Pealinn Palermo ja looduspark Zingaro

1.06.2020

Eelviimane postitus teemal “meie reis põhja piirkonnas”. Kui juba sealkandis olla, siis ei saa üle ega ümber ning tuleb ikka pealinn ka ära külastada. Farmimajutuse peremehe sõnul läheb meil Palermos terve päev ära – tegelikkuses saime jälle paari tunniga hakkama. Me ikka ei ole üldse suurlinna imetlejad 😀 Palermo on võrreldes Cataniaga kuidagi puhtam. Üldse tundus meile, et põhjapoolne osa on rohelisem ning värskem. Seal ei ole seda vulkaanituhka ja arvatavasti ei ole nii kuum ka, siin lõuna pool on mäed pigem pruunides toonides, kui põhja pool ning pigem roheline domineeriv. Lisaks loomulikult see lõputu põllumajandus – mäekeste küljed on kõik kaetud põldude või viljapuu aedadega. Linn ise on Sitsiiliale iseloomulikult räpane – prügikotid ja praht vedeleb maas aga sellist jubedat haisu nagu Catanias oli, Palermo tänavatel tunda ei olnud. Sõiduteed on kordades paremad, kui Catanias. Liiklus on rahulik, keegi ei rabele ja kiirus on ka väiksem, Catanias ja selle lähiümbruses on liiklus kiire ja närviline. Seega oli Jaagul info õige, et nii hull liiklus, kui on Catanias, mujal Sitsiilias ei ole. Jah, muidugi on ka Palermos palju autosid ja kitsas aga sellist närvilisust ja kiirustamist ei ole. Seiklesime linnas ja otsisime parkimiskohta, algne jäi veidikene kaugeks ja otsustasime parkida botaanikaaia juurde. Teel sinna nägime presidendi palee ees protestijaid ja palju politseinike. Kuna plakatid olid itaalia keeles ega siis hästi aru ei saanud, mille vastu nad protestivad. Ühel tänaval pidas meid ka politsei kinni, kuna sõitsime keelumärgi alt sisse, eelmise tänava juures oli sama märk ja kõik sõitsid sealt edasi, me siis uljalt läksime ka ja jätkasime teise tänavaga sama loogikat, kuigi kohalikud keerasid ära, kuna politsei valvas seal tänaval. Meil kästi ots ümber keerata ja rohkem meid ei kiusatud. Botaanikaaia juures leidsime parkimiskoha, mis oli tasuta ja linnas jalutuskäik võis alata.

Rasmuse küsimused kohe olid, et miks me siia tulime ja kas me juba läheme ära 😀 Talle seal üldse ei meeldinud. Paraku oli botaanikaaed kinni, ainus koht kuhu me päriselt minna tahtsime. Seal pidid olema väga vanad taimed ja kogu kompleks on väga ajalooline. Paraku avavad nad alles 2.06, seega tuleb meil millalgi korra veel Palermosse minna, et see ilu kõik üle vaadata. Esimene veidrus, mida me nägime oli tõkkepuude installatsioon. Neli tõkkepuud seisid pargi servas ja avanesid korda mööda, väga imelik oli, me ei saanud sellest eesmärgist eriti hästi aru …

Hulkusime mööda suremaid, väiksemaid ja nurgataguseid tänavaid. Ma väga midagi selle kohta ei oskagi kirjutada, tavaline suur Itaalia linn. Palju katedraale ja kirikuid, erinevaid kujusid ja ilusaid ning vähemilusaid maju. Panen siia nüüd suurema koguse pilte, kus linnast mingisugusegi ülevaate saab. Peamised vaatamisväärsused vaatasime üle, paraku muuseumid olid veel kinni, seega need jäid külastamata. Peamine katedraal oli lahti ja uudistasime selle ka üle. Rasmus küll leidis, et need näevad siin kõik ühesugused välja ja eks tal õigus ole. Pigem on siin see teema, et kelle ajastul midagi on ehitatud ning kui vanad need ehitised on.
Puhkepausi ajal sõime jäätist – see oli meie siin olemise aja kõige kallim jäätis. Jaagu tavaline pall jäätist maksis 6€ ja Rasmuse kahe palline kogus 9€ (!!!)! Espresso oli 1.50€. Meediast käis siin ka läbi, et söögikohad on oma hindu tõstnud, et äri käima saada ja natukenegi omadega plussi jääda. Seega espresso, mis maksis enne 0.80 senti on nüüd 1€. Pole just suurim hinnatõus aga see on kõige populaarsem jook. See oli ka meie ainuke söögikord päeval, hoidsime kõhtu õhtuks ja selles palavuses ei tekkinud eriti isu ka, lisaks oli kõht veel hommikusöögist täis.

Peab nägema – Teatro Massimo.
Vahvate juurtega puu on lisaks Siracusale ka Palermos – antud park ise oli paraku kinni, nii et lähemalt uudistama ei saanud minna.
Pühakuid ja neile pühendatud pühi on siin palju – tavapärane vanker, millel on pühaku kuju ja mida pühadesse rüüdesse riietatud mehed mööda tänavaid veavad.

Sattusime ühele väikesele kõrvaltänavale, kus kõikide majade peale, kus natukenegi siledat pinda oli, oli midagi joonistatud. Mulle tundub, et viimasele pildile sain püütud ka nälgiva kunstniku enda 😀

Pealinnale tiir peale tehtud suundusime Rasmuse suureks kergenduseks loodusesse. Läksime nüüd edasi Zingaro loodusparki. Natuke enne parki oli üks vaateplatvorm – Belvedere Castellammare del Golfo, kust avanes imeline vaade põhjarannikule.

Nagu piltpostkaart – ei mingeid filtreid ega korrigeerimisi, lihtsalt ongi nii ilus!

Loodusparki on kaks sissepääsu, me lähenesime lõuna poolt. Põhjas on veel üks sissepääs ning tipus on veel üks väga populaarne kuurortlinn San Vito Lo Capo aga sinna me ei läinud, kuna ujumisasju nagunii kaasas ei olnud ja Rasmus kippus öömaja basseini 🙂 Matkaradu saab valida mitmeid, me võtsime kõige mere äärsema – millised imelised vaated kogu tee ulatuses! Antud raja ühe suuna pikkus on 7km aga kuna meil olid linnariided, siis tervet teed me maha ei käinud. Kokku edasi-tagasi oleks olnud 14km, jalutasime umbes poole peale, seega me kõndisime umbes 7km. Kogu tee läbimiseks peaks veidi mugavamate riiete ja seljakoti, mitte käekotiga minema. Veidikene süüa ja rohkem juua kaasa varuma. Jalanõudeks sobivad tossud väga hästi, kuigi Rasmus sai ka sandaalides kenasti hakkama. Sissepääs oli tasuta, kuna ujuda ei tohtinud. Osad rannad ei ole veel ametlikult avatud, kohalikke ei see ei häirinud, need küll suplesid seal mõnuga. Kuna ujuda ei saanud, siis me sinna alla randa ei läinudki. Natuke kripeldab, et me kogu rada läbi ei saanud käia ja ujuma oleks ka tahtnud, seega peaks sinna enne ära minekut siiski korra tagasi minema 🙂 Matkarajal peaksid jääma ka mõned koopad, need on vaja ju ka üle vaadata. Lisaks on rada kerge, ei ole suuri tõuse ega laskumisi, vaikselt kulgeb natuke üles ja natuke alla. Hing jääb igatahes sisse.

Kaart, kus erinevad matkarajad on peale märgitud
Need heledad ribad, mis mööda mäe seinu lähevad – need on matkarajad. All see hästi helesinine vesi, mis natuke paistab, seal sai ujuda.
Tee on kogu ulatuses, mis me jõudsime läbi käia umbes selline nagu siin natuke näha on. Mõnes kohas oli kive natuke rohkem, kus turima pidi.
Matkarajal vaade ette poole ehk sinna poole olime teel. Ilus onju!?
Vaate teisele poole, sealt kusagilt me tulime. Siin on ka natuke tesist ujumiskohta näha. Ikka on ilus onju!?

Homme tuleb siis meie reisi viimane postitus. Püsige terved!