Ainult aasta ongi jäänud …

30.07.2021

Kurvastusega tuleb tõdeda, et aasta ongi ainult veel järgi jäänud 🙁 Paraku on see maailma vallutanud haigus elu veidikene pea peale keeranud ning mitmed planeeritud reisid on ära jäänud ja külalisi ka ei ole eriti käinud … Suur maja käes ja saaks võõrustada ning oleks endal ka vaheldust, kuid ei miskit … Selle aasta suvi oli ju Eestis ka super, kes sooja pärast reisib, ei pidanudki kodust väga kaugele minema 😉 Küllap oli nii ette nähtud ja tuleb nautida seda, mis on antud ning võtma järgi jäänud ajast maksimumi.

Puhkuste ja suve hooaeg on siin täie hoo sisse saanud. Pühapäeval oli rand paksult rahvast täis. Lisaks on nad ka hakanud rohkem siesta ajal randa jääma. Mõni päev on suisa keeruline platvormil asjadele kohta leida ja meil on nüüd ju kindlasti alati platvormilt vaja vette minna 😀 Mõned inimesed on iga kord samal ajal rannas, kui me ka käinud oleme. Nad vist on sinna sisse kolinud ja ei pea samuti päev otsa mitte midagi tegema 😉 Samuti tuli üleeile kohale see tavaline augustikuine kuumalaine, mis tavaliselt siis käibki ja eilsest on taas temperatuurid seal 40 all. Eriti hull on osadel õhtutel, kui niiskuse tase üles lööb – õues nagu troopikamajas, kui välja lähed oled kohe läbimärg. Kuumalainetega käivad kaasas ka põlengud. Sel aastal põles Sitsiilia väga varakult, kuna tavaliselt on see kuumus augusti alguses, siis on tavapärane, et kusagil ikka midagi põleb. Seekord põles kõik juba juunis-juulis. Kõige rohkem oli vist korraga 35 suurpõlengut ning sadakond väikest. Seega võis öelda, et kogu saar põles … Lennukid lendasid kogu aeg edasi-tagasi – võtsid merest kustutusvett ja läksid uuesti kustutama. Mandrilt ja naaberriikidest olid samuti lennukid ja helikopterid appi tulnud. Olukord oli ikka päris kriitiline. Õnneks ei olnud ükski põleng inimesele ohtlik, kedagi ei pidanud evakueerima. Põlesid peamiselt maateeäärsed tühermaad ning istandused. Kui me siin juunis mandrilt tagasi tulime ja Siracusasse läksime, siis terve tee algus, siin Augusta ümbruses ja kiirtee alguses oli lagedaks põlenud. Kui tavaliselt põleb ühel pool teed, siis siin oli põlenud mõlemalt poolt. Päris karm vaatepilt oli. Ükskord põles Lidli kõrval tühermaa. Kõik kliendid olid oma autod Lidli poe külje alla parkinud, tavaliselt valitseb seal just tühjus ja pargitakse teisele poole müüri äärde varjude alla, seekord seal ju põles. Päris kõhe oli poes olla ja mõelda, et siinsamas kõrval on lahtine leek. Tuletõrje tuli väga kiiresti ja kui ma poest ära läksin oli enamus juba kustutatud. Tulekahjud saavad alguse mitmel erineval põhjusel – vandaalitsemine ehk ongi püromaanid, kes lihtsalt asju põlema panevad. Lihtsalt hoolimatusest, kuna kõik on nii kuum, siis väike tulesäde suitsukonist vmt. ja ongi suurem lõke. Istandusi süüdatakse peamiselt, kas omanike enda poolt, et saada kindlustusrahasid, ega siin ei ole ju olukord ikka veel majanduslikult taastunud ja paljudel istanduste omanikel on keerulised ajad. Või süütab neid maffia – kuna suvel on “lepingute uuendamise aeg” ja need, kes ei ole nõus jätkama, nende istandustele pannakse lihtsalt tuli otsa. No ja siis pahatahtlikud inimesed ja see hoolimatus ümbritseva suhtes. Igatahes on praegu mööda saart ringi sõites lisaks kollasele-pruunile toonile ka väga palju musta. Praegu on taas antud punane hoiatus tulekahjude tekke suhtes, kuna vähemalt järgmised kümme päeva on temperatuur stabiilselt 38 kandis ja piikidega kuni 40 ja rohkem. Kui tahta õues midagi ära teha, siis tuleb seda teha väga vara hommikul, kell 8:00 on juba 30 kraadi ja pärast seda ei kannata enam üldse õues toimetada. Kuna ma olen selle suhtumisega, et “hoiame kogu aeg aknad lahti, siis õhk liigub”, siis nüüdseks olen aru saanud, miks kohalikud nagu koopas elavad ja kõik luugid, katted või varjud ette tõmbavad. Maja tuleb võimalikult palju päikese eest kaitsta. Ma nii hulluks ei ole läinud ja luuke kinni ei pane, valgust tahan ikka saada. Kuid piisab ka sellest, kui uksed aknad lihtsalt kinni on, läbi klaasi ei tungi ka seda kuumust läbi – siin on need klaasid vist teistsugused … Kõige kuumem aeg on pealelõunal, umbes 13:00-16:00, kui nad siestat peavad. Tagasi õue saab minna umbes 22:00 paiku, siis on päike loojas ja kui niiskustase on normaalne, kannatab seal olla. Kuid erinevalt kohalikest, kes siis just elu nautima hakkavad, sätime me hoopis magama 😀

Pühapäev – kõik see rahvas rannamõnusid nautima 😉 25.07

Tomatid ja kurgid hakkasid lõpuks valmima 🙂 Olen nüüd ikka iga päev peotäie tomateid saanud ning paari päeva tagant ka mõned kurgid. Osad nagu ikka peidavad ennast väga kavalalt ära ja üles leides on juba liiga suureks paisunud 😉 Kurgihekk on ka päris kenasti juba kasvanud. Jäätiseautod hakkasid ka taas ringi sõitma, kui Eestis on selline lapsesõbralik muusika, siis siin on selline kõvahäälne disko. Alguses ei saa aru, mis lärm see on, aga siis meenub, et sellise muusika saatel sõidavad ju jäätiseautod. Meie tänavale nad eriti ei satu, siin ei ole ka hetkel eriti veel inimesi. Kuid ranna kandis on neil kliente see-eest korralikult. Ma pole nüüd pikalt puuviljapoisi käest midagi ostnud, kuid kuna Rasmus on tõeline arbuusimasin, siis täna tegin sisseoste. Väga palju asju ei ostnud ja arve õnneks hull ei olnud, kuid ta otsustas mulle tänutäheks kastitäie viinaraju anda. Emmmm…. nagu kompensatsiooniks, et eelmine kord rahast lagedaks röövis?! Ega mul ei ole nende vastu midagi, viinamarja hooaeg hakkas peale ja kirsside oma sai läbi. Seega need kohalikud väikesed tumedad viinamarjad maitsevad tegelikult jumalikult. Arbuusidest – kui Eesti ajakirjandus on arbuusi müügi hooajal on täis artikleid, kuidas õiget arbuusi valida, siis siin ei pea midagi valima. Lihtsalt ostad ühe ja eranditult kõik, ükskõik, kust me neid ka ostnud ei ole – on mahlased, magusad ja seest erkpunased. Ei mingit kopsimist, otste vaatamist ega muud vaeva, lihtsalt ostad ja kukud sööma. Arvatavasti sellepärast Rasmus neid ka sellepärast nii hea meelega sööb, et need lihtsalt on nii ülimaitsvad 🙂

Tundub, et meie naabrid ikka käivad oma koerte eest hoolt kandmas. Viimasel ajal on neid üsna tihti näha olnud, eriti naist poisiga, kes peale rannas käiku läbi käivad. Naabrimees ise käib peamiselt hilisõhtuti. Koertele on isegi üks pall toodud, muidu mängisid nad kividega … Neid kiviga mängides kuulates tabasin ennast tihti mõttelt, et nad on nagu orvud, kes otsivad omale käepärastest vahenditest mänguasju …

Ma sain paar päeva tagasi uue telefoni 🙂 Olen oma Huaweiga ka väga rahul, kuid aku ei pea enam vastu. Kui satun palju pildistama ja filmima, siis peab telefon ainult pool päeva vastu. Kui seda mitte aktiivselt kasutada, siis kestab aku küll jah 1,5 päeva, kuid uus telefon oli nagunii plaanis osta, enne kui ära läheme. Kuna Jaagul on hädasti uut telefoni vaja, siis ta siin otsis erinevaid versioone ja lõpuks leidis hoopis mulle sobiva 😀 Ma pole veel oma uue Samsungi fotode seadistuse ja nippide-trikkideni jõudnud, kuid paar klõpsu eile tegin. Üles laadides selgus, et suuruseks on 16-18MB 😀 Näppisin natuke ja nüüd on enam vähem mõistliku suurusega ning kvaliteet tundub tõesti hea. Millega meil muidugi untsu läks oli see, et igal pool oli kirjas ja ostes ka, et sellel on eSIM ja tavaline SIM pesa ehk nagu dual SIM telefon. Kätte saades selgus, et sellel ei ole eSIM tuge. Lähemalt uurides tuli välja, et USA-s on Samsung eSIM-i võimalused kinni keeranud ja saab kasutada ainult siis, kui ostad telefoni operaatorilt ning teed liitumise. See oli igatahes suur pettumus … Seega järgmise aasta olen olude sunnil kahe telefoniga. Ahjaaa ja ostsime USA-st, sest seal oli soodsam ja protsessor on EU-s müüdavast kordi parem. Kuna Jaagu töökaaslase naine oli parasjagu USA-s, siis kasutasime juhust ja ta tõi selle siia tagasi tulles meile ära.

Tuli välja, et maja ei olegi müüdud … Tundus olema kindel tehing, aga ostja ei ole enam endast märku andnud. Igatahes üleeile käisid meil uued huvilised. Perekond kahe tütrega. Peale vaadates oli selge, et mees ei ole kohalik. Väga heleda nahaga ja kergelt punakate juustega, lapsed olid samasugused – heledad, punakate krussis juustega. Arvasin, et on iirlased või inglased, pärast selgus, et on hoopis sakslased … Naine oli küll mandri Itaaliast, kuid mees on sakslane. Selgus, et ta oli isegi 90-dal Eestis töötanud – Võrus! Jaak pärast pakkus, et tegemist on sõjaväelasega või vähemalt selle alaga seotud inimesega, mida muud seal Võrus ikka teha 😀 Lisaks saadetakse sakslased pikematele lähetustele ning riik võimaldab neil maja osta. Igatahes oli tore üle pika aja suhelda enda sarnaste inimestega, kes saavad inglise keelest aru ka. Ameeriklastega rääkides on tunne, et ma ei oska seda üldse rääkida, nad ei kipu hästi aru saama. Tundub, et meie ja saksa aktsent on sarnane, seega mõistetav 😉 Paar toredat seika ka. Kui rääkisime naabritest, siis jõudsime selleni, et itaallased on lärmakad, mille peale mees ütles, et ta teab, ta on ühe sellisega abielus 😀 Ma mainisin selle peale, et eestlased armastavad rahu ja vaikust, mille peale mees noogutas ja naine teatas, et sakslased on samasugused, väga tüütu … Mind ajas see repliik väga naerma 😀 Pärast mees küsis uuesti alumiste naabrite ja kui kuulis, et suhteliselt ok ning enamus ajast on siiski rahu ja vaikus, siis ta teatas, et see talle väga sobib, mul tuli kohe deja vu Jaaguga, kes ka oma rahu ja vaikust taga ajab 😀 Tundusid toredad inimesed olema, äkki nemad otsustavad ära osta. Ma igatahes kiitsin ja soovitasin!

Mul juba pikemat aega on isud cannoli järgi ja lõpuks tegingi 🙂

Imelist suve jätku ja püsige terved!

Päikeseloojangud on jätkuvalt imelised 🥰

Author: Margit Kõiv

Naine, abikaasa, ema, tudeng, koduperenaine - need on mu praegused tiitlid, kui kolisime elama Sitsiiliasse. Blogi otsustasin kirjutamata hakata, et ei läheks meelest, kuidas ja mismoodi on elu Sitsiilias läbi meie kogemuste.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *