27.06.2021
Firenzest suundusime edasi Pisasse, millest juba kirjutasin ning sealt liikusime edasi Massasse, kus oli meie mere äärne hotell. Lugesin hotelli arvustusi ja need olid üldiselt positiivsed ning suur pluss oli privaatne parkimine hoovis. Värav käis lahti telefoniga helistades, väga turvaline ja mugav. Järgmisel päeval sattusin ühele kommentaarile, kus oldi väga rahulolematu, et seal on nunnad, kirikuga ühendatud, igal pool ristid ja üleüldse on usu teemat liiga palju. Otsisin täiendavat infot ja selgus, et tegemist on spirituaalse kohaga, hmmmm, kuidas siis nüüd jälle nii läks, et selline imelik koht … Tühistada oli juba hilja ja perele ma enne midagi ei öelnud, kui kohal olime 😀 Meie pettumus oli väga suur – nägime ainult kahte risti kogu hoone peale, toas ei olnud piiblit – oleme ka sellistes hotellides ööbinud, kus piibel on olemas. Nunnadega oli ka kitsas käes, ainult ühte nägime õhtusöögilauas ja pärast õues jalutamas. Ei tea, kas hotell oli peale seda tagasisidet muudatusi teinud või sattus sellel külastajal lihtsalt halb päev olema. Meie olime rahul, tuba oli suur, küll ei saanud me vaatega tuba, aga sellest polnud hullu. Rentisime õhtuks rannatoolid, siin maksis see 15€, alguses küsiti 20€, siis Jaak hakkas eesti keeles kurtma, et kallis ja kas meil on ikka vaja ja selle peale administraator ütles, et te ainult täna õhtul kasutate, et siis 15€. Ta vist sai Jaagu näoilmest aru, et liiga soolane hind paariks tunniks pikutama minna. No olgu, see sobib. Rand oli kivine, väga palju armsaid kive oli, pidime ikka mingi koguse kaasa ka tassima 😀 Rand ja alguses vette minek olid kivised ning hästi ruttu läks sügavaks, kuid siis läks jälle madalaks ning tuli liivane põhi. Väga mõnus oli sulistada, vesi oli ka lõpuks ometi soe.
Esmaspäeval 21.06 sõitsime Como järve äärde, algselt oli meil plaanis Milanosse minna, aga Jaak avastas, et üks kirik, mille söögitoas asub maailmakuulus Leonardo da Vinci teos “Püha õhtusöömaaeg”, on esmaspäeviti kinni, seega Milano külastus lükkus teisipäevale.
Como järv – üks eestlaste lemmik sihtkohti Itaalias. Tahtsin aru saada, mis neid sinna tõmbab ja mis seal nii erakordselt on. Jaak on seal kandis käinud, kunagi kui ta kolis, siis nad paarilisega sõitsid Itaalias kõvasti ringi ning sattusid ka Como äärde. Tema seal midagi erakordset ei leia, arvab jätkuvalt, et on lihtsalt üle reklaamitud ning ülehinnatud koht. Küll jah, tõesti, seal on palju ilusaid suuri villasid ning hirmkalleid uhkeid autosid. Jõukust on näha igal sammul! Arvatavasti selleks, et kogu elamus kätte saada, oleks vaja kindlasti sõita jahiga või nende saarte vaheliste laevaliinidega erinevate külakeste vahel. See on kindlasti väga ilus ja romantiline, kui suurel järvel mägedest ümbritsetuna ringi seilata. Kuna me Veneetsias juba sõitsime erinevate veesõiduvahenditega ning mäed on meil endal ka siin olemas, siis see mööda järve ringi sõitmine ei tundunud ahvatlev. Liina andis vihje, et nad sõitsid Comost köisraudteega üles mäkke Brunatesse. Kui lugeda, kuhu Como ääres üldse minna, siis üks koht mida kindlasti soovitatakse külastada on Bellagio, see on suisa kohustuslik. Kui vaadata veebis olevaid pilte, siis ma ei leidnud seal küll mitte midagi erakordset, et sinna sõitma peaks. Reklaamitakse villade aedu, mida peab külastama, et need on nii erakordsed. Kui vaatasin tutvustavaid videoid, siis ma ei leidnud mitte midagi erakordset, isegi lilli ei olnud. Niisama puude vahel jalutamine ei ahvatlenud, seega me sinna ei sõitnudki. Arvatavasti on meid ära rikkunud need Inglismaa aiad, mida me korduvalt nautimas käisime. Seega otsustasin Liina vihje peale hoopis Brunates ära käia ning vaateid Como linnale ja järvele nautida. Liina muidugi hoiatas, et järjekord köisraudteele on väga pikk ja nende külastuse ajal lookles pikalt tänaval.
Funikulöör sõidab iga 15 minuti tagant, korraga on kaks tükki töös, üks viib alt üles ja teine toob ülevalt alla. Alla tulles oli meid kokku 10. Seega tundub, et turismihooaeg ei ole sealkandis veel täie hooga alanud. Inimesi oli linnapildis ka vähe. Võibolla oli asi selles, et me jõudsime siesta ajal ning ilm oli ka erakordselt kuum. Päike paistis ja kraadid olid 35 kanti, seega oli väga palav. Üleval Brunates näitas alguses kraadiklaas varjus mäe küljes 23 kraadi, aga varjust välja tulles näitas kirikutorni küljes olev termomeeter juba 29. Hmmmm, ilmateade lubas kuni 27 kraadi, ma lootsin, et tuleb mõnusalt jahedapoolne päev. Brunate on imepisike linnake, paari vaatamisväärsusega, kuid tõepoolest väga ilusate vaadetega. Jalutasime linnakese lõppu, kus oli väike vaateplatvorm ning kohvik, kus sõime lõunat. Imetlesime vaadet, jalutasime veel natuke linnas ringi ning suundusime tagasi Comosse. Linnas võtsime loomulikult gelatot ning sõitsime Milanosse hotelli.
Kui Como järve äärde puhkama minna, siis peaks rahakoti puuga selga võtma ning kasutama kõiki võimalusi maksimaalselt. Jahi või linnade vahel sõitva liinilaevaga sõitma minema. Kui olla julge, siis sõita vesilennukiga ka. Kindlasti ööbida villas, mis on järve ääres ning vaatega mägedele ja loomulikult basseiniga, kuna järvevesi on külm ja ujuda seal eriti ei kannata. Ma usun, et siis on tõeline elamus tagatud!
Viimane hotell oli meil Milano Malpensa lennujaama vahetusläheduses, kuna meil läks lennuk juba kell 8:40,siis oli eesmärk, et oleks mugav lahkumise hommikul kohale jõuda. Selles hotellis oli ka välibassein, mis oli 19:00-ni avatud. Jõudsime 17:30 hotelli ja läksime kohe ujuma. Hmmm, vesi tundus jube külm, kuid kraadiklaas näitas 24,9 kraadi, eeee tõesti või 😀 Siis meie merevesi oli ära minnes ka umbes sama soe ja meile tundus see hirmus külm ning arutasime just, et vesi taha mitte kuidagi soojaks minna 😀
Meie puhkus hakkabki lõppema. Jäänud on veel Milano külastusest kirjutada ja siis tagasi Sitsiiliasse.
Imelist suve jätku ja püsige terved!
