10.07.2021
Täpselt nädal tagasi, 3.07, otsustasime üle pika aja taas saarele seiklema minna. Ilmateade lubas, et kuum annab natuke järgi ning kraadid jäävad sinna 30-35 kanti. Seega otsustasime, et paras aeg natuke ringi vaadata. Mulle on silma jäänud pildid Ispicast, ei tundunud eriti huvitav, aga kuna reede õhtul oli jälle FB Sitsiilia grupis Ispicast video, siis otsustasin, et sinna peab ikkagi minema. Lisaks on seal lähedal kohe piltide järgi huvitavad koopad ja kaljud. Tegemist oli tõesti armsa väikese linnakesega, kus olid erakordselt laiad tänavad, üldse mitte sitsiilialik! Lisaks oli seal erakordselt puhas! Ning muidugi imevähe inimesi – pole ka imeks pandav, linna termomeeter näitas 38 kraadi 😀 Kuhu jäi lubatud kuni 35 kraadi?! Jaak räägib juba pikemat aega, et meie uus missioon on edaspidi elada ja töötada selle nimel, et saaksime pensionipõlve Sitsiiliasse nautima tulla. Ideaalne kliima vanadele kontidele, vaikselt tiksud ning tarbid kõike seda värsket ning päikselist, mida saar pakub. Kõlab ju üsnagi ahvatlevalt?! Ispica tekitas talle veel suurema soovi, siia kolida. Küll erinevalt kogu ülejäänud saarest, kus vähemalt 50% kohtadest on müügis, siis Ispicas ei müüda eriti midagi … Tundub, et inimestele seal meeldib 😉
Me tavaliselt eriti kirikutes ja katedraalides ei viitsi enam käia, kuid tol päeval olid need ehitised suureks abiks ja käisime kõik läbi, mis teele jäid ja lahti olid. Taaskord oli mul nõrkus lagede vastu! Nägime sinise lae ka ära, mis mandril Ravenna kirikutes nägemata jäi. Rasmusele jäid aga silma orelid.
Enne Ispicat käisime Cava D’Ispicas, kuna oli nii palav, siis me jaksanud väga seal kaljude vahel kõndida. Küll sattusime ühe kalju sees olevasse kirikusse. Mingi onuke istus puu all varjus ja ühel hetkel ta lihtsalt tuli ning tegi ukse meile lahti. Uuris, kas oleme Saksamaalt ning lõpuks läbi Venemaa tegime talle selgeks, kus Eesti asub. Onu andis meile väga laheda Ispica kaardi – ma ei ole nii ilusat linnkaarti enne näinud! Jätsin väikese annetuse ka, sest kirik nägi seest lahe välja ja kaart oli ka väga ilus. Jaak oli muidugi pettunud, et tol ajal osati kalju sisse ainult kirikuid ehitada ja need on ainsad, mis säilinud on 😀 Algselt oli meil plaanis minna ka Parco archeologico della forza´sse, kuid see oli paraku kinni. Piltide pealt tundus väga lahe koht olema, loodetavasti tehakse see millalgi lahti, et saaks piiluma minna, mis seal vahvat peidus on.
Edasi liikusime Pozallo randa, kuna Jaak vaatas, et sealkandis peaks olema surfituul. Leidsime toreda koha, kust randa saime ja veetsime ühe toreda 1,5h tunni lainetes hullates. Kes surfas, kes ujus ja võttis päikest. Saime Rasmusega korraliku jume peale. Piisas tunnikesest meres ja olimegi kergelt põlenud. Rasmusel tuli turja pealt nahk ka juba maha, mul hakkab jume kaduma – loodetavasti tuleb peagi taas surfituul ja saab taas natuke päikest võtta. Niisama rannas peesitada, ma ju ei viitsi 😀 Nägime ka suuri meduuse/millimallikaid, päris kõhe oli. Jaak sai merel olles kõrvetada ka, kuid õnneks läbi surfipükste, seega mingit jälge järgi ei jäänud, lihtsalt ebamugav tunne oli. Liivarannad ja soe meri on ju nende lemmikud! Nüüdseks oleme siis kogu perega erinevatel aegadel ja erinevates kohtades nende käest kõrvetada saanud 🙁
Õhtul oli jalgpall ja Itaalia mängis. Läksime külaplatsile vaatama, kuidas külarahvas jalgpallile kaasa elab. Vaatasime esimese poolaja all ja siis tulime koju tagasi. Homsel finaalil plaanime taas külaplatsile minna. Oma toolidega, siis on mugavam, eelmine kord pidime püsti seisma, sest ühtegi vaba istumispinda enam ei olnud 😉 Sattusin nii õigel ajal telefoni välja võtma, kui Itaalia lõi värava ja sain väikese filmijupi ka. Paraku ma ikka ei saa postituse juurde videoid panna, seega see mälestus jääb FB-sse ja Instagrami. Panini müügikoht on ka taas avatud ning neil oli sel päeval väga usin müümine. Huvitav on siin see, et nagu üle-eelmisel aastal, siis ka nüüd – mehed on enne platsis ning naised on üles löödud nagu läheksid uhkele peole. Noored neiud olid eriti üles löödud, noormeestel oli silmi muidugi ainult jalgpallile 😀 Neidusid ei tundnud üles lööduna äragi, kui nad külavahel rolleritega ringi kruiisivad või rannas tšillivad, siis nad on ju täiesti tavaliselt riides ja mukkimata.
Ilusat suve jätku!
