26.06.2021
Firenzesse jõudmine võttis arvatust kauem aega, kuna suurlinnade juures on ju ootamatud kiirtee ummikud ja nii ka siin. Midagi ei olnud juhtunud, lihtsalt teetööd ja kui äkki kolmerealisest saab kahene, on ummikud kerged tekkima. Otsisime hotelli kesklinna lähedale, et ei peaks autoga seiklema, vaatasime kaarti natuke valesti ja kohale jõudes selgus, et hotell on keskusest üsna kaugel. Kuid plussiks olid trammipeatus suure tee ääres – ühe suuna pilet maksis “tervelt” 1.50€, suur toidupood otse hotelli väljapääsu ees ning päevane parkimistariif 8€ maa-aluses kinnises parklas, mujal oli ca 30€ ja üle selle päevane tasu. Need plussi kaalusid üles selle, et hotelli tuba oli selline väike ja nigel, kuid 85€ öö, suhteliselt odav ja selle hinna eest vägagi okei. Rasmusele seal üldse ei meeldinud ja ta tahtis kohe minema minna ning oli väga pettunud, kui sai teada, et peame suisa kaks ööd seal olema 😀 Vaene laps!
Firenzes oli meil kaks kõige olulisemat eesmärki – külastada kahte galeriid (muuseumi) -Galleria dell’Accademia, kus asub maailmakuulus Michelangelo loodud kuju Taavet (1501–1504) ning Uffizi galeriid, kus asuvad kõik maailmakuulsate kunstnike teosed nt. Michelangelo, Da Vinci, Rafael jne.jne. Hommikul vara sõitsime trammiga linna, 4 peatust vist oli, kui ma õigesti mäletan, või 5. Trammide lõpp-peatus on tore, tee lihtsalt lõppeb ära ja trammijuht läheb trammi teise otsa nagu Eestis rongid, sama süsteem.
Võtsime suuna Galleria dell’Accademiale, et minna ja vaadata üle Taavet. Kohale jõudes selgus, et piletid tuleb netist broneerida, kuid tänaseks ei ole enam kohti saada. Hähhh, eelmine aasta oli see netist piletite ostmine ja broneerimine mul nagu rohkem käe sees, sel aastal on kõik olnud kuidagi nii, et läheme kohale ja vaatame, kuna me ju ei tea, mis kell me kusagil oleme. Õnneks tädi ütles, et ta laseb kassast uurida, kas on vabu aegu ja broneerib meile aja. Õnneks oli ja pidime ainult 20 minutit ootama. Jõime lähedal asuvas kohvikus kohvi ja smuutit ning läksime siis uuesti järjekorda seisma. Kõikides muuseumites mõõdetakse sisenemisel temperatuuri, valgustatakse kotid läbi ja kõnnitakse läbi turvaväravate. Sitsiilias sellist asja ei kohta, kuid mandril küll, nad on terrorismi hirmus muuseumite sissepääsudesse korralikud turvakontrollid ehitanud. Isegi Pisa torni juures oli ka, seal kontrollitakse käsiseadmega, kotte nagunii ei tohi olla. Rahvast oli päris korralikult, kuid õnneks ei pidanud külg külje kõrval trügima, sai vabalt liikuma. Eks see ajavahemikel piiratud inimeste hulk mõjub mahutavusele ju ka. Galerii oli Jaagu sõnul väga halvasti üles ehitatud – maalid ja skulptuurid segamini ning puudus loogiline rütm, lisaks olid osad maalid pimedates nurkades, üldse mitte Itaaliale iseloomulikult, nemad peaksid ju küll oskama kunsti õigesti eksponeerida. Kuid peamine, Taavet sai nähtud!
Sattusin Firenzes täiesti vaimustusse erinevatest koputitest ning majadel olevatest nikerdustest, need olid täiesti teistsugused, kui ma siiani näinud olen.
Kuna esimeses galeriis oli sisse saamine suht õnnemäng, siis otsustasime kohe teise juurde minna, et vaadata kuidas sinna sisse võiks saada, kuna sama päevale veebis samuti enam aegu ei pakutud. Uffizi galerii juures oli kaks järjekorda, ühes olid külastajad, kellel oli kassast pilet ostetud ja teine oli kassa järjekord, kus sai veebis broneeritud pileti välja osta. Väga keeruline süsteem, eelmine aasta Vaticani muuseumisse sai veebis pileti osta ja seda telefonis näidata, hetkel on Firenze muuseumid lasknud veebis pileti broneerida/osta, kuid kassasse peab ikka minema, et pilet kätte saada. Pisas piisas ka telefonis näidatud piletist. Läksime siis sinna kassa järjekorda ning küsisin turvonu käest, kas me saame siin pileti broneerida. Onu ütles, et peame seest küsima. Kui ükskord sisse saime, siis Jaak kohe ütles, et tahame piletit osta. Onu müüs meile kiirelt kolm piletit ja käskis ruttu sissepääsu juurde joosta. Alguses ei saanud ma aru, miks peab ruttu jooksma, aga kui sissepääsu järjekorras olime ja vaatasin, et piletitel oli kellaaeg 10:45, mis oligi juba see aeg, siis saime aru küll, miks pidi jooksma 😀 Mööda järjekorda kõndis üks tädi, kes vaatas piletilt kellaaega ja kuna meil oli kohe aeg, siis saime kõigist mööda ja kohe sisse. Huvitav oli muidugi see, et Rasmuse piletil oli aeg 14:30 ja ma alguses vaatasin seda piletit. Õnneks meie piletitel oli 10:45, seega saime kohe sisse. Tähed olid meie poolt sel päeval! Galerii ise oli muidugi hiigelsuur ja otsast otsani kunsti täis, eriti Jessukest, Neitis Maarjat ja kõike sellega seotud – see oli ikka väga väsitav. Kui lõpuks tuli üks lihtne maastikumaal, siis me kõik kolmekesi ohhetasime selle ees, et küll on lihtne ja nii ilus pilt! Jäägi või vaatama. Meie eesmärk oli üle vaadata üks näituse pärleid “Veenuse sünd” Sandro Botticelli maalitud 1485a. ja lisaks avastasin oma üllatuseks, et seal oli ka “Ingel mängib lautot” Rosso Fiorentino maalitud 1521. Kui Rasmusel kunst oli, siis ta pidi igas ajastus valima ühe teose ning seda joonistama ning renessansi ajastust valis ta just selle pildi. Kusjuures lugesin eile uudist, et Uffisi galeriist viiakse järgmise 5 aasta jooksul tähtteoseid mööda Toscana erinevaid muuseumeid ja galeriisid laiali. Eesmärk on läbi selle hajutada turistide horde Firenzes ning edendada turismi ka teistes Toscana piirkondades. Seega meil jälle läks hästi 🙂
Mulle hakkas Vatikani muuseumis käies väga meeldima nende nikerdustega kirstud, mis ma alguses arvasin, et on vannid … Need on lihtsalt nii ilusad, kogu suur lugu on sinna ära nikerdatud. Ja lisaks muidugi laemaalingud, need on täiesti võrratud! Ma seal galeriis peamiselt nina taeva poole käisingi, sest neid erinevaid kujusid ja Jessukese maale olen piisavalt palju näinud, kuid need laemaalid on taas täis väikeseid detaile ning need on nii lahedalt värvilised. Mul täielik nõrkus nende vastu tekkinud. Mis sest, et need ka peamiselt Jessukesega on seotud, need lihtsalt näevad nii lahedad välja!
Veel üks Firenze tõmbenumbreid on sild, kus küljes on majad … Ei saagi hästi aru, kas majad on silla külge ehitatud või sild majade külge … Praegu on see kaubandus- ja toitlustustänav. Jaak leidis, et piltide pealt näeb see sild palju ägedam välja, kui lähedalt silmaga vaadates. Panen siis kohe kaks pilti 😉
Vaatasime üle ka vana turu, kus ka praegu on turg, kuid need sambad pärinevad taaskord väga vanast ajast. Lisaks on siin kuldi kuju, mis õnne toomiseks on inimeste katsumise tulemusena kenasti läikima löödud 😉 Peamine kaup, mida müüdi oli ikka ja taas nahktooted.
Firenze Santa Maria del Fiore katedraal – üüratu, mõõtmatult suur! Ikka nagu väga-väga suur! Meil ei olnud selle külastust plaani võetud, seega me seda ei külastanud. Hommikupoole oli seal muidugi täiesti ebareaalselt pikk järjekord ka, pealelõunal juba tunduvalt väiksem, kuid kuna me olime käinud juba kahes galeriis, läbi kõmpinud peaaegu terve linna, siis ei ahvatlenud meid veel ühte Jessukestega seotud kunstiteoste vaatamine. Seega otsustasime sinna mitte minna, kuigi natukene nagu oleks ikka tahtnud ka … Ehitis ise on kolossaalne, paraku ei leidnud ma veebist ühtegi linnulennul tehtud pilti, et saaks selle üldpildi kätte 🙁 Lisaks on see ehitatud väga vahvalt triibuliselt. Kui keegi sinna satub ja külastab, siis võiks jagada muljeid, kuidas see seest välja näeb. Kuna välimus võib olla väga petlik, kogesime seda Neuschwansteini lossi külastades.
Kui ma Firenze kohta uurisin, et mida teha, siis leidsin ühe lehe, kus olid soovitused ühe, kahe, kolme ja rohkemate päevade reisiks. Ma vaatasin siis seda kahe päeva oma, et mida teha soovitatakse. Me käisime peaaegu kogu selle nimekirja kuue (6) tunniga läbi … Siia sisse mahtus üks gelato paus, lõunasöök ja kaks galeriid … Jah me jätsime mõned kirikud käimata ja katedraalis sees ei käinud ning galeriides ka kõiki silte ei lugenud, kuid ikkagi, mida seal kolm päeva teha oleks 🤔 Õhtul külastasime Michelangelo platsi, kust avaneb imeline vaade Firenzele. Tundub, et see on ka kohalike seas väga populaarne koht, sest parkimiskohaga oli suhteliselt kitsas. Aga vaated olid muidugi imelised 🥰
Ilmast ka, siin lubati kuumalainet, piigid mandril 37 kraadini. Tipp pidi olema pühapäeval, kui meil oli Pisa päev. Õnneks temperatuurid nii kõrgele ei tõusnud ja jäid sinna mõistliku 30-33 kraadi piirile. Seega kannatas vabalt ringi liikuda ja õhku oli ka. Õnneks olid ka pilved taevas, seega otsest päikest ei olnud ja see tegi ka kindlasti ilma veidikene pehmemaks.
Imelist suve jätku ja püsige terved!
