10.06.2021
Mul ei olnud üldse plaanis sellest kirjutada, aga kuna emotsioon on nii uus ja kogemus nii-nii teistsugune, siis pean selle ikka endast välja kirjutama. Ühesõnaga, kunagi ammu tuli info, et kaaslasi hakatakse nüüd vaktsineerima ja esimesed 40 õnnelikku saavad esimese vaktsiini 25.05. Päev enne süstimist tuli info, et lükkub. Eile, s.o. kolmapäeval 9.06 sain umbes 12:00 paiku e-kirja, et homme, s.o. 10.06 kell 12:00 on aeg vaktsineerima minna. Emmmm, ähhhh …. homme?! Nojahhh, eks siis tuli tänased plaanid ümber teha, Rasmusel oli täna kool ainult 11:00 ja Jaak algselt arvas, et ta ei saa töölt ära, nüüd ei jäänud tal muud üle, kui pidi ära tulema. Muidu oleks mul mitu korda edasi-tagasi sõitmist olnud, kuna see vaktsineerimise keskus asub Catania lennujaama lähedal, kodust ca 35min. sõitu. Oi, kuidas mulle ei meeldi üksi sellistes kohtades käia, eriti sinna sõitmine ning parkimine. Ma kohe satun täielikku stressi, kui pean iseseisvalt kuhugi uude kohta sõitma. Vaatasime enne hoolega kaarti, kuidas sõitma peab. Õnneks on peaaegu kogu tee nagu lennujaama sõitmine, viimased 2km on ainult teistmoodi, seega ei olnudki kohale sõitmises mitte midagi hirmsat. Minu järgmine stressiallikas on parkimine. Ma olen nõus üksi sõitma kohtadesse, kus on olemas parklad – näiteks poed, kaubanduskeskused jm. sellised kohad, kus eksisteerib normaalne parkla. Olgem ausad, eks selle keskuse ees oli ju ka parkla, aga see oli silmini ja rohkemgi veel autosid täis. Sõitsin siis tänava lõppu ja uuesti tagasi ning sain võrdlemisi kaugele koha, kuid ma olen nõus need mõned sammud rohkem ka tegema, kui sinna kitsastesse kohtadesse võimalikult lähedale parkimiskohta otsima hakata 🙂
Kohale jõudes olin natuke ähmi täis ka, seega ma pilte väga ei teinud. Kuid loodetavasti on mu kirjeldus piisavalt värvikas, et kujutate seda ette. Keskusesse on kaks sissepääsu – vasakul saab anda proove ehk teha testi ja paremal saab vaktsiini. Kui Jaak veebruaris esimest süsti käis saamas, siis oli testi järjekord üsna pikk ja vaktsiini ei oodanud keegi, siis nüüd oli vastupidi. Kuna Jaak oli enne käinud, siis oli mul teada, mis tegema peab, kuid ikkagi suutsid nad mind üllatada 😀 Ma küll proovin enam mitte üllatuda, aga nad on selles osas osavad 😉 Enne territooriumile sisse pääsemist pidi näitama ID ja vaktsineerimise järjekorra broneeringut. Enne mind oli kaks neiut, kes seal midagi sehkendasid ja järjekord jäi toppama, kui äkki üks turvaonudest hüüdis kõva häälega: “NATO” ning mina ja veel üks naisterahvas hakkasime oma NATO lubadega lehvitama. Onu näitas käega, et minge sinna. Kõndisime siis rõõmsalt üle platsi ja vaatasime, kui meeletus koguses inimesi järjekorras oli. See oli meeletu rahvamass. See naisterahvas, kellega koos kõndisin, oli Hispaaniast ja õnneks oskas ka itaalia keelt. Sattusime järgmisesse ristumiskohta, kus küsisime järgmine turvaonu käest, et kus see NATO koht on. See näitas ühe telgi suunas, olgu, sobib, läksime siis sinna. Ma veel rõõmustasin, et nii tore, et seekord eraldi koht on tehtud. Jaak pidi teise süsti saamiseks ca 2h õues päikese käes ootama, enne kui majja toimetama pääses. Mind üldse see mõte ei ahvatlenud, kuigi olin selleks vaimselt ette valmistanud, et pean terve igaviku ca 30 kraadises kuumuses ootama. Jõudsime telki ja siis see hispaanlanna ütles, et ta ootab oma sõbrannat ja läks minema. No, ma siis seisin seal õnnetu näoga ja lootsin, et kõik lõpuks sujub. Telgis vehkis järgmine turvamees käega ja liikusin teise järjekorda. Äkki tuli see teine turvamees, kes meid sinna poole juhatas ja ütles telgis olevale turvamehele midagi. Telgi turvamees käis järjekorras olevatele inimestele midagi seletamas. Ma selle peale sinisilmselt arvasin, et laseb mu vahele, et seda räägib, selgus hoopis, et ta viis mu kuhugi hoopis kolmandasse kohta. Sattusin ka eraldi sissepääsu juurde, kus üldse järjekorda ei olnud.
Korra olen juba kirjutanud, et siin peab täitma hunniku pabereid, ca 10 lehte vist oli. Esimene neiu vaatas paberid üle, tegi mhmhm ja suunas edasi majja. Tahtsin kohe sisse tormata, aga mingi onu ikka mõõtis temperatuuri, enne kui sisse lasi. NATO järjekord oli kohe esimeses registreerimislauas. Enne mind oli vast umbes 8-9 inimest ja jeerum, ma seisin seal 40minutit! Ma tõepoolest ei saanud aru, miks neil teenindajatel nii kaua läks! Kõrval registratuurid liikusid tunduvalt kiiremini, kas tõesti on nii suur erinevus süsteemi veebilehel, kui sinna on sisse kantud kohalik või välismaalane. No ja kuna tegemist oli muidugi suuremas jaos hispaanlastega, siis nagu itaallasedki, need peavad ju kogu aeg midagi rääkima. Lisaks olid muidugi teenindajad megaaeglased – mulle meenus kohe Zootopia multifilmis laiskloomad (SIIN treileris alates 1:00 minutist ja te saate aru, mida ma silmas pean 😀 ). Lõpuks jõudis järjekord minuni, andsin kogu selle pataka pabereid ning oma nn. haigekassakaardi ning tädi tegi ca 1 minutiga kõik ära. Ma nagu tõepoolest ei saanud aru, mida te enne nende inimestega tegi, et nii kaua aega võttis?! Ta muidugi otsis sellest e-kirjast, kus me nimed kõik kirjas oli, minu nime ka. Õnneks olin kohe nr.6 ja näitasin siis talle näpuga, et see olen mina 🙂 Äkki teistel ta seda nime 5 minutit otsiski 🤔 Tädi toksis midagi arvutisse, kontrollis kõik paberid üle ja andis uue QR koodiga paberi. Läksin järgmisesse järjekorda, kus sain veel ca 5 minutit oodata. Neiu suunas järgmise inimese juurde, sattusin mingi toreda onu juurde, kes uuesti kõik paberid üle vaatas, küsis millist vaktsiini ma tahan – valida oli pfizer või janssen, pani oma allkirju, mõned templid ja küsis kumba kätte tahan, valisin vasaku. Ahjaaa ja otsustasin pfizeri kasuks lõpuks, janssen ahvatles muidugi hullupööra, et üks süst ja rohkem ei pea ennast vaevama, kuid pfizer on ikkagi kõige parema reputatsiooniga ja kuu aja pärast saab juba teise, siis võtsin siiski selle. Onu suunas nüüd edasi järgmisesse kohta, üks neiudest oskas imeliselt hästi inglise keelt ja rääkis, mis mind ees ootab. Edasi sattusin siis inimese juurde, kes reaalselt süsti teeb. Oli selline tore tätoveeritud ja ägedate ehetega neiu. Lappas jälle kõik paberid läbi, kirjutas veel midagi paari kohta juurde ning lõpuks tegi süsti. Siis liikusin edasi järgmisesse järjekorda, kus siis tehti nn. välja registreerimine ja uue aja registreerimine, seal võeti lõpuks kogu paberipatakas käest ning anti järgmise süstiajaga paber. Wohooo, oligi “ainult” nelja inimese juures vaja toimetada 😀 Ja meeletud paberikuhjad, milline kohutav raiskamine! Ja oleks siis, et neid pabereid on ainult üks kord vaja, ei, kui teise süsti järgi lähed, siis peab uuesti kogu selle pataka ära täitma. Kuigi siis ehk jääb see esimene registreerimine ära, ma loodan. Kuna minu taha järjekorda tuli üks vanem proua, kellele ma küll ütlesin, et see on NATO/Sigonella järjekord, et ta peaks äkki ikka kõrvale minema. Mille peale ta teatas, et no,no, ta on õiges kohas. No ma ei tea, ma ei oleks selles niiväga kindel. No ja kui ta oli ka kogu selle 40 minutit ära seisnud ja oma pabereid näitama läks, siis registratuuri neiu ütles talle, et ta oleks kohe pidanud minema sinna teise järjekorda, kust otse süstima saab, kuna tal oli teise süsti aeg. Vaene memmeke! Peale süstimist ja välja registreerimist suundus tee edasi ootealale, kus tuli 15 minutit mööda veeta. Esimese asjana jäi silma sein, kuhu sai panna oma nime ja aja, millal vaktsineerimas käisid. See oli päris korralikult täis soditud. See lõpu aeg läks kiiresti, sain istuma ja mul oli vaja ju ringi vahtida ning sain natuke rahulikult FB-s isegi surfata ja juba oligi 15 möödas.
Ära minnes tegin mõned pildid veel, aga nüüd peate ette kujutama, et kõik need vahed on paksult inimesi täis. Mingist 1m vahemaast ei ole juttugi, kõik on palju tihedamalt üksteise kõrval. Natuke oli toole ka pandud, et vanemad inimesed istuda saaks. Kui ma kella 13:15 paiku lahkusin, ei olnudki seal enam üldse inimesi, võrreldes sellega, mis 12:00 paiku toimus. Minul läks sisse saamisest kuna välja tulekuni täpsel 1h ja 15 minutit. Imekiiresti, võrreldes Jaagu teise korraga, kuid tiguaeglaselt võrreldes Eestiga, kus digiregistratuuris ootad tunde, kuid süsti saad ca 15 minutiga. Ma eelistaks iga kell seda Eesti varianti 😀 Inimene on ikka üks imelik loom, kui mulle süsti tehti, siis ma kohe tundsin, kuidas käsi tuimaks muutus ja ära tahtis “surra”, tegelikult ju ei olnud mitte midagi, kiire suts ja valmis. Pärast oma 15 minutit istudes üritasin ka aru saada, et kas on mingi kõrvalekalle või mitte. Noh, kõht oli äkki tühi ja juua tahtsin ka hirmsasti, vesi oli kaasas, teisiti siin ei saakski, käsi oli kuidagi tuim ja pea nagu käis veidike ringi ja üldse, hakkaks nagu haigeks jääma 😀 😀 Tegelikult taas, mitte midagi ei olnud viga. Kuid kui loed enne põgusalt ning kui aina räägitakse, mis need levinumad kõrvalmõjud on, siis tundub, et ongi kõik kohe küljes. Süsti kohta on ainult tunda, eriti kui millegagi sinna pihta minna. Muidu hetkel on olemine imeline! Peale nn. välja registreerimist sain telefonile SMS-i, et tule 15.07 kl 13:35 teise doosi järgi, see muidugi oli sellel paberil ka kirjas, mis poiss mulle andis. Seega, ma nüüd ka esimese doosiga vaktsineeritu ning üks neist üle 3 miljonist vaktsineeritud sitsiillasest 🙂 Eks näis, kuidas 15.07 see kõik välja näeb. Kuna on lõuna aeg, siis ma ise loodan, et on tühjus, nagu täna 13:15 ära tulles, kui inimesi enam praktiliselt ei olnudki. Lisaks oli selleks ajaks ka pilved olid tulnud, seega ei olnud enam nii palav.
Püsigem terved ja imelist suve jätku!
