02.08.2020
Täna, täpselt aasta tagasi astusime me sisse oma Sitsiilia kodu uksest 🙂 Tookord oli sama kuum nagu hetkelgi – ca 35 kraadi ja seda ka õhtusel ajal …
Algselt oli meil plaanis Etnale minna laupäeval, aga kuna Jaak sai reedel vaba päeva, baasis ei olnud jälle elektrit, siis otsustasime reedel Suure Tossutaja üle vaadata. Mõeldud-tehtud. Sõitsime väikese ringiga – Jaak näitas Liinale, kus ta tööl käib ja kus asub Marinai – ameeriklaste elamurajoon ning seejärel suundusime mäkke. Vahepeal jahutasime autot – väljas oli jätkuvalt üle 35 kraadi ja auto pidi vapralt mäkke veerema, see andis tunda ning tegime poolel teel pisikese vahepeatuse. Vaatasime enne ilmateate ka üle ning 3000m peal lubati 16-18 kraadi sooja ja Jaak arvas, et see ju Eesti suvi ning tuli sandaalide ja lühikeste pükstega, pusa võttis kaasa. Me panime ikka pikad püksid ja tossud jalga ning võtsime pusad kaasa – soe peab olema!
Meie lähenesime Catania poolt ja jõudsime Nicolosi Nord sissepääsu juurde. Parkla asus 1910m kõrgusel. Seal oli sooja umbes 25-27 kraadi ringis. Veel oli soe 🙂 Rahvast oli, aga arvatavasti tavapärase hooajaga vähe, sest parklates oli palju ruumi.
Algselt pidasime plaani, et sõidame ainult funikulööriga (köisraudteega) 2500m peale ja vaatame seal ringi. Lõpuks võtsime täisteenuse ehk funikulöör, 4*4 buss ja giid. Maksis see päris korralikult – 30+27+9 ehk 66€ üks inimene. Aga see oli seda väärt, pärast arutasime, et kui ainult funikulööriga sõita, siis jääb nagu poolikuks, v.a. juhul, kui ei ole eesmärk jala mäkke tõusta, mida ka väga paljud inimesed tegid. Me olime mugavad ja maksime selle eest, et ikka kõik ära näha, üks kord ju võib! Kes tahtsid võisid ka juba parklast ronima hakata, ma muidugi ei kujuta ette, kui kaua see aega võtab, eemalt vaadates tundus see raske ja väsitav. Laavakividel kõndimine ei ole just kõige mugavam tegevus. Esiteks on kõik tahmane – meie tossud on nüüd uut värvi, heledad toonid on ajalugu. Kuna on peenike klibu, siis ei ole maapind kõva ja on tunne nagu kõnniks samblasel pinnal. Arvatavasti osad matkarajad on kinni ka trambitud nagu bussirada, et oleks kõva pind ja mugavam turnida. Mäkke tõusime mingi vanemat sorti bussiga, vahepeal oli küll tunne, et me ei jõua kohale 😀 Tagasi tulime uuema versiooniga, see oli veidikene mugavam ning konditsioneeriga. Kui lugeda soovitusi ja foorumeid, siis igal pool kirjutatakse, või noh vähemalt nendes, mille peale mina sattusin, et teenuste eest tuleb maksta sularahas. Ma ei tea, kust poolt need inimesed lähenesid või millal nad käisid, igatahes see sissepääs, kust meie läksime, seal sai täiesti vabalt kaardiga maksta.
Inimesed olid väga erinevalt riides, osad olid ainult suveriietes ja teised – nagu enamus meist – pikkades ja soojades riietes ning kinniste jalanõudega. Giid oli üldse täiesti sisse pakitud – pikad riided, jope, müts, korralikud matkasaapad – kui ikka päevas mitukümmend korda seal ringi pead trampima, siis peab soe ja mugav olema. Kui pilv päikese ette sattus tulema ja tuul kasamal ajal puhus, siis oli ikka külm. Nagu Eestis eelmine nädal – tuuline ja 17 kraadi. Kui lugeda infot, mida soovitatakse selga-jalga panna, siis ikka soojad riided ja tossud või matkajalanõud. Viimased on kohustuslikud siis, kui valitakse giidiga mäkke tõusmise matk ja matk aktiivsete kraatrite juurde. Ühesõnaga, kes tahavad väga sportlikud olla, saavad seda olla – turnida mööda vulkaani niipalju kui vaja. Lõpuks jõudsime oma Suure Tossutajani – kaks kraatrit on kogu aeg aktiivsed, kuid neid kraatreid on seal sadu ja korraga võivad kümned pursata. Õnneks pole suuremaid hävitavaid purskeid juba aastaid olnud, väikeseid purskeid küll ja 1,5 aastat tagasi oli ka, mis hävitas parklas oleva kohviku ning tekitas üsna võimsa maavärina. 30.07 õhtul olid ka väikesed pursked koos laavaga, aga õnneks ei olnud midagi nii võimast, et mäele ei oleks lubatud. Kraatrite juures olles kõige uuem kraater pupsutas kenasti ja vahepeal tegi vuhisevat häält ka, täitsa omaette kogemus!
Sitsiilia kõige olulisem vaatamisväärsus on nüüd üle vaadatud! Vaatame oma Suurt Tossutajat hoopis teise pilguga – teame nüüd, mismoodi seal üleval kõik on. Igatahes soovitame võtta täisekskursiooni või siis 2500m pealt tippu matkata – kui sportlane oled, kõige kõrgemal saab ikka kogu elamuse kätte ja kui tihti ikka Euroopa suurima aktiivse vulkaani otsa satutakse …
Mõnusat suve jätku!
