02.05.2021
Sitsiilia on jätkuvalt “oranž” 🙁 Lootsime, et järgmisest nädalast kukume “kollasesse” ja elu natuke normaliseerub, aga ei, jätkame samas rütmis, ma ei tea, kui kaua juba … Huvitav, kuidas see “tavaline” elu käib!? Manner on enamjaolt “kollane” v.a põhjas väike piirkond, mis muutus suisa “punaseks” ja lõuna osa, mis on ka “oranž”. Loodetavasti me mai keskelt ikka saame “kollaseks”, sest terve see nädal on tervenenuid ca 200-300tk rohkem olnud, kui haigeks jäänuid ja see number kõigub 900-1200 vahel. Tahaks juba liikvele minna, kasvõi saare piires, sellest piisab ka! Soetasin mai lõppu ühe hotelli pakkumise 170.-€ inimene – kaks ööd ja kogu toitlustus koos vee ja veiniga on hinnas. Rasmusele saime natuke soodsamalt. Kuna meil oli nagunii saare lõuna-lääne poole soov veel minna, siis see pakkumine sobis meile ideaalselt. Nüüd ainult loodame, et vähemalt selleks ajaks oleksime “kollases” ja saaksime ringi uudistada. Seniks naudime nädalavahetustel jätkuvat kodus olemist, sest kooli ja tööle käib pere ju ikka.
Kohalike reeglite vastaselt käisid meil aprilli keskel lätlased külas. Küll oli palju sebimist ja veel rohkem lapsi ning koer ka veel 😀 Reeglitega läksime vastuollu selle koha pealt, et oma linnast ei tohi ju ilma mõjuva põhjuseta kuhugi sõita ja külla minek ei ole mõjuv põhjus. Õnneks keegi neid tulles ega minnes kinni ei pidanud ja üks tore koosviibimine sai maha peetud. Traditsiooniliselt pakkusime pizzat, kuna väga paljud ei ole saanud enda tehtud ja päris pizzaahjus küpsetatud pizzat süüa. Elina oli üllatunud, et ma pizzataigna ka ise tegin. Pizzade valmimisele aitasid kõik kenasti kaasa, tüdrukud natuke vähem, aga valmis me need saime ja seekord õnnestus kõik erakordselt hästi. Lastel oli väga lõbus, Rasmus sai üle väga pika aja taas nõrkemiseni peitus mängida, talle see jätkuvalt väga meeldib. Koer sai kõik kohad üle nuusutada ja naabrikoeraga läbi aia tutvust teha, lõpuks pidulikult petersellidesse istudes 😀 Läti tüdrukud on väga julged ja hakkamist täis. Ühel hetkel nad tulid küsima, kas nad tohivad naabri koertega mängima minna. Tuli välja, et nad olid naabrimehe käest küsinud, kas tohib ja too lubas. No ma lubasin siis ka, Janis oli muidugi väga üllatunud, kui lapsed äkki kõrval hoovis olid 😀 Naabrionu sõitis mingi hetk ära ja käskis lastel lahkudes värava kinni panna. Ühel hetkel Janis ütles, et kuulge seal kõrval on mingi võõras päikeseprillidega mees … Lapsed jooksid ka ruttu koju ja Rasmus oli sellele “narkomaanist koeravargale” öelnud, et ta peab värava kinni panema. Tegemist oli naabrimehe poja või sugulasega või ma ei teagi, kes see täpselt on, aga noormehega, kes kogu aeg temaga koos siin tööd tegemas on käinud. Lapsed olid enam kui veendunud, et tegemist on narkomaanist koerte vargaga 😀 Rasmus lihtsalt ei tundnud seda noormeest ära. Kui nad maha olid rahunenud ning julgesid uuesti piiluma minna ja selgus, et noormees oskab ka inglise keelt, võis mäng koertega jätkuda. Mingil hetkel tuli peremees ka tagasi ja asi sai veidike selgemaks, miks äkki olid hoovis võõrad lapsed. Väike seiklus ikka ka. Tänu sellele saime me natuke infot ka juurde. Nimelt oli neil kokku 10 kutsikat ja 3 on veel ilma koduta, pakkusid neid lastele. Õnneks vastasid nad kenasti “ei”. Emase koera nimi on Pina, arusaadav, miks ta oma poegi piinab, nimigi kõlab juba selliselt. Lisaks olen ma nüüd mõned korrad ikka näinud ka, et peremees neile süüa toob, seega päris näljas nad siiski õnneks ei ole. Ilm ei olnud tol päeval küll imeilus, kuid see eest oli merel palju laineid ja neid oli tore vaadata. Elinal tekkis kohe küsimus, kas siin maju või kortereid renditakse, et peaks suvel mõneks ajaks siia kolima … Kuna nemad ei saanud maju üle vaatamas käia – siis oli ju siin juba sügav koroona aeg, pidid nad piltide abil ja kohalikelt uurides otsuse tegema. Kuna üks lätlane elab seal linnas, kus nemadki ja on olnud seal ca 10 aastat, siis muidugi ta ütles, et ainus koht, kus Sitsiilas elada, on just Motta Sant’Anastasia. Elina hakkas nüüd selles sügavalt kahtlema 😀
Rasmus tuli ükspäev küla pealt jalutamast tagasi infoga, et ühel kassil on pojad! Üks lahke onu oli kiisule kasti pannud ja rääkis Rasmusele, et kokku on kuus poega. Ma olin taaskord üllatunud, et keegi inglise keelt räägib … Tundub, et meil on siin külas neid inglise keele rääkijaid üksjagu. Nüüd käib laps iga päev kontrollimas, kas ema ikka hoolitseb poegade eest ja mitu poega pesas näha on. Ma olen ka oma kepikõnni ringidel pilgu peale visanud ja mõned jäädvustused teinud.
Jaak on sel aastal pidanud oma lubadust, et kui ca 1 tunnise autosõidutee kaugusel on sobiv surfituul, siis ta võimalusel tuiskab kohe surfama. Viimasel paaril nädalal on ta saanud juba päris mitu korda surfamas käia. Janisel tekkis ka kohe huvi, kui siin käisid, et ta tuleks ja vaataks pealt, kuidas Jaak surfab. Lõpuks lõppes asi nii, et tal tööl mehed nägid, kui ta veebis sufiasju vaatas ja nüüd on juba neli kolleegi ennast surfikursustele registreerinud, nende seas ka Janis 😀 Ma siin avaldasin arvamust, et suvel peab ta meid jätkuvalt kaasa võtma, muidu me ei saagi üldse liivaranda lainetesse hullama, kui oma töökaaslastega käima hakkab. Tugitiimi vajadus kaob ju kohe ära, kui keegi juba nagunii surfama läheb, lohega toimetamiseks on sel juhul ju abiline olemas. Eile käis Jaak Marzamemis, kuna meil oli kodus toimetamist, siis me kaasa ei läinud. Surfareid oli üsna palju olnud ja ta sai mõnuga ca 2 tundi laineid võtta ja oma hüppeid harjutada. Viimane hüpe läks muidugi kalliks maksma, aga noh, võibolla oligi aeg uus lohe osta 😉
Kurtsin siin eelmine kord, et kurgiseemned ei läinud aias üldse kasvama, seega istutasin need ka eelkasvama. Olen ikka iga hommik piilunud, kas midagi on tulnud, kuid alati pettunud, et ei miskit. Hakkasin juba mõtlema, et kas tõesti on seemned aastaga käest läinud, kui Rasmus eile hommikul rõõmsalt teatas, et kolm taime on väljas. Paari tunni pärast teatas, et viis, siis mõne aja pärast, et kaheksa ja õhtu lõpuks oli üheksa. Sõna otseses mõttes tulid tundidega! Sellest sai ta hasarti ja täna pani eelaksvama redise seemned 😉 Lisaks istutas ta eile täiesti iseseisvalt tomatid aeda ära. Nüüd tuleb ainult loota, et soojad ilmad kestavad ja et keegi mu tomateid ära napsata ei taha. Kaks basiilikutaime sõi keegi igatahes pealt juba ära … Võib öelda, et ka aiandushooaeg on nüüd hoo sisse saanud. Lisaks sellele on tulnud välja ka need tüütud väikesed sääsed, kes mind nosinud on ja väga ebameeldivalt sõrmede pealt. Kõigepealt sügeleb ja siis muutub valusaks, väga tüütu!
Eile oli riigipüha, mis tähendas, et kõik sitsiillased olid vabad ja terve küla oli inimesi täis, selline tunne nagu suvi oleks. Õnneks meie tänav oli suhteliselt tühi aga teistel tänavatel pidu käis täies hoos. Väga suured seltskonnad istusid koos ja pidutsesid. Ja me siin siis imestame, et miks numbrid ei kuku … Ilmad on soojad ja rahvast kisub välja, nii teistesse kodudesse sõpradega pidutsema, kui ka mere äärde lebotama. Valitsus on küll öelnud, et rannahooaeg avatakse 16.05 “kollastes” piirkondades, et enne seda on randa minek rangelt keelatud, kuid inimesi see eriti enam ei huvita, kui ilm on soe, siis tuleb minna. Üsna paljud ujusid ka, Rasmus luges mingi hetk kokku viis sulistajat, pikalt nad vees ei olnud, sest telefonil järgi käies, et pilti teha, jäi neid järgi umbes kolm. Rasmus tahab juba väga ujuma minna, aga üksi ta ei julge ja meie Jaaguga veel ei taha, soojem peaks olema. Jaak muidugi oma kalipsoga on ju juba mitu korda vees hulpinud, aga ilma selleta, ta arvab, et ka temale on külm. Rasmus on ise ka muidugi korra juba juhuse tahtel riietega üleni vees käimise järgi proovinud, kuid ametlikult ujuma me ei ole jõudnud. Eile me Rasmust ujutama ei jõudnudki ja täna tõusis tuul ning vesi on taas must ning ei kutsu enam vette.
Inimene on ikka üks imelik loom, ma olen terve talve oodanud ja selle külma kevade ka, et läheks soojaks ja tuleks päike, ma saaksin kepikõndi teha. Nüüd kui on soe ja aeg-ajalt päikseline, on jälle häda, jube palav on kõndimas käia. Oma tavapäraselt 5km ringilt tulles olen näost enam-vähem sama värvi nagu mu treeningpluus, mida all olevalt pildilt näete 😀 Eile oli meil lõpuks ka juuksuripäev, lasin enda juuksed võimalikult lühikeseks lõigata, päris äge soeng tuli 😉
Sidrunipuu on jätkuvalt õitemeres 🥰 Ilusat kevadet ja püsige terved!
