14.09.2020
Meil on juba neljas päev järjest, kus välgutab ja müristab ning vahelduva eduga sajab rohkem või vähem vihma. Ma ei saa aru, kes sellise ilma meile siia tellis?! Mina olen ju see, kes kohutavalt müristamist kardab, ma ei teagi täpselt mida ma kardan, lihtsalt see kohutav kolin ja mürin, mis peale välku tuleb on kole. Eriti, kui see kolin on täpselt mu pea kohal ja maja väriseb selle peale. Kui kolistab kaugemal, siis ma ei karda, sest siis see ei ole siin minu juures. Reede hommikul võtsin veel rahumeeli päikest ning elasin sisse e-kursuste tutvustavatesse videotesse, kui kella 13:00 paiku saabusid kurjad pilved. Siin on kombeks, et kõigepealt lööb välku ja müristab jupp aega, siis tulevad tugevad tuuleiilid ja siis hakkab vihma sadama. Välk ja pauk üldiselt jätkub, õnneks tuul reeglina vaibub. Muidu poleks midagi, aga meil läheb siin väga lihtsalt elekter ära – kui välk on meie küla kohal, siis vähemalt korra sel ajal elekter meid ka hülgab. Laupäeval oli päeval kolm korda ära ja millalgi öössel ka. Üldiselt siiani on katkestused jäänud sinna maksimaalselt 30 minuti kanti, seega ei midagi hullu, lihtsalt kodumasinatest ja ruuterist on veidikene kahju. Lisaks tekitab ebamugavusi, kui elekter peaks ära minema keset söögi tegemist või dušši all olemist. Siiani õnneks on sellega hästi läinud ja nendel hetkedel on elekter olemas olnud. Vihm on hooti, sajab rahulikult ja siis tuleb padukas. Meil õnneks siin veel kusagil midagi ei ujuta, aga linnades väikestel tänavatel on suuremat sorti jõed olnud ja Jaak just ütles, et tema baasis on vesi äärekividega ühel tasapinnal, et selline ühtlane bassein on. Täna on erakordselt hall ja vihmane, varahommikust saati sajab, välgutab ja sajab ja välgutab ja see välk ei taha kuidagi meie juurest ära minna. Elekter käis ka juba ära … Kuna meil signalisatsioon on jätkuvalt korda tegemata, siis me avastasime, et kui elekter tagasi tuleb siis õues see andur hakkab huilgama. Seega on ta siin viimastel päevadel usinasti huilata saanud. Kuna mitu päeva on sadanud ja pilves olnud, siis on see kehvasti mõjunud meie õue temperatuurile, kui eile pealelõunal oli veel 27 kraadi, siis tänaseks hommikuks on temperatuur kukkunud 21 peale ja see on septembri keskpaiga kohta ikka külm. Mul jääb ainult loota, et ilm siiski paraneb ja soojus ning päike tulevad tagasi 🙂
Eelmine neljapäev sain kätte oma uued päikeseprillid. Mu eelmised päikeseprillid pärinevad 10+ aasta tagusest ajast ja kuna mul on jätkuvalt väike miinus 0,5/0,75 ja mul oli lubade peal prillide kandmise kohustus, siis korraliku kodanikuna tellisin Eestis käies uued päikeseprillid. Optometrist valis mulle sellised klaasid, mille tegemine jääks nädala aja sisse ja ma enne ära sõitu saaksin need kindlasti kätte. Paraku läks siiski kõik teisti ja 21.08 Eestist teele pandud pakk jõudis trackingu järgi valvurini 7.09. Natuke üle kahe nädala, polegi kõige hullem … Kuna me mr. Francot ei näinud ja kolmapäeval oli asendusmees tööl, siis sain oma paki kätte alles neljapäeval. Aga käes see mul nüüd on, kuid prille kasutada ei ole veel saanud, keegi peitis päikese ju ära 😀 Mingil põhjusel on Itaalias pakile uus kilepakend uute siltidega pandud, huvitav miks, tundub ilmselge raiskamisena. Ühtlasi olen tänulik, et prillid tervena kohale jõudsid, sest need olid küll papist prillikarbi sees, mille sees omakorda oli prillitoos, aga ühtegi pehmendust ei olnud. Teades, kuidas pakke sorteeritakse ja transporditakse on ime, et need tervelt kohale jõudsid. Seega, kui mul tulevikus ikka hädasti midagi Eestist vaja on, näiteks tatart, siis saab postiga saata küll, kuigi see postikulu on meeletult kallis, seega pigem ootame ja loodame, et keegi ikkagi külla saab tulla ja meie varusid täiendada. Ahjaaa ja kui ma Eestis Liinaga brunchil olin siis uurisime mu juhilube väheke lähemalt ja selgus, et seda eritingimuse rida uutel lubadel enam ei olnudki … 😀 Ja Rasmusele sai ka uued päikeseprillid ostetud, Lea tegi head müügitööd 😎
Ostsin ükspäev poest lehttaigent. Olen seda siin enne ka vaadanud, aga kuna see on tavalises külmaletis, siis ei ole siiani julgenud osta. Eestis müüakse seda ju sügavkülmutatuna. Avastasin, et seda tainast on väga mugav kasutada. See on koheselt kasutamisvalmis, väga õhukeseks rullitud ning viineripirukate tegemiseks on vaja ainult parajad taignatükid välja lõigata ning ümber viineri mässida. Nüüd on lapse ühed lemmikud, viineripirukad, ka siin tehtavad! Viinerid jah küll on ainult mini versioonis, aga siikski on 🙂 Sel aastal käis saiapoiss üllatavalt kaua, terve septembrikuu esimese nädala ka veel. Puuviljapoiss käis viimast korda 29.08 ja rohkem teda pole nähtud. Saiapoisilt ostsin maitsmiseks XXXL suuruses sõõrikuid – ma pole enne nii suuri näinud ja hind oli ikka 1€. Maitses nagu sõõrik 🙂
Tundub, et mu tomati- ja kurgihooaeg hakkab selleks korraks vaikselt ühele poole saama. Mõlemad veel natuke midagi kasvatavad, aga varsti peab hakkama poest kurki juurde ostma. Tomatit varume lisaks juba pikemat aega, sest oma aia tomatid on pigem niisama ampsamiseks ja toidu sisse tarvitamiseks jääb neid väheks. Ikka veel juhtub seda, et mõni kurk oskab ennast ära peita ja kasvab paari päevaga salaja ülisuureks 😀
Liina andis siin käies mulle väga hea söögiidee, kuna oleme hakanud siin väga palju makarone ehk kui peenema nimetusega öelda, oleme hakanud palju pastat sööma, siis üks tema lapse lemmikuid on pasta basiilikupestoga. Basiilikut kasvab mul kõvasti ja kõik teised pesto jaoks vajalikud koostisained on mul ka olemas, seega olen nüüd mõned korrad teinud basiilikupestot ja olen seda pannud igasugustele toitudele ja küll see maitseb hea. Seega on pesto tegu saamas kohustuslikuks nädala osaks. Kuigi varsti saab see lõbu mul otsa, sest basiilik saab niiviisi ju mu peenralt otsa 😀 Proovisin teha ka pitstaatsiakreemi, aga see mul kuidagi ei õnnestunud, mul vaene blender kuumenes enne üle, kui see pähkliõli eraldumise faasi jõudis. Proovin korra veel köögikombainiga teha, aga kuna see on suur, siis mul väga lootust ei ole, et see sealgi õnnestuks. Seega seda tuleb ikkagi poest osta, kui väga suur isu peale tuleb.
Külas elab veel jätkuvalt üllatavalt palju inimesi. Arvasin, et tänaseks kolivad kõik ära, sest Itaalias algas kool. Ikkagi on siin veel naabrid, keda eelmisel aastal oli ainult suvehooajal kohata ja paraku on alles just need, kellel need noored rumalad koerad on, seega koerte kisast me ikka lahti ei ole saanud, aga see-eest ei ole kosta enam Olivia helisevat hädakisa, mis meid päevast päeva igal suvehommikul, -lõunal ja -õhtul saatis 😀 Meie kõrvalnaabrid oma toreda huskiga on ka ära kolinud, vähemalt nädala keskel nad siin enam ei ole. Jõudsin üle-eelmisel nädalal nende kutsust salaja paar pilti ka teha 🙂
Tegelikult on siin jätkuvalt mõnus ja küll see ilus ilm ka tagasi tuleb! Püsige terved!
