2.07.2020
Kuum on, väga kuum … Ma ei vaata enam igapäevaselt termomeetrit ega loe ilmateadet. Termomeeter näitab päeval stabiilselt üle 30 ja nii juba viimased kaks (2) nädalat vähemalt. Tänaseks anti Sitsiiliasse ja Lõuna-Itaaliasse kuumalaine hoiatus, et piigid võivad ulatuda kuni 38 kraadini ja hetkel näitabki me termomeeter 36 kraadi. Toas oleks arvatavasti sama soe, kui konditsioneeri sees ei oleks. Proovime päeval konditsioneerita hakkama saada, aga kuna päike on maja nii kuumaks kütnud, siis meil majas alla 27 kraadi temperatuur väga langeda ei taha. Õus on ka öösiti vähemalt 25 kraadi. Õhtuti paneme ikka konditsioneerid tööle, et magama saaks minna. Suvi ja soe on mõnus aga nüüd juba tahaks, et temperatuur seal 30 kandis püsiks 😀
Igal pühapäeval jääb järjest rohkem inimesi siia elama. Puhkuste periood hakkab vaikselt peale tulema. Saiaautod ja värske kraami auto hakkasid ka ringi sõitma. Saiaautod sõidavad juba 13 juunist ja värske kraami auto sellest esmaspäevast. Esimesel korral, kui saiapoisid tiirutasid, siis nad lasid meie külas ka signaali, nüüd enam mitte ja ma tavaliselt magan nende tuleku maha. Mõnes mõttes on see hea, et ma neid ei märka, sest muidu ma sööksin ennast saiaks, ciabatta on ikka võrratu! Väikesed saiakesed tavalise kreemiga on ka väga head aga need kipuvad tavaliselt otsas olema, kui nad siia jõuavad ja Nutellaga on liiga vänge. Pühapäeval saime me neil igatahes sabast kinni, kuna naabrinaine ostis midagi ja sain oma ciabatta ning ühe Nutella saia, mille Jaak mõnuga ära sõi. Mul on sellest naistega väljas käimise õhtust peale meeletu isu bruschetta järgi – saime seda seal ja küll see oli hea. Nüüd sain oma koduaia tomatitest ja basiilikust ning kohaliku oliiviistanduse oliiviõlist neid teha. Mmmmmm, küll need maitsesid hästi – ma esimest korda elus üldse tegin neid 🙂 Nagu ka mereanni risotot, aga see ei olnud nii meeliülendav, kui ma lootsin, seega seda ma arvatavasti rohkem ei tee …
Oliivõlist rääkides – Jaak käis Eestis ka Luccas söömas – Itaalia restoran ju ja maiustas ka ciabatta ning oliivõliga ja nentis tõsiasja, et seal oli õlil selline kibe oliivi maitse küljes, mida meie siinsel kodus kasutusel oleval õlil ei ole. See maitseb ikka väga hea!
Värske kraami autol oli pakutav toidukraam kuidagi närtsinud. Ostsin mõned asjad – kirsid, maasikad, värsket spinatit ja virsikud – need olid jätkuvalt väga head! Kingiks sain ühe suure kollase suvikõrvitsa. Maasikad ja kirsid ei olnud just kõige värskemad. Kuna nüüd kirsstomat ja kurk on endal, siis ei olegi vaja neid poisilt enam osta. Aga eks aeg ajalt ühte teist, nagu virsikud, ostan ikka edasi.
Ujuma läheme tavaliselt 16:30-17:30 ajal, vastavalt kuidas Jaak töölt koju jõuab, praegu on tal “pikad päevad” ehk ta ongi 16:00 tööl. Nädalavahetustel proovime minna 16:00 paiku, siis ei ole veel kõik kohalikud tagasi randa tulnud ja need kes terve päeva seal on, noh need on. Aga üldiselt läheb järjest rahvarohkemaks, seega ei ole enam eriti vahet, mis kell randa minna, sest inimesi on kogu aeg. Mina proovin iga kord ujuda lahesopis kaks edasi-tagasi otsa, mis kokku teeb ca 200m. Rasmus ja Jaak ujuvad minuga ühe kaasa ja siis sukelduvad, lesivad niisama ning naudivad päikesepaistet. Kunagi kirjutasin, et mingi silt oli mere tee äärde tekkinud, sea oli kirjas, et rannas tuleb kanda maski. Ahahhh, eeeee, ei aitäh. Tänaseks on need maha rebitud või ära võetud. Mõni aeg tagasi pandi uued teated, mis olid veel imelikumad. Nimelt ei ole sel aastal meil ehitatud platvorme ega randa korda tehtud. Sügisese tormi ajal läksid need rannavarjud katki ja on siiani katki. Kaks alumist osa on meres ka, üks üsna ranna lähedal ja ohtlik, Rasmus tõmbas oma selja juba seal katki, kui lainetes möllamas käis. Nüüd on pandud selline pikk toru punase lindiga, teab eemale hoida. Teates öeldi, et kuna riigimaale ehitamine on keelatud, siis sel aastal platvorme ei tule, kuna see on seadusega karistatav. Ja see seadus kehtib jälle mingi aasta 1980-st, samas eelmine aasta ju olid platvormid … Me hästi ei saa aru, mis värk nüüd sellega siis on aga no kui ei ehitata, siis ei ehitata. Meil on kõigil nüüd ujumispapud ja kergem kõndida.
Mu tomatid ja kurgid kasvavad mühinal. Natuke suurem tomatisaak oli 16.06 ja tänaseks saame juba peaaegu keskmise kausitäie saaki. Kurki saab ka peaaegu iga päev. Ma vaatan küll iga päev kurgipeenraid üle, et mõni end jälle ära ei ole peitnud aga Rasmus leidis täna ikkagi ühe ülisuure kurgi, ma ei saa aru, kuidas mul need kahesilmavahele jäävad … Hea, et lapse silm märkab 🙂
Eelmise aastaga on muutunud see, et me ei käi enam päevas kaks korda ujumas. Muidu käisime me Rasmusega 14:00 ajal, kui kohalikud läksid lõunat sööma – nüüd on meil endal sel ajal lõuna aeg ja enne seda ma üldiselt teen süüa, seega ei olegi aega enne lõunat ujuma minna. Teine kord käisime õhtul enne päikeseloojangut, kui enamus kohalikke olid juba ära läinud, siis käis Jaak ka, tema päeval ei käinud.
Lisaks ei kuule ma enam küla helisid, kui ennem ärkasin iga krõpsu ja haugatuse peale ning olin akna peal, kui kusagil auto tuututas või selle peale, kui keegi meie majast aeglaselt mööda sõitis, siis nüüd ma ei pane enam neid asju tähele. Teinekord peaks muidugi neid tuututamisi jälgima, saiaauto võib ju olla 🙂 Ehk olen harjunud selle meluga ning hirmutunnet enam ei ole. Rasmusel on maja häälte osas ikka aeg ajalt hirm, kusagil midagi kolksub või krõbiseb või tuuletõmbega läheb mõni uks pauguga kinni, siis ta ikka uurib, et mis see oli … aga vaikselt hakkab ka tema harjuma ning pigem on ta üksi kodus, kui poodi kaasa tuleb. Eks küla inimesed on meiega ka juba harjumas, et me siin elame ja toimetame vaikselt.
Prügiteemalises postituses olid mul puudu praeguse asukoha pildid. Sain need ka ükspäev tehtud. Hetkel on veel olukord kontrolli all, teele ei ole midagi pudenenud ja üle ajavad harva, kuid mõned asjad on siiski ümber kogunenud. Nagu kirjutasin on prügikastid väga kehva koha peal, mäe all ja pöörangu peal. Minu auto pargib siis väikese tee alguses, mille lõpus on paar maja, vasakul pildil on tee, mis tuleb mäest alla ja parempoolsel pildil on tunnel, kust esiteks mahub sõitma ainult üks auto ja sisse keeramiseks võetakse suhteliselt suur kaar, seega kui üks tuleb tunnelist ja teine tahab sisse minna, siis on mõlemad ühes sõidureas. Ja kui nüüd mõni veel pargib, et prügi visata, siis on kohe väike ummik.
Päikeseloojangud on siin jätkuvalt imelised. Kui Eestis tehti jaanituld, siis me imetlesime Suurt Tossutajat ja imelist päikeseloojangut ning vahvat kuud, mis oli just õige koha peal 🙂
Imelist suve jätku!
