27.03.2021
Sellest kolmapäevast lõpuks ometi ilmad paranesid. Teisipäeval oli ainult +12 kraadi, tuul, äike, vihm ja selline tunne, et ei lähegi iial soojaks. Kogu see kole ilma trall kestis siis natuke üle nädala ja oli väga tüütu. Kuid iga kole saab ükskord otsa ja alates sellest kolmapäevast on kraadid usinasti üles poole roninud ja täna oli meie koduse kraadiklaasi järgi varjus suisa +21 kraadi. Käisin täna taas üle väga pika aja ka kepikõndi tegemas, seekord ei olnud üldse nii kole raske, kui eelmine kord, kui pikk paus sisse jäi. Õhk oli mõnusalt soe, isegi kui oli vari ja tuul puhus, siis oli selline kevadiselt soe õhk – teate ju küll, kui soe suvebriiz peale puhub ning enam ei teki tungivat soovi midagi peale tõmmata. Just selline ilm on täna ja vaadates ilmateadet, siis nii peakski jääma ja aina soojemaks minema. Mulle see sobib! Ükspäev avastasin, et olen endale kuus (!) erinevat ilmaäppi kokku ahnitsenud 😀 Vaatan küll ainult seda, mis telefonil automaatselt ees on, kuid kui see ennustab halba ilma, siis klikin teised ka läbi, äkki mõni ennustab midagi paremat, siiani on need kõik suht sarnaselt käitunud … Peaks mõnest äkki loobuma 🤔
Mul oli kolmapäeval plaanis suurem vannitubade koristus, kuid meie kallis Suur Tossutaja otsustas teisti. Nüüd on ilm jälle selge ja miski ei sega tuha teekonda, seega on paras aeg taaskord meid väikese tuhapilvega kostitada. Seega olid mu hommikused koristamisele planeeritud 1,5 tundi täidetud hoopiski rõdudelt ja majaümbrusest tuhaliiva kokku pühkimisega …
Peale koleilmasid hakkasid mu tomatid ka kasvama. Need pistsid oma ninad sõna otseses mõttes välja tundidega, kui hommikul katte pealt võtsin oli kolm taimekest, õhtuks juba 11! Seega on lootust, et mõne tomatitaime ikka saame 🙂 Kurgid plaanime homme maha panna, seega on ka aiandushooaeg saanud piduliku alguse.
Eile oli Rasmuse sünnipäev – kuraditosin täis! Kinkide osas oli ta taas väga tagasihoidlik – arhitektuuri seeriast lego ja 3D öö versiooni puzzle. Käisime veel poes lisaks, et äkki ta tahab veel midagi, mille peale enne ei mõelnud. Sai ühe 3D puzzle juurde ja avaldas soovi nutikella osas. Jaak ostis siin mingi aeg tagasi omale nutika kella ja nüüd Rasmus ikka käib ja uurib, mida see kell näitab ja aegajalt leiab, et täitsa tore kell on, et tal võiks ka olla. Minu Huawei nutikell ei ühildu enam mu telefoniga korralikult ja lisaks saab kellal aku imekiiresti tühjaks, seega Jaak otsustas, et kingib mulle sünnipäevaks uue nutikella. Peab nüüd hakkama otsima, milline see kõige vingem on 🙂
Ülestõusmispühad on siin väga suured pühad. Lisaks on suur šokolaadimunade hullus. Kuna eelmine aasta käisime me sel ajal ainult Lidlis, siis oli ju totaalne lockdown siin, siis seal on selline tagasihoidlik valik. Neljapäeval sattusime Decosse ja kui jõulude ajal on kõik need kohad neid keeksi laadseid kooke täis, siis seekord olid kõik kohad neid mune täis. Ja inimesed ostsid ja hulgi, kohe väga hulgi! Ma ei ole süvenenud, mis traditsioon siin sellega on või mida tehakse, igatahes valik oli meeletu. Me ostsime mõni aeg tagasi juba Lidlist need ära, sel aastal on Lidli munade üllatused väga tobedad ja igavad, sarnanevad limapommidele ja kui katki lähevad, siis sees on suhteliselt ebameeldiv vedelik. Rasmus sai seda juba koristada 😀 Jaak ei ole rohkem lubanud neid osta, aga ma arvan, et ühe siiski lubame veel, et munadepüha ajal saaks ka suure šokolaadimuna avada. Jaak on pildil siis selle kõige suurema Lidli šokolaadimuna versiooniga.
Külmade ilmadega tekib mul kohe vastupandamatu soov midagi küpsetada, esiteks annab köögis sooja ahju ees toimetamine sooja ja kõik magus ning hea, mis ahjust välja tuleb on väga lohutav süüa! Tegin siis taaskord sotšnikke, seekord väiksemaid, eelmine kord tegin selle läbimõõduga, mis retsept soovitas ja need ei olnud eriti ahvatlevad. Seekord tulid sellised armsad väikesed ampsud, mis väga ruttu ainult otsa said … Esimest korda elus tegin tuuletaskuid, küll jah Ragne kokkab retsepti järgi, kus need pigem nägid välja nagu kohupiimatäidisega ekleerid. Mul on juba ammu mõte neid teha olnud ja täiesti enese teadmata tegin seda Itaalia isadepäeval. Eriti huvitav kokkulangevus oli see, et sama maius on üks Itaalia isadepäeva koogikestest, nimeks sel “bignè di San Giuseppe”. Nemad siin lihtsalt teevad taignast rõnga ning panevad pärast ohtralt peale kas keedukreemi või ricotta kohupiima ning kaunistuseks kirsi, igatahes läks seekord küll kogemata väga hästi – isadepäeva puhul täiesti kohalik maius, lihtsalt natuke teisel kujul. Juuni alguses on USA isadepäev ja novembris siis Eesti oma, küll Jaagul on ikka palju tähistamist 😀 Lisaks leidsin lõpuks saia retsepti, mis ei ole potisai ega ciabatta vaid normaalne sai. Retsept on peaaegu samasugune nagu ciabattal aga küpsetatakse keeksi vormis, seega saab sellise toreda vormisaia. Seega, kui edaspidi tuleb soov saia järgi, teen seda.
Vahepeal oli St. Patricu päev, mida ameeriklased väga suurelt tähistavad. Algselt pidi “meeleheitel koduperenaiste” klubi kogunema ühe eestvedaja juures, kuid kuna just siis hakkas kehtima “oranž” tsoon kolis üritus üle veebi. Sega otsustasin osaleda, kohale ma ei oleks viitsinud sõita, ta elab ca 1h autosõidu tee kaugusel, arvestades siinseid vahemaid ei ole see üldse mingi aeg ega kaugus, kuid lihtsalt ei olnud tunnet, et peaks minema. Lisaks kehtis ka siis reegel, et väljapool oma pere võib kuni kaks võõrast olla. Ma ei tea, kas nad tegid nii julgelt selle üleskutse, kuna enamus ameeriklasi siin on juba vaktsineeritud või mida nad mõtlesid. Igatahes oli plaan mängida St. Patricu Bingot ja natuke niisama lobiseda. Ma arvasin, et läheb ikka pikalt, aga kuna Zoomis on 40 minutit tasuta, siis oli üritus 40 minutit. Päris tore oli vahelduseks midagi muud teha ja osasid tuttavaid nägusid jälle näha. Tutvuste tegemise osas on küll väga kehvad lood, kuna kõik üritused ja kokkusaamised on tühistatud, siis väga siin uusi tuttavaid endale ei leia, mina ei leia, Jaak töökaaslastega ikka tutvub ja saab oma tutvusringkonda laiendada, ma paraku sellega väga kiidelda ei saa …
Natuke ka naabritest – eelmisel kolmapäeval tulid vanakesed siia, koristasid veidi ja viisid poisi ära. Ja nüüd on täielik vaikus olnud, poiss pole selle 1,5 nädala jooksul kordagi siin käinud, valitseb mõnus vaikus ja rahu. Eelmisel neljapäeval käis jälle politsei, seisis natuke naabri aia taga ja sõitis siis edasi. Täna kepikõndi tehes, trehvasin ka politseiautoga, nad hakkasid just alumisest väravast välja sõitma. Ei teagi, kas peaks õnnelik olema, et politsei siin nüüd silma peal käib hoidmas ja seda narko asja nii tõsiselt võtab või pigem peaks olema häritud, et nad siin tiirutavad. Siin ringi liikudes me ju maske ei kanna ja “punase” tsooni ajal liigume ikka külas ringi, kuigi mõlemad tegevused on keelatud ja trahvitavad. Loodetavasti nad ei keskendu trahvimisele vaid narko teemale ja fookus on pigem seal. Sel nädalal, äkki oli kolmapäeval, käisid vanakesed koos tütrega koristamas, tegid väga põhjaliku koristuse. Koer oli ka neil kaasas, Rasmus oli sellest eriti vaimustuses ning nentis fakti, et koeral on kuidagi paksem kasukas seljas 😀
Suur Tossutaja on märtsikuu jooksul 20 korda pursanud … Vahepeal kuulutas Sitsiilia president välja hädaolukorra, kuna lähedal olevad linnad ei jõudnud eelmist kiviklibu veel lõpuni koristada, kui uus juba kaela sadas. Viimane kord oli lennujaam ka taas kinni, just selle tuhaliiva pärast, lennukitel on libedavõitu õhku tõusta ja maanduda. Üldiselt meile Suur Tossutaja meeldib, aga peamiselt siis kui ta ta oma tuhapilve teistesse suundadesse ajab, mitte meie peale. See tuhaliiva kokku pühkimine hakkab juba tüütuks muutuma …
Püsige terved ja imeilusat alanud kevadet! Tädi Pille, veelkord palju palju õnne tänase sünnipäeva puhul!
