15.06.2020
Mulle ju jätkuvalt ei meeldi siin sõita, päriselt ka! Eriti kui minna kuhugi külla või linna, kus peab parkimisega vaeva nägema. Otsustasin siiski vapper olla ja teades, et turiste ei ole ja kohalikud veel ei puhka ning esmaspäev peaks üldse selline vaiksem päev olema, külastada Brucolit. Pealegi olime korra sealt läbi sõitnud, seega ma teadsin enam vähem, kuidas külakeses sõitma peab ja kuhu võiks parkida. Koht on imepisike, kõndisime Rasmusega selle ca 30 minutiga läbi 😀 Koos pildistamise ja binokliga uudistamise pausidega.
Parkimine on seal muidugi huvitav, igal pool on parkimist keelavad märgid ja ometi kõik pargivad. Leidsin meile ka hea parkimiskoha – pärast küll avastasin, et oleksin võinud natuke edasi parkida, kus puu vari ka peale oleks ulatunud aga see on juba tagant järgi tarkus.
Linnakeses mitte midagi erakordset ei ole – väga palju paate, ilus kaljune rannasopp ja palju söögikohti. Võrreldes eelmise korraga, kui läbi sõitsime, oli juba rohkem söögikohti avatud ja inimesi täis. Mis oli üllatav, sest nende lõuna jaoks oli kell veel varajne – 12:00 paiku. Küllap nad siis hakkavad vara söömisega pihta või kuna seal muud teha ei ole, siis istuvadki söögikohtades … Võrreldes eelmise korraga, kui me läbi sõitsime, oli inimesi ja autosid ikka kordades vähem, tookord oli ju pühapäev ka. Miks see koht popp on, ei teagi – äkki saab hästi süüa, paadilaenutus on uudne ja kala püüda …
Huvitavaks ja ilusaks tegi linnakese aga maalingud, mis majade peale olid tehtud. Ma kõiki ei jõudnudki üles pildistada, neid oli nii palju!
Kindlus oli kinni – ma ei saanudki hästi aru, kas sinna üldse saab sisse. Mulle vähemalt ei jäänud küll sellist muljet, et sinna sisse lastakse. Kindluse taga on tuletorn ja väravas oli küll kellanupp aga see oli tuletorni oma. Küllap siis sinna inimesi ikkagi ei lasta või kui lastakse siis äkki peab tellima ekskursiooni või midagi.
Ühel pool kindlust oli vaade nagu seal kalamehe pildil. Teisele poole avanesid aga kaljud ja koopad, see oli ilus! Rasmus tahaks sinna nüüd ujuma minna, et koopaid lähemalt uudistada. Ma muidugi ei tea, kas seal kannatab nii kaugele ujuda ja mis seisukorras need seal on. Mulle endale jäi mulje, et sinna pigem liigeldakse paatidega. Ühes koopas oli neil pühakuju – see on ühe maja seinale ka joonistatud. Neil on seal imepisike minirand, kus kohalikud peesitasid aga ujumas ei olnud kedagi.
Ja nüüd suuremas koguses maalinguid ning üks õitsev kaktus ka, mille taga sein on ka värvitud. Seda avastasin hiljem kodus, kui pilte üle vaatasin 😀
Ainuke koht, kus oli järjekord nii umbes 15-20 inimesega, oli taaskordselt postkontor. Ma pilti ei saanud hästi teha, sest kõik uudistasid meid ja mul oli veidi imelik neid äkki pildistama hakata 😀 Brucolis on kõik väga seadusekuulekad, 80% inimestest, keda me nägime, olid maskiga. Linnake ongi väike ja 1m vahemaa hoidmine on keeruline, eriti kui oled teel poodi, söögikohta või postkontorisse, tahes tahtmata puutud tee peal inimestega kokku. Mul olid ka maskid kotis aga me ette neid ei pannud. Hoidsime vahet ja kuhugi sisse nagunii ei läinud.
Brucoli kõrval on Brucoli village – väga suur ja uhke 4* hotell. Kaardi peal on seda näha ka. Kodus plaani tehes ja Brucolisse sisse sõites oli mul meeles, et sõidame sealt ka läbi, aga ära minnes läks täitsa meelest 😀 Oleks hea meelega üle piilunud, mis koht see on ja kas seal päevaSPA-d ja lõunat ka pakutakse. Aga seekord läks siis sedapidi.
Püsige terved ja nautige suve!
