8.02.2021
Eelmisel nädalal olid erakordselt ilusad ilmad – päike paistis ja temperatuurid tõusid parimatel päevadel kuni 25 kraadini. Varjus jäi sinna 20 kanti. Sain mõnuga aias toimetada, esimese päikesevõtu teha – mis muidugi lõppes sellega, et olin pool õhtut näost punane 😀 , kuigi ma peesitasin päikese käes ainult 30 minutit. Laupäeval oli erakordselt ilus, tõeline rannailm, soe ja päikseline ning ei mingit tuult. Selle puhul läksin üle väga pika aja, nii ühekuise pausi järel, uuesti kepikõnnile. Jeerum, ma nagu poleks iialgi enne aktiivset kõndi tegemas käinud 😀 Esimese kilomeetri peal pidin juba “otsad” andma. Palav, nii palav oli ja keegi oli need mäed tee peale ette pannud ja jalgades ei olnud üldse mitte mingit jaksu. Kuigi ma olen ju iga päev viimased kuu aega kodus hoogsalt joogat teinud ja mõni päev nädalas neid teisi trenne ka. Kuid õigus on neil, kes ütlevad, et kui järjepidevalt ei tee, siis keha unustab väga ruttu kõik ära ja kui uuesti liigutama hakata, siis on nagu esimene kord. Vaatamata sellele, et see oli kole väsitav, oli ikkagi väga mõnus 🙂 Lapselt sain ka komplimendi, kui trenniriideid selga panin teatas ta mingi hetk, et “emme Sulle on kõhu peale need noh need kastid tekkinud” 😀 Ei, ei mul ei ole mingit sixpacki ega midagi sellist, lihtsalt kehakuju ei ole enam nii ümar ja tõepoolest mingid lihased on kõhule tõesti moodustuma hakanud. Üldpildis olen ikka selliselt meeldivalt pehmeke 🙂
Lisaks muidugi mulle meeldib, kui keset sügavat talve ja kõige külmemat perioodi tuleb kevadine soojalaine! Seda võiks tihedamini juhtuda. Sellest nädalast tuleb talv taas tagasi, aga kevad ei ole enam kaugel. Nartsissid on ka otsustanud vaikselt õitsema hakata ning maasikad jätkavad valmimist. Mul veel roosid ei õitse, aga külavahel nii mõnelgi need juba õitsevad.
Rasmus on jätkuvat virk ja kraps koolilaps. Esimese poolaasta lõpetas kahe “B”-ga ja ülejäänud olid “A”-d. Uued õpetajad pidid toredad olema, kuigi see kes Social Studies ja Journalismi annab ajab aeg ajalt segamini, mida ta õpetama peab, eriti Journalismi tunnis. Kui teda tutvustamas käidi, siis ainus asi, mis Rasmusel meele jäi, oli see, et tal oli suur habe 😀 Eelmise nädala reedel anti lastele koolikapid – veidikene elevust koolipäeva algusesse. Rasmusel on kõige rohkem tunde kolmandal korrusel, seega ta sai ta kapi sinna ja ülemisele reale. Harjutasid koodiga avamist, kuid sisse ta sinna ikka midagi ei pannud 😀 Eks ta veits pelgab, et unustab koodi või õpikud maha, kui midagi õppida on vaja. Aga eks see ole harjumise asi ja küll ta lõpuks selle uuenduse ka omaks võtab. Varba saaga läheb meil jätkuvalt edasi. Tal tekkis käe peale lööbe moodi asi ja kuna see sügeleb ning me ei saanud sellele kuidagi leevendust saatsin Jaagu Rasmusega baasi arsti juurde. Selgus, et tegemist on mingi seenega, sai kreemi, mida nüüd määrime. Lisaks vaatas arst ta üleni üle – esimene asi, mis ta ütles, et selgroog on kõver. Varbale soovitas teha “bleach” ehk siis valgendajaga jalavanne, mis meie kõrvale kõlab täiesti uskumatult. Meie arust see ei aidanud ja läksime üle soolale ning leotame jalga selles, see mõjub paremini. Samuti kirjutas ta välja mingi uue salvi, kuid see ka ei aita ning läksime vanale kreemile tagasi. Küll ütles arst, et varvas peab olema paigal ehk igasugune ringi jooksmine tuleb ära lõpetada ning siis ehk on lootust, et saab ilma sekkumiseta lahti. Muidu ei jää muud üle, kui küüs eemaldada, kas siis tervelt või poolikult … Eeee, emmm, ei aitähhh …. Eks me siis ravime nüüd nädalakese ja siis peab uuesti arstile minema ning uued otsused edasi tegema.
Rasmusel oli koolis projekt, kus nad tegid teokarbi jäljendi. Ta proovis kodus ka kohe järgi – teokarp surutakse plastiliini sisse, et tekiks jäljend, see täidetakse PVA liimiga, lastakse kuivada ning võetakse plastiliini seest välja. Kodus oli must plastiliin, seega tuli jäljend ka must 🙂
Eelmisel teisipäeval, kui olin pere ära saatnud, Nunnu tööle pannud ja valmistusin just joogaks, helistas äkki Jaak ja käskis kiiresti riidesse panna ning kärmelt Tiger baari juurde sõita, kuna Pegueoti mootor hakkas veidralt käituma. Nii kiiresti ei ole ma riidesse, ega meie külavahelt enne sõitnud kui seekord. Noppisin lapse peale ja sõitsin kooli, Jaak sõitis Augustasse töökoja juurde. Rasmus jäi esimest korda siin kooli hiljaks, küll ainult 7 minutit, aga ikkagi. Siin on reegel, et kui 7:45 kohal ei ole, siis peab vanem kirjutama seletuse. Nägi see välja siis nii, et sisenesime peauksest – ma pidin suurde kaustikusse märkima lapse nime, kellaaja ning hilinemise põhjuse. Rasmusele kirjutati lipikule luba, et ta tohib tundide ajal koridoris liikuda ning arvutisse kanti sisse, et ta hilines. Ikka selline korralik protseduur. Laps kooli ja ma ise suundusin Augustasse, et äkki tuleb Jaak peale võtta, kui Peugeot remonti jääb. Mehhaaniku poiss tegi diagnostika, sõitis ringi ja ütles, et hetkel ei ole nagu midagi viga. Jaak ütles ka, et see mootori vibra jäi töökotta sõites järgi. Mehhaanik tegi süsteemi vigadest tühjaks ja palus tagasi tulla, kui viga kordub. Kuna me juba seal olime, siis kasutasin juhust ja kurtsin oma auto mure ka talle ära. Kompuuter näitas viite arusaamatut viga, ta kustutas need ära ning ütles sama, et kui viga kordub tule tagasi. Neljapäeval muidugi kordus, Deco juurest ära saamisega oli raskusi, auto lihtsalt jällegi ei tahtnud käivituda. Lõpuks läks käima, jõudsin Lidlisse ja Lidlist ära minnes läks kohe käima ja ei mingit probleemi. Mootori tuli küll põleb, aga sõidab ilma probleemideta. Järgmine nädal peaks Jaak vaba olema, siis tuleb ikka Seat sinna viia ja lasta neil kõik andurid üle kontrollida.
Autode teemadel veel. Eelmise kuu lõpus käisin bensiini võtmas, jah ma õppisin selle selgeks ja saan ise nüüd hakkama, hetkel küll jah ainult selles ühes kindas Augusta tanklas 😀 Bensiinijaam oli täiesti tühi ja iseteeninduse pumpasid on kokku neli, mille vahel valida saab, kokku on neid vist 8, teised on teenindusega. Sõitsin ühe juurde ja suundusin maksma. Samal ajal jõudis veel üks auto, samuti naisterahvas roolis, lisaks oli veel autos üks vanem proua ja väike tüdruk. Auto sõitis mu auto taha, ma just maksin sellel ajal ja mõtlesin, et äkki ta tahab mööda sõita. Ei tahtnud, panin siis auto tankima, teine auto tiirutas ringiga uuesti mu auto taha. Tädi roolis mind vaatamas. Mõtlesin, et otsib sobivat tankurit. Istusin autosse, et bensiinikaart ära panna – tädi tuututab mu auto taga. Eeee, mh!? Tulin välja ja näitan, et vali teine tankur, mul ju bensiin jookseb, kuhu ma minema peaks. Tädi vaatab sellise hävitava pilguga nagu ma rikuks ta inimõigust. Samal ajal tuli ka bensiinijaama töötaja, kes siis tädi teenindusega tankuri juurde suunas. Tädi oli autost välja tulles kuri ja vaatas mind jätkuvalt surmava pilguga. Ma küll hästi aru ei saanud, mida ma siis valesti tegin, aga küllap ma siis olin ta lemmiku tankuri juures ja ta teistest ei oska tankida …. 😉
Uus ciabatta katsetus õnnestus 🙂 Küll ei saa ma aru, miks seda jahu niipalju olema peab. Noh, natuke ju saan aru küll, tainas on võrdlemisi vedel ja kleepuv, kuid ikkagi … Esiteks, kuna seda peab alguses maksimum temperatuuril küpsetama siis läheb jahu kärssama. Teiseks, hiljem lõigates ja süües jahu pudeneb. Proovisin seda küll enne söömist niipalju maha saada, kui vähegi võimalik, kuid ikka jäi seda palju. Proovin järgmine kord jahuga koonerdada. Ciabatta läks nagu kuum sai, mis see ju tegelikult on ka, ülimaitsev, eriti koos apelsinimoosiga. Jaak teatas, et ma pean järgmine päev uued tegema … Kui isu täis oli söödud, siis keelas üldse tegemise ära, et nii võib asi kontrolli alt väljuda 😀 Eks ma teen seda kindlasti millalgi veel, kuid enne tuleb vastlakuklid valmis meisterdada 😉
Inimene on ikka üks imelik loom, me oleme nüüd juba nii ära harjunud, et Suur Tossutaja iga päev tuld purskab ja ei pea seda enam väga millekski, pigem tekib küsimus, kui punast kuma otsas ei ole, et hmmmm, mis siis täna lahti on 😉 FB gruppides ei jagata enam pilte ega videosid ka, tundub, et kõigil on suurem vaimustus üle läinud. Küll on Etna jõudnud välismeediasse – eelmisel nädalal käis info läbi Austraalia, USA meediast ja ka Eestis AK-s oli Etnast räägitud. Meil ikka kuulus vulkaan!
Imekena talve jätku ja püsige terved!
