26.08.2020
Kooli algusega on muutunud ka minu päevarutiin. Esiteks ja see kõige hirmsam asi, ma pean NIIIII vara tõusma! Enam ei saa ärgata siis, kui uni lõplikult läinud on ning seejärel rõõmsalt päevale vastu minna. Nüüd on taas kell 6:00 äratuskell … Täna on alles kolmas päev ja ma juba olen sellest varajasest ärkamisest väsinud 😀 Sel aastal olen otsustanud, et ka Rasmus sööb hommikul putru. Kasvav organism, päev on pikk ja koolis normaalset sooja sööki ei saa, on nagunii võileiva peal, siis vähemalt hommikusöök on tugev, et peab päeva esimese poole paremini vastu. Lühematel päevadel võib krõbinaid ka süüa 🙂 Ühesõnaga, tõusen – säran ja hakkan hommikuputru ja -kohvi tegema. Rasmuse ajan 6:15 üles ja Jaagu, kui ta ise pole ärganud, 6:30. Nemad söövad, ma teen seni võileivad ja õuna/kurgi snäkid valmis. Umbes 6:50 nad lahkuvad.
Nüüd algab siis minu aeg. Võtsin ennast mai keskel käsile ja hakkasin lõpuks hommikuvõimlemist tegema – natuke joogat, natuke lihastele harjutusi – selline ca tund aega vibutamist, sirutamist ja lihase tööd. Vahepeal jäi auk sisse, kuna hommikud olid kole palavad ega ma siis ju enne 8:30 võimlema ei jõudnud, siis oli juba suur soe väljas :), siis oli Liina külas, siis olime ise ära ja nii see paus venis natuke üle kuu aja pikkuseks. Nüüd on hea võimalus see hommikuvõimlemise rutiin taaselustada. Hommikud on mõnusad karged – sellised 26-27 kraadi, kerge tuuleke ja oma korruse terrassil olen päikese eest mõnusasti varjus ka. Peaaegu kogu küla veel magab, väga üksikud inimesed liiguvad ja veel vähem sõidab autosid, kauguses mõned kuked kirevad ehk õhesõnaga on mõnusalt vaikne. Täna hommikul muidugi ehmatasin ennast poole harjutuse pealt kangeks, kui alumine naabritüdruk, Olivia, juba 7:30 õues huilgama pistis … Õnneks läks tuppa tagasi ja tavapärane õe-venna hommikukisa algas uuesti peale 8:00 paiku, aga siis ma juba olin ka lõpetamas. Peale võimlemist lähen ujuma. Siia kolides oli mul kindel plaan, et ma hakkan hommikuti kepikõndi tegema ja peale seda sulpsan vette … No ja selleks ilusaks mõtteks see kõik ongi jäänud. Nüüd lõpuks ma olen siis jõudnud oma hommikuujumisteni, kepikõndi pole veel kordagi teinud, aga 1 aasta ja 11 kuud on ju veel aega 🙂 Ujuma jõuan 8:15-8:30 vahel, oleneb päevast. Esmaspäeval oli rannas juba neli inimest ees pikutamas ja kui ma veest välja tulin, siis oli neid juba 12 tükki. Viimased päevad on olnud rahulikumad, täna oli isegi üks tädi veel, kes päriselt ujus ehk tegigi usinasti trenni. Ma nii usinasti ei tee, ujun oma kaks otsa ära ja päev võib alata. Hommikuti on väga mõnus ujuda, vesi on puhas, veel ole neid sadu sitsiillasi seal ringi trampinud ja vett sogaseks ajanud, kalad ujuvad ringi ning üldiselt on olnud ka suhteliselt tuulevaikne, seega on olnud väga mõnus. Näkineidu siin muidugi teha ei saa, sest kogu aeg on keegi rannas, seega peavad ikka ujumisriided seljas olema. Ma isegi ei ole siin randades kusagil näinud topless päevitajaid ega sattunud nudistide randa. Ma isegi ei tea, kas siin sellist asja harrastatakse, nad on ju ikkagi üdini usklikud siin … Äkki on mingi patt või midagi … Oma hommiku ujumistega proovin oktoobri keskpaigani vastu pidada. Eelmine aasta oli viimane ujumine 20.10 ja see lõppes pigem sellepärast, et lõpuks oli kogu aeg tuuline ja merel suhteliselt suured lained. Lisaks oli õues niiske ning “jahe”, et ei tahtnud väga paljaks kiskuda. Meres oli küll soe, sest vesi tundus õhust soojem, aga välja tulles hakkas külm, sest tuul tekitas sellise vastiku külmatunde.
Suvelõpu hõngu on tunda – esiteks on kohal need üliniisked õhtud/ööd, nagu loomaia troopikamajas oleksime – kraade on sinna 30 kanti ja õhk on paksult niiskust täis. Õnneks ei ole nii igal õhtul, aga kaugel ei ole see aeg, kui see saab igapäeva osaks. Teiseks – kohalikel hakkab puhkuste periood läbi saama ja me rand ei ole enam nii üle rahvastatud ning tänavatel pargib juba natukene vähem autosid. Teoreetiliselt peaks see nädalavahetus enamus külast tühjaks minema. Eelmine aasta olid 1.09 enamus suvitajaid ära kolinud. Natuke ootan seda suve lõppu, saaks jälle rahu, aga teisest küljest lõpevad ära ju juurviljaauto- ja saiapoisi sõidud, seda nagu ei tahaks. Inimesed meid niiväga ei häirigi, aga mulle tundub, et selle koroona valguses on KÕIK endale koera võtnud, see on täiesti ebareaalne, kui palju neid sel aastal siin on! Kui see koroona piirangute teema pihta hakkas, siis lubati ju koertega välja minna ja tundub, et seda võimalust on paljud kasutanud ja endale koerad võtnud. Nüüd on nad nendega maale tulnud, noored kutsikaohtu loomad – uued lõhnad, liikumised ja absoluutselt iga asja peale peavad nad haukuma, nagu valimatult ja kogu aeg. Ja kui ühes küla otsas juba kaks koera karjub, siis lõugavad lõpuks terve küla koerad ja see on väsitav, nagu päriselt ka! Isegi meie naabrite koer, kes on väga vana ja rahulik husky ning haru-harva häält teeb, ta ju ei haugu vaid ulub, ulub nendega kaasa. See kisa on headele inimestele juba liig, mis liig.
Augustis on siin jätkuvalt soe, stabiilselt üle 30 kraadi ning kuumalainete nädalal on sinna 40 kanti. Sel aastal oli neid laineid kaks tükki. Turiste oli sel aastal teatud põhjustel võrdlemisi vähe, aga see-eest oli palju kohalikke igal pool. Meelde peab jätma ja edaspidi arvestama, et kohalikud puhkavad augustis ja peamine puhkuste periood algab peale nende suurt püha, mis on augustikuu teisel laupäeval, seega augustikuu kahel viimasel nädalal puhkavad kogu maailma itaallased ja neid on oi-oi kui palju! Osad alustavad puhkamist juba teisel nädalal, seega on augustis neid igal pool ja kel vähegi võimalik võiksid seda perioodi Itaalias käimiseks vältida – esiteks on paljud ärid suletud ning teiseks igal pool on palju inimesi. Kui inimeste rohkus ei häiri, siis muidugi vahet ei ole, millal Itaaliat külastada, sest tavaolukorras on siin ju kogu aeg inimesi palju, nii kohalikke kui ka turiste, sel aastal oli lihtsalt turiste väga vähe ja mõnusalt hõre igal pool v.a. see augusti kohalike puhkuseperiood.
Meil käidi mõni aeg tagasi selle majajäätud maja juures üle pea kasvanud võsa pügamas. See oli tõesti väga suureks kasvanud ja ulatus pikalt sõiduteele välja. Küllap nüüd jäi kellelgi ette või ei saanud mööda sõita või midagi muud, igatahes küla tellis lõikuse. Nägi see välja siis nii, et tulid kaks noormeest valge väikese bussiga, tagurdasid bussi heki juurde ning kordamööda ronisid bussi katusele ning lõikasid hekki. Okeiii, nii võib ju ka 😀 Selgus, et me kõrval on Villa Francesca.
Meie Suur Tossutaja on olnud viimastel päevadel väga aktiivne. Tossab usinalt alates 20.08. Üks päev oli tuul ka valelt poolt, seega kirjutati Catania lennujama FB lehel, et lennuliiklus võib olla häiritud. Kuna meil ei olnud vaja lennata, siis võtsime info lihtsalt teadmiseks 🙂
Ilusat suve jätku ja püsige terved!
