Head uut aastat!

06.01.2021

Head uut 2021 aastat kõigile! Kuigi meil on siin öine liikumiskeeld, siis oli liikumist nii meie külas kui siin lähiümbruses üsna palju, kuna ilutulestikku lasti üsna usinasti. Catanias sähvis ja paukus ka väga korralikult. Saime Eestist sõpradelt, kellega juba lugematuid kordi uut aastat vahetanud oleme, üllatus videokõne – nii tore oli neid kõiki näha, väike koduigatsus tuli isegi peale. Eesti aja järgi 24:00 võtsime me uue aasta vastu. Ostsin Lidlist hunniku ilutulestikku ja säraküünlaid, nii 15€ eest. Laskma hakates selgus, et need olid sellised väikesed, maksimaalselt 1m kõrgusele lendasid. Saime selle raha eest päris tükk aega ilutulestikku nautida. Lisaks pakkus looduslikku silmailu ka Suur Tossutaja ja seda suisa kahest kraatrist korraga.

Meid tabas külmalaine – kolm päeva on olnud ikka kohe külm, öösel on temperatuur langenud 7-8 kraadi kanti ja päeval üle 14 ei ole tõusnud. Esmaspäeval oli külm tuul ka veel lisaks, prrrr. Puhus maja külmaks ja õues ei tahtnud üldse olla. Eile õnneks tuult ei olnud, seega see külm ei tundunud nii karm. Täna öösel oli taas normaalne 10 kraadi ja päev tõotab ka soe ning ilus päikseline tulla. Ilmateade lubab, et kuni uue nädala alguseni peaks siinkandis olema kevadine 🙂 See mulle sobib. Peale seda, kui meil boiler korda tehti kulub gaasi ka mõistlikult. Kütma hakkasime alles novembri viimasest nädalast ja siis läks gaasi ca 5% nädalas, siis nüüd ilmade jahenedes on läinud ca 10% nädalas, kui eelmisel aastal enne remonti läks gaasi ca 15% nädalas ja külmal ajal veidi rohkemgi. Kõigi eeldusete järgi tuleb täna gaas, kuigi Itaalias on täna riigipüha, imelik, et gaasifirma tööd teeb, aga meile sobib 😉 Võrreldes eelmise aastaga on olnud sügis ja talv väga kuiv. Jah, vihma on küll sadanud, aga mitte niipalju kui eelmisel aastal ja hommikust kastet on ka vähem olnud, seega niiskus meid niipalju ei kummita. Võibolla oleme ära ka harjunud juba, sest mõõdik toas näitab ikka 60-70% olenevalt päevast, seega on ikkagi võrdlemisi niiske.

Sügisesed tuuled ja tormine meri on meie randa kõvasti räsinud ning tulvaveed on uuristanud korraliku kraavi. Loodetavasti tehakse see suvitushooajaks uuesti korda. Mul ei meenu, et eelmisel aastal see nii trööstitus olukorras oleks olnud, aga eks mälu teeb trikke ja ikka tundub, et ennem oli parem 😀 Arvatavasti segab meenutust suvised mälestused, kui kõik veel korras oli …

Minu Seatike hakkas aasta lõpus trikitama. Mõni aeg tagasi hakkas mootori ohutuli põlema, Jaak vaatas ja proovis aru saada, milles asi ning arvas, et mingi andur annab viga. Kuna auto sõidab ja mootor töötab normaalselt, me midagi ette ei võtnud. Kuid ühel hetkel poest ära tulles enam auto hästi ei käivitunud. Mitu korda peab proovima, enne kui käima läheb. Veider on see, et kui lapsel koolis järgi käia, siis käivitub kohe ja kodust minnes külmast peast ka. Kuid kui Decos või Lidlis poodlemas käia, siis hakkab jonnima ning ei taha üldse käivituda. Ei saagi aru, miks ta nii teeb, eks uuel nädalal tuleb ta ikka Augustasse remonti viia ehk poisid teevad korda. Kui juba käivitub, siis sõidab ilusti ja mingeid anomaalsusi ei tähelda. Jaak ostis Peugeotile uued rehvid ka, eelmised olid juba üsna siledaks kulunud ning vihmase ilmaga kippus libisema. Nüüd on Jaak jälle vihmaga kõige kiirem mees siin pool Peipsit, kuna kohalikud sõidavad vihmaga väga aeglaselt 😉 Rehvivahetuse koha vihje sai ta kolleegilt, kes ütles, et seal on enam vähem mõistlikud hinnad ning omaniku naine räägib saksa keelt. Tol päeval läks Jaagul taas hästi, kuna naine ei plaaninud remondikotta tulla, aga mõtles hommikul ümber ning Jaak sai lihtsalt asjad aetud. Selgus ka, et naine rääkis inglise keelt. Tädi pakkus talle kohvi ja seni kuni rehve toodi – neid mida meie autole vaja oli ju koha peal muidugi ei olnud – nad natuke jutustasid. Taas saime kinnitust sellele, et sitsiillased väga oma ninast kaugemale ei näe, kaitsevad oma piirkonda ning ei ole eriti avatud uuele. Turiste nad küll armastavad, aga keeli õppida ei taha ning maailmas ringi reisimine ning uute kogemuste saamine ei ole neile oluline. Lisaks uuris Jaak ka seda, et selle koroona valguses, miks suremus tõusnud on, siis tädi ütles, et eks need kes väga raskelt haigena siinsetesse haiglatesse satuvad väga omal jalal enam välja ei kipu tulema … See võib olla natuke ülekohtune, mõni arst on kindlasti tasemel ka, iseasi kas selle juurde satud. Jaak muidugi teatas selle peale, et kui meil peaks haiglaravi vaja minema, siis läheme kasvõi eralennuga, aga siia haiglasse me ei lähe 😀 No ma loodan, et meil ei ole üldse kuhugi haiglasse vaja minna, et oleme jätkuvalt sama terved ja tublid edasi. Kerged nohud ja kurguvalud on meid ka sel sügis-talvel tabanud, aga õnneks ei midagi hullu. Õhtuti joome perekondlikult teed – Jaagu vanemad korjasid meile pärnaõit ja mu tädi liivanõmme, seega oleme kodumaisete raviteedega kenasti varustatud. Ma jooks hea meelega õhtul oma aia piparmündi teed, aga Rasmusele see ei maitse.

Meie tee ääres teenuseid pakkunud “tädi” on juba mitu kuud “kadunud” olnud. Päris nukker on niiviisi sõita, kui ta meid tee ääres üldse ei tervita … Loodetavasti tuleb ta kevade ja soojade ilmade saabudes uuesti tagasi. Küll on tulnud meil siin uued “tädid”. Ühed on ranna tee ääres, sellised noorukesed tunduvad, pikkade tumedate juuste ja väga nappide riietega. Tavaliselt on nad kahekesi, ükspäev oli üks üksi ja tegi filmidest tuttavat postitantsu liigutusi, hõõrutas puusi ja vehkis peaga. Kummaline vaatepilt oli, aga klienti peab ju püüdma. Rasmuse koolitee ääres on ka uue koha peal kaks uut “tädi”, kui päikesevari on tee ääres, siis on “tädid” kohal. Nemad tavaliselt istuvad oma toolikestel paksud joped seljas ja ootavad. Jaak on veel paaris kohas uusi “tädisid” näinud, keda enne seal pole olnud. Ei teagi, kas turule on tulnud uus tegija või tööpuudus juba nii suur, et “tädisid” tuleb omal käel igasse võimalikku kohta aina juurde … Igatahes ma iga kord neid nähes mõtlen, miks nad seda teevad ja kas neil tõesti muid võimalusi ei ole, kahju on mul neist muidugi ka …

Jalutuskäigult tulles leiad kodust eest ühe läbikäigul oleva külalise 🙂

Rasmusel algas sellest esmaspäevast kool, järgmine nädal on eksamite nädal, ma ei ole hästi aru saanud, kas Rasmusel ka on, aga tunniplaan on neil küll samas rütmis nagu eksamiplaanis kirjas oli. Semester lõppeb 14.01 ära ja siis peaksid hakkama ka uued ained, seekord meilt ei küsitud, mida vabaainetena soovime, eks siis paistab milline tunniplaan saadetakse. Teoreetiliselt peaksid kunst ja itaalia keel läbi saama. Millal siin koolid avatakse veel ei tea, numbrid on küll langustrendis, aga mitte oodatud tempos, seega valitsus on väga ettevaatlik. Osad piirkonnad on juba öelnud, peamiselt mandril ja põhjas, et enne jaanuari lõppu nad keskkoole ei ava. Lisaks on segane ka mis meid ees ootab, praegune reeglistik kehtib 15.01, kuid järjest võetakse selliseid ajutisi meetmeid kasutusele. Eile ja täna on kogu Itaalia “punases tsoonis” ehk peab kodudes istuma, kuna täna on riigipüha. Homme ja reede on kogu Itaalia “kollases” ehk saab üsna vabalt toimetada, regioonide vahel ilma põhjuseta reisida ei tohi ehk Sitsiilia piires on liikumine lubatud. Nädalavahetusel on jälle “oranz”, enamus kohti on kinni k.a kaubanduskeskused ning liikuda tohib oma linna/maakonna piires, kuid mis siis edasi saab on teadmata. Arvatavasti määratakse taas need värvitsoonid ja nende reeglite järgi läheb elu edasi. Sitsiilias on viimastel päevadel haigestumine taas tõusnud, kui detsembris kukkus juba sinna 700-900 haigestunut päevas ja 1000-1200 terveks saajat, siis nüüd kolm neli päeva on haigestunud 1200-1400 ja tervenenuid 300-600. Suremus kukkus ka sinna 20 kanti, siis nüüd on jälle natuke alla 40. Loodetavasti jääme oma näitudega ikka “kollasesse” tsooni, saaks nädalavahetustel natukenegi ringi liikuda. See uudis meid eriti ei rõõmustanud, et kuni jaanuari lõpuni on nädalavahetustel kõik kaubanduskeskused kinni. Meil oli just plaanis laupäeval shoppama minna, midagi väga vaja küll ei ole, aga äkki on midagi head ja odavat. Sitsiilias algab homsest suur allahindluste periood, mis kestab 15.03. Tavaliselt on need allahindlused alanud 2.01, aga kuna piirangud on peal, siis lükati edasi. Lugesin eile just uudist, et iga Itaalia piirkond teeb omal ajal sellega algust, kusagil algab alles 31.01. See koroona on ikka kõik asjad segamini löönud ja sellest koha peal istumisest hakkab ka juba natuke kõrini saama … Esmaspäev oli “oranz” päev, seega eeldasime, et Augustas on vajalikud poed lahti, kuid kohale jõudes selgus, et kõik olid kinni v.a toidupoed. Pargime tavaliselt kiriku kõrvale ja seekord olid seal matused ning matuseautoks oli Maserati, seda ei näe just iga päev …

Maserati matuseauto

Suur Tossutaja jätkab oma tegevust ka uuel aastal, kuna oli võrdlemisi külm, siis oli esmaspäeva hommikul mägi väga suures ulatuses lumega kaetud ning tossutas muidugi ka nagu Suurele Tossutajale kohane.

Suur Tossutaja 4.01 kl 7:30

Olge hoitud ja püsige terved!

Author: Margit Kõiv

Naine, abikaasa, ema, tudeng, koduperenaine - need on mu praegused tiitlid, kui kolisime elama Sitsiiliasse. Blogi otsustasin kirjutamata hakata, et ei läheks meelest, kuidas ja mismoodi on elu Sitsiilias läbi meie kogemuste.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *