19.08.2021
Eile olime kultuursed! Tavaliselt on need etendused mais ja juunis, kui veel nii palav ei ole, kuid sel aastal istusime ju sel ajal oma “oranžis” tsoonis ja midagi ei toimunud. Eelmisest aastast rääkimata. Juuli alguses tuli mul FB-sse reklaam, et Siracusa Kreeka teatris hakkavad taas etendused. Kolm erinevat tükki oli ja mängitakse 03.07-21.08. Lugesime sisu läbi, niipalju kui aru saime, siis meie välja valitud Baccanti tundus olema väheke huvitavam ja rohkem ajastutruu, kui teised kaks. Mõeldud, tehtud ja piletid ostetud. Mingil põhjusel oli mul meeles, et see toimub 23.08, hea, et piletimüüja seda “rohelise passi” infot saatis, hakkasin siis täpsemalt vaatama, millal etendus on ja selgus, et hoopis 18.08. 😀 Algusajaks oli pandud 20:00, päike siis juba loojumas ning ei tohiks nii palav olla, kuid ikkagi oli nii 30 kraadi vähemalt. Kodus oli mul veel meeles, et võtan lehvikud kaasa, aga ikka jäid maha. Õnneks oli vahepeal tuuleke ja kui täitsa pimedaks läks võtsin maski nina pealt ära, et natukenegi mõnusam olla oleks. Kuna kõikidel oli kohustuslik see “rohelise passi” teema ja Rasmusel jätkuvalt veel vaktsiini ei ole, siis käisime 17.08 Catanias talle testi tegemas. Kui Eestist ära tulles tegime selle kalli PCR testi, siis nüüd tegime selle odavama antigeeni oma. Sain teada, et reisimiseks sobib see antigeeni oma ka ning Itaalias tõestamaks, et oled terve ja sisse saaksid igale poole. Siin maksis see 20€ ja 15 minutiga vastus käes. Meil läks selles suhtes hästi, et kohe saime sisse ja meil lubati sinna vastust ootama jääda. Vahest on hea olla välismaalane 😉 Tegelikkuses käis süsteem nii, et üks onu oli ukse peal, kes inimesi sisse laskis ja tädi arvuti taga registreeris andmeid. Inimene andis proovi ära ja siis läks tänavale tulemust ootama. Alguses ma mõtlesingi, et järjekord on, et saame natuke oodata, aga pärast selgus, et need olid hoopis vastuste ootajad. Tädil võttis Rasmuse andmete sisestamine aega, seega saime konditsioneeritud ruumis rahulikult istuda ja vastust oodata. Nii nagu paar päeva tagasi antud proov, oli ka see negatiivne. Seekord ei hakanud tal silmad vett jooksma ja võeti natuke teistmoodi, keerutati seda tikukest ninas. Eestis nii ei olnud tehtud. Loodetavasti rohkem teda testima ei pea ja ehk õnnestub homme esimene vaktsiin saada. Baasi kliinikus ei tea keegi midagi, seega läheme proovime õnne Catania vaktsineerimiskeskuses. Leidsin artikli, kus oli info, et alates 16.08 saavad 12-18 aastased ilma broneeringuta vaktsineerima minna, katsetame siis, äkki läheb õnneks 😉
Lõpuks sain siin ennast päriselt üles lüüa, nagu päriselt. Huuli värvida ei olnud mõtet, kuna mask pidi nagunii ees olema, aga silmad sai pähe võõbatud küll, ehted külge pandud ja kleit selga. Päris mõnus oli 😉 Siracusale kombe kohaselt oli sissesõit umbes, nagu ikka, inimesed kiirustasid koju või teatrisse. Parkisime suurde parklasse ja seadsime sammud teatri poole. Kõigepealt oli kaks onu, kes kontrollisid “rohelist passi”. Rasmuse paberit vaatas üks neist kahtlevalt, kuigi see oli puhtas itaalia keeles, ütlesin siis, et eile tegime, mille peale onu ütles ok ja lasi sisse. Järgmisena oli neiu, kes keha temperatuuri mõõtis ning seejärel neiu, kes pileteid kontrollis. Nagu me eelnevalt teame, mida rohkem inimesi tööd saab, seda parem 😉 Aga tänu sellele oli ka ainuke järjekord “rohelise passi” kontrollis 🙂 Rahvast oli mõõdukalt ja müüdud piletitel olid jäetud istekohad vahele, kui ei olnud üks leibkond. Algus venis, kuid lõpuks 20:20 hakkas etendus pihta. Omast arust läksime ooperit kuulama, kuid selgus, et tegemist oli hoopis etendusega. Selline tänapäevases võtmes jumalate ning nende poegade-tütarde-emade lugu “Baccanti” tipitud mitme perfoomens tüüpi vahepalaga, mis etendusega haakusid.
Istuda oli natuke ebamugav, sest selga ei saanud toetada, seega hakkasid paljud peale 1,5h istumist rohkem nihelema. Kuna Rasmusel oli väga suur vajadus WC-sse minna, hiilisime me ca 22:00 ära, eeldan, et etendus peale seda enam väga kaua ei kestnudki. Meil olid ostetud piletid suhteliselt keskele ja ette. Vaadata oli hea, kuid ära hiilimiseks liiga nähtav koht 😀 Pakkusin peale WC ringi välja, et läheme piilume lõpuni, aga pere arvas, et võiks koju minna – uneaeg tuleb ikkagi peale 😉 Rasmus teatas äkki, et talle etendus meeldis … Ma olin enam kui veendunud, et talle see ei meeldinud, kuna kibeles ära. Selgus, et meeldis, lihtsalt häda ei lasknud rahulikult nautida 😀 Ega etendusel midagi viga ei olnud tõesti, aru ainult eriti ei saanud … Kuna jumalatest ja poegadest oli juttu, siis me eeldasime, et ega palju kaotsi ei läinudki, sai lihtsalt etlemist nautida. Lisaks olid ka enamus näitlejaid head ja täitsa nauditav oli, vedas, et ooper ei olnud 😀 Vaheklipid olid veidrad nt. ühel hetkel sündis ühest üles tõmmatud suurest inimkujust inimene, hästi oli tehtud, aga lihtsalt imelik oli vaadata. Ja kõik need, kes neid vahepalasid esitasid olid suurepäraste lihastega ning tugevate randmetega. Nad pidi mingeid poose ikka üsna kaua hoidma. Lisaks oli väga palju jooga ja pilatese asendeid, ma küll nii kaua neid ei jaksa hoida nagu need seal lava peal …
Mulje oli positiivne ning etendus nauditav, ilm ilus ja kõik oli lihtsalt suurepärane! Perekondlik esmakogemus õnnestus 100%! Võib-olla läheme tulevikus isegi veel 😉
Püsige terved ja ilusat suve jätku!
