22.01.2021
Taaskord oleme “punases” tsoonis ja seda Sitsiilia presidendi nõudmisel. Näitajate poolest oleks me “oranži” mahtunud, aga president nõudis Sitsiiliale “punast” tsooni. Seega eelmisest pühapäevast kuni 31.01 oleme “punases”. Numbreid vaadates olukord ju väga hull ei olegi, küll jah oleme olnud kolm korda riigis esimesed nakatanute arvu osas (ca 1900tk päevas), õnneks on terveks ka hakatud saama ja üleriigiliselt on juba kaks päeva järjest nakatunuid sinna 10 000 kanti ja tervenenuid 20 000 kanti. Suremus eriti ei lange, siin on 40 piirimail ja üleriigiliselt ikka sinna 500 kanti. Samas graafikutes on nokad kenasti alla poole. Miks Sitsiilia president “punast” tsooni nõudis on väidetavalt noorte kogunemised ja suuremad erapeod, mille kohta saab infot FB-st, kus pilte jagatakse. Nagu ma ennegi maininud olen, siis noortel on ju ikka meri põlvini ning millal enne noored 100% reeglitest kinni pidanud on 🙂 Meie naabripoiss käib ka öösiti sõpradega siin istumas. Sügisel, kui need esimesed piirangud tulid, siis ma magasin üsna rahutult, kuna ilmad olid veel ilusad, siis nad istusid õues ja mida rohkem alkoholi joodi seda valjemaks jutt läks. Alguses tulid nad liikumisekeelu alguses, nii 22:30 olid kohal, ja lahkusid enne keelu lõppu, nii 5:30 paiku, nüüd tulevad öösel mingi kell ja lahkuvad hommikul ikka samal ajal. Mingil põhjusel armastvad nad autoustega prõmmida ja see ajab mind pidevalt üles. Esimesel korral kui nad käisid, siis nägin hommikul unes, et keegi sõitis meie autoga minema 😀 Meil on siin tekkinud komme, et autouksed on kogu aeg lahti ja vahest on ka autovõtmed autos. Siis mulle tunduski, et keegi sõidab meie hoovist ära, tegelikult sõitis naabripoiss 😀 Üldiselt kord nädalas nad ikka siin käivad, hea rahulik kedagi ju ei ole ja maja on saadaval. Ise ma küll loodan, et olukord saadakse kontrolli alla ja see piirangute jura ükskord ometi leevendub ning satume ehk “kollasesse” tsooni, siis on lootust ka saarel natuke ringi vaadata. Regioonide vaheline reisimine on kuni 15.02 keelatud, kui mõjuvat põhjust ei ole.
Vähemalt on nüüd kaks päeva imeilus päikseline ja kevadiselt soe (ca 18 kraadi) ilm olnud. Kohe nauding on õues olla. Homsest peaks jälle külmemaks ja vihmaseks minema. Kahe kuu pärast peaks tulema kevad ja soojus, ma ei jõua ära oodata. Kuna see nädal oli väga külm, me pole nii külma aega siin näinud, siis kulus gaasi ka kohe rohkem. Olen nüüd majas temperatuurid alla kruttinud, et vähemalt öösel niisama ei kütaks. Me oleme alati imestanud, kuidas gaasiauto juht kohale oskab sõita, et kas mr. Franko juhendab või kuidas. Seekord sai auto sisse, siis kui Jaak väravast välja sõitis ja loomulikult eksis ta ära, ootasin teda üle 20 minuti, enne kui ta õigesse kohta tuli. Nagu kiuste oli ka majaperenaisel mingi üritus, seega ei saanud autojuht teda kohe kätte, lõpuks nad said suheldud ja õige koht kätte juhatatud. Seekordne juht oli ahelsuitsetaja, jõudis kohale oli koni hambus, pani gaasi tööle ja jäi värava vahele suitsu tegema, ise näitab mulle, et aeda, kus meil gaasiballoon maa all on, minna ei saa, et plahvatab …. Eeee jaaa, aga kas siis auto juures, kust toru alguse saab, ei eraldugi grammigi gaasi?! Tundub, et mitte :D, sest taat tegi rahulikult suitsu ja õhku midagi ei lennanud. Igatahes oli üks kummaline gaasimees meil seekord 🙂
Eelmine kord kirjutasin, et Jaak peab käima tööl üle kahe nädala ja reedeti juhtide koosolekul. Eelmine reede, kui see juhtide koosolek oli, tuli välja, et keegi oli seal kaevanud, et nende üksus nii vähe kohal käib ja nii ikka ei saa. Seega tehti neil jälle ümber ja nüüd on nii, et üks nädal on õhtune vahetus kl 12:30-16:00 ja teine nädal on hommikune 8:00-13:00 ning kolmas nädal vaba. Meile see graafik eriti ei sobi, just see õhtune vahetus, ei saa last viia ega tuua, ikka peab eraldi sõitma nagu sel nädalal ka juhtus. Seega sain lapsele taas taksoteenust pakkuda. Kolmapäeva hommikul koolist tagasi sõites kadus autol jälle jõud ära – täpselt sama asi juhtus peaaegu aasta tagasi (28.01.2020), kui ühel hetkel auto enam ei vea, gaasipedaal on põhjas, vaat, et põrandast läbi, aga auto hoogu sisse ei saa. Nii nagu tookord, siis ka seekord lõi põlema ABS pidurite hoiatus. Nüüd oskasin juba autot paremini lugeda ning jõud kadus ära 80km/h juures, käigud tuli väga alla lapata, et üldse mingi liikumine toimuks. Avastasin ma selle muidugi möödasõidul, et jõud on auto maha jätnud 😀 Nojahh, edaspidi siis tuli sõita rahulikumalt ja proovida mitte mäest tagurpidi alla veereda 🙂 Kuna eelmine aasta sai iseenesest see korda, siis ma seekord ka väga ei muretsenud ja järgi minnes sõitis auto jälle normaalselt. Arvatavasti tal ikka mingi mure on ja peaks laskma korda teha, kuid enne on vaja oodata, et see õnnetu “punane” tsoon lõppeks, sest ma ei ole hästi aru saanud, kas autoremondi kohad on lahti või mitte.
Kuna õues on ilmad olnud ebameeldivalt jahedad, siis ma väga kõndima ei ole jõudnud. Viimane 5km ringike sai tehtud 9.01. Jah, ma tean, öeldakse, et ei ole halba ilma vaid on vale riietus, kuid ma tahan siiski seda nautida, mitte hambad ristis ilma trotsides ringi trampida, küll need ilmad ka jälle paremaks lähevad ja ma saan taas oma kepikõndi tegema minna. Küll aga olen selle aasta algusest usinasti tubastes tingimustes trenni teinud. Tundsin taas tungi joogat teha, eelmisel aastal kevadel ma tegin, leidsin YouTubist ühe väga toreda neiu, kes on hunniku erinevaid 30 päeva “väljakutseid” teinud ja tegin nende järgi. Otsustasin, et nüüd on taas aeg. Oma rõõmuks avastasin täiesti uhiuued hingamise joogaharjutused. Just see mida mul vaja oli! Mõned neist on üsna intensiivsed, mõned aga mõnusalt rahulikud. Avastasin, et kui pean tegema asju, kus vasak pool on tugi ehk vasak jalg või vasak külg, siis mul puudub igasugune koordinatsioon, kipun kohe tasakaalu kaotama. Nüüdseks on asi muidugi paranenud, aga ma ei mäletanud, et enne nii hädas oleks olnud. Lisaks olen aastaga kangeks muutunud, ei paindu enam üldse nii hästi, eelmine kord tuli palju paremini välja … Lisaks olen ka põlvehaige, eriti vasaku põlve, kui tegin harjutusi joogamatil, mis on veidikene õhem, andsid põlved pärast kohe tunda, kolisin nüüd paksule matile ümber, olukord on parem, kuid ikkagi öösiti asendeid muutes käib põlvest aeg-ajalt valu läbi. Eelmine aasta küll sellist jama ei olnud, hakka või uskuma, et vanadus hiilib ligi ja liigesed hakkavad kergemini liiga tegema 😀 😀 😀 Lisaks teen kaasa Keila Tervisekeskuse online treeningutes, sain kunagise kolleegi käest info ja nüüd paar nädalat olen kolm korda nädalas neid trenne ka teinud. Esimesel korral peale kõht-selg-tuhar trenni olin väga tänulik, et autol on püsikiirusehoidja ja lapsele järgi minek kulgeb peamiselt mööda kiirteed 😀 Loodan, et Harjumaal veel niipea grupitrenne spordiklubides teha ei lubata, ma saan kauem treenida 😉 Küll jah, hakkasin trenne nüüd salvestama, et edaspidi saaksin treenida omaenda valitud ajal, siis kui tuju peale tuleb.
Käisin esmaspäeval olude sunnil esimest korda Sitsiilias apteegis. Oleme siiani ilma hakkama saanud, kuid seekord oli vaja osta põletikuvastast kreemi. Rasmus suutis nimelt oma suure varba juurest nahatüki ära tõmmata, nii et kõik on paistes ja mädaneb. Proovisime alguses omal käel, kuid kompressid ei aidanud ja seega tuli otsida abi apteegist. Googeldasin ja küsisin nõu Alinalt, kes lahkelt infot jagas ja sain temalt ka ühe kreemi nime, mida Eestis ainult retseptiga saab. Läksin siis lootusega, et ehk siin saab niisama, kuna teadsin, et antibiootikume nad näiteks müüvad niisama, kui tead mida tahad. Tööl sattus olema noor neiu, kes rääkis ilusti inglise keelt. Näitasin talle poisi varbast tehtud pilti ning rohu nime, ta rõõmsalt noogutas, et jah see aitab ja neil on see olemas. Sain oma ostu sooritatud ja nüüd oleme hoolega määrinud ning läheb aina paremaks. Kuigi koolis kinnises jalanõus kipub ikka natuke halvemaks jälle minema, kuid hommikuks on jälle parem. Nädal tohib panna, eks siis esmaspäeval selgub, kas peame ikka mingi arsti otsima või saab korda, vähemalt selle põletiku välja, terveneb see ju veel terve igaviku. Mulle igatahes see versioon meeldib, et kui ikka suur häda on käes, siis saab kangeid ravimeid niisama osta.
Esmaspäeva õhtul oli meie Suur Tossutaja jälle hoos, purskas väga tugevasti ja laava voolas igalt poolt. Kui muidu on ühe külje peal tavaliselt laava voolanud, siis nüüd tuli igalt poolt ja seda oli nii ilus vaadata. Nägime kolmanda rõdult palja silmaga ka, aga uudistasime kõik kordamööda binokliga ka. Ikka väga ilus vaatepilt oli. YouTubis on tehtud video ka sellest, panen lingi SIIA, saab vaadata, kindlasti häälega, need plahvatuste helid on ka väga muljetavaldavad. Vähemalt Suur Tossutaja pakub meeleilu ja lusti, kui muud mitte midagi ei toimu …
Olge hoitud ja püsige terved!
