilastele lisaks väikese kingituse pannud – USA lipuvärvides karukese.
Täna oli kooli juures lehvitamise üritus. Õpetajatel oli soov õpilastega hüvasti jätta ning üritus sai kõrgematelt ülemustelt loa. Seega sai õpetajatega hüvasti jätta 11:00-11:30 toimunud autode rongkäigus. Õpetajad olid kooli ees rivis, lehvitasid ja hüüdsid häid soove. Autod sõitsid nende eest mööda – aknad lahti ja lapsed said neile samuti kõike head vastu hüüda. Meie jaoks veidikene ülevoolav aga samas väga armas üritus. Meie õpetaja oli rivi täitsa lõpus, sellise nutetud näoga, endalgi läks meel kohe härdaks. Kingitusi ei saanud anda, kätt suruda või kallistada veel vähem. Seega viime talle kingituse sügisel – ta ju oli ikkagi siin Rasmuse esimene õpetaja. Osad autod olid õhupallidega ehitud ning osadel lastel oli plakatid valmistatud. Väga suurejooneliselt tehtud ja õpetajad kindlasti hindasid seda pingutust. Kui me kohale jõudsime – napilt muideks, väikesed sekeldused olid tee peal – arvas Rasmus, et ta lihtsalt istub tagaistmel ja akent lahti ei tee 😀 Ma siis ütlesin, et tuleb teha, kuidas Sa siis lehvitad, selle peale ta teatas, et läbi akna 😀 No lõpuks suutsin veenda, et ta peab ikka akna lahti tegema. Õpetajad kõik hüüdsid häid soove, siis Rasmus lihtsalt lehvitas – lõpuks ütlesin, et hüüa ikka ka midagi vastu – head suve ja aitäh ja muid soove, mida õpetajad ütlesid. Itaalia keele õpetaja oli väga emotsionaalne ja hüüdis Rasmust lausa nimepidi ja soovis talle igasuguseid toredaid asju 🙂 Lõpuks Rasmus hakkas ka ilusat suve soovima ja saime auringi edukalt tehtud. Oma õpetaja juures peatusime muidugi pikemalt ja seal tänasin mina ka teda ja soovisin head suve. Nüüd ongi sellega siis kõik … Pärast käisime veel poes ja laps sai omale eduka kooli lõpetamise puhul arhitektuuri lego ja täitsa juhuslikult jõudis kohale ka üks lauamäng, mida ta tahtis. See pidi kirjade järgi homme tulema aga saabus täna – seega see sai talle üllatuskingituseks. Ja aitäh Gretele, kelle juures me seda mängisime ja kus Rasmusele see kustumatu mulje jättis, lisaks kassidele, kes olid samuti õhtu staarid!
Imelist suve kõigile!
