22.08.2021
Homsest, esmaspäevast 23.08 ootab Rasmust ees 7 klassi minek ja täitsa viimane kooliaasta USA süsteemis. Veidike on nagu kahju ka … Rasmus on juba pikemat aega rääkinud, et ta väga tahaks, et kool oleks distantsõppel ja vahetevahel on soovidel kombeks täituda, kool alustabki distantsilt 😀 Põhjuseks ei ole üldse mitte koroona, vaid kooli elektriga varustanud alajaamas oli suuremat sorti põleng ja kogu koolikompleks on ilma elektrita. Kui elektrit ei ole, siis ju mitte midagi ei toimi, seega alustatakse kooliaastat distantsilt. Põleng toimus ca kaks nädalat tagasi ja siiani pole veel midagi kuulda olnud, et lähiajal korda saaks. Hetkel on kindel see, et vähemalt nädal aega on distantsõpe, kuid arvatavasti kutsutakse lapsed kooli peale USA pühi ehk alates 7.09. Eriti tore oli muidugi see info, et oodatakse generaatoreid, et saaks ikkagi koolile elektri ja neid oodatakse Hollandist 🤨 Tundub, et lähemal ei ole vajadustele vastavaid saada 😀 Kuna see võtab aega, siis ongi see distantsõppe lõpuaeg suhteliselt segane.
Tunniplaan saadeti neljapäeval ka lõpuks ära. Ma enam ei mäleta, kas ma siia kirjutasin, aga ega küll küllale liiga tee. Ühesõnaga eelmise kooliaasta lõpus, kui 7 klassi valikaineid paika pandi, helistati koolist Jaagule ja küsiti, kas Rasmus ikkagi võiks võtta matemaatika 7/8 klassile ehk selle intensiivsema ja raskema variandi. Kuna nad samal ajal tulid koolist, siis oli Rasmus ka autos ning helistajaks oli tema nn. kooli nõustaja, kes tunniplaani koostab ning vajadusel erinevates küsimustes toeks on ja matemaatika õpetaja. Jaak vastas muidugi, et Rasmus valis ju lihtsama matemaatika ehk tavaline 7 klass, et kergem oleks, mille peale teised said naerda. Mis muud, kui lõpuks Rasmus nõustus selle kõrgema taseme matemaatikaga, mis tal muud ikka üle jäi 😀 Õpetaja ikka meelitas ta ära, kuna tal on pead ja oskab, kuid ikka on ju mugavam teha asju lihtsamalt, kui raskemalt. Paraku ei ole õpetaja sama, on keegi naisterahvas, tundub väga ülevoolavalt energiline, vähemalt tema poolt saadetud e-kiri oli küll selline emotsionaalne ja paljude kirjeldustega, kuidas talle ikka matemaatika meeldib ja ta seda igapäeva elus kogu aeg märkab ja paralleele toob. Näis, kuidas selle õpetajaga klapp saab olema. Lisaks on Rasmusel sel poolaastal koorilaul … Kuna tal on pooleldi häälemurre, siis ma ei saa enam hästi aru, kas tal on veel lauluhääl alles või mitte. Ega ta enam eriti ei laula ka, väiksena oli tal ju imeline lauluhääl. Peamine häda on muidugi selles, et ta ei viitsi sõnu pähe õppida ja talle kohe üldse ei meeldi esineda, kohe üldse mitte. Ta oli juba natuke närvis, kuna tuleb ka USA ajalugu, kus eelmisel aastal õppinud pidid palju videoprojekte tegema ning talle see kohe üldse ei meeldi. Igasugune esinemine, filmimine ja etlemine on totaalselt välistatud … Huvitav, kelle laps ta küll on?! 😀 Seekord olid need valikained hästi halbade paaridena ja Rasmus valis halvimast parima ehk ajakirjandus ja muusika, teine valik oli itaalia keel ja midagi veel. Teaduse ja ajakirjanduse/inimeseõpetuse õpetajad on samad, teised on kõik uued. Teisipäeval on õpetajatega üle video kohtumised, eks siis saab teada, kuidas Rasmusele nad läbi ekraani tunduvad 😉
Rasmus sai reedel, taasiseseisvumispäeval 20.08 oma esimese vaktsiini ka kätte. Paraku süstiti talle Modernat, kuigi ma olin igale poole paberitele kirjutanud Pfizer. Mu pärimise peale, et miks see, siis arst vastas, et need on võrdsed. Ja jah, ma tean, et Moderna sai ka mõni aeg tagasi loa alates 12-aastastele, kuid ikkagi. Mul enam ei olnud meeles, miks me seda ei tahtnud, kuid Jaak tuletas meelde, et tal tööl kõik, kes Modernat said, olid peale teist süsti erinevate haigusnähtudega siruli maas, kellel suuremad kõrvalnähud, kelle väiksemad. No tuleb loota, et Rasmusel ei tule mingeid nähte. Teine süst on juba 4 nädala pärast 17.09. Süstimine läks imekiirelt, ca 30 minutit ja tehtud. Kui sinna kohale sõitsime oli meeletult pikk autode rivi, kahes reas seisti, politsei reguleeris midagi ja ma ei saanud alguses üldse aru, mis toimub. Jaak ütles, et see on läbisõidu testimine ja nii oligi. Kui eelmine kord oli testimise pool üldse kinni, siis peale seda, kui “rohelise passi” kohustus sisse viidi avati igal pool testimispunktid uuesti. Vaktsiini ei tahtnud mitte keegi … Parkla oli praktiliselt tühi, turvamees nukrutses maja varjus ja õues ei olnud ühtegi inimest. Ukse peal oli tädi, kes temperatuuri mõõtis. Kuna enamus tulid ilma täidetud paberiteta olid sees kõik need paberite kontrollijate kohad täis. Sama tädi kontrollis ukse peal kõik üle ja kuna mul oli kõik korrektselt täidetud, lubas edasi minna. Küll oli oht, et me ei saagi sisse, minu kehatemperatuur oli piiri peal, ta konsulteeris kõrval oleva tädiga, kes arvas, et ei ole väga üle, et laseme sisse. Mul juba tuli ärev moment, et kuidas edasi, kui sisse ei saa. Ma ennast küll palavikuliselt ei tundnud, kui siis võibolla veidi ülekuumenenud, kuigi autos oli jahutus sees ja õues normaalsed temperatuurid, sinna 33 kanti, et ei tohiks ju kuum olla … Jaak arvas, et äkki oli see termomeeter katki, sest baasis pärast ei öeldud mulle midagi, et temp kõrge oleks … Läksime siis arvutitädi juurde, kes alguses meid laua taha tahtis saata, näitasin ja proovisin selgitada, et ukse peal juba kontrolliti ja kõik ok. Pani vajalikud allkirjad, toksis info arvutisse, tegi mõned koopiad ja saatis süsti tegema. Üks arst oli kohe vaba, taas rääkis inglise keelt, küsis oma küsimused ja tegi süsti ära. Natuke imelik arst oli, pärast käis mitu korda meid vaatamas, kui me oma 15min täis istusime … Võibolla me meeldisime talle 😉 Igatahes ca 30 min pärast peale autost välja astumist, olime juba lõpetanud ja suundusime edasi baasi poodi tenniseid ostma, mida taaskord saada ei olnud 😀 Küll saime seekord grillile gaasi, mis eelmine kord ka otsas oli. Küll saab öelda, et kõige olulisem ehk vaktsiin on käes ja sellega ka võimalus muuseume ning erinevaid vabaõhu atraktsioone jm kohti külastada! Meil on nüüd perekondlik kokteil – Jaak sai AstraZeneca, mina Pfizeri ja Rasmus Moderna 😀
Koju sõites avastasin, et meie kodutee baasist kuni Baia del Gambero ära pööranguni on ühelt või teiselt poolt teed põlenud. Nagu sõjafilmis nähtud sõjatandrid oleks, päris trööstitu vaatepilt … Mõnda kohta ei tunne enam äragi, sest lage on ja oht mööda sõita on üsna suur. Teisipäeval testi tegemast tulles pidime ka ranna teel otsa ümber keerama ja teise tee leidma. Ühel pool teed oli meeletu tulekahju, kõik paukus ja praksus. Terve kari mehi olid küla poolse tee ääres ja vaatasid seda pealt, kaks meest olid särgid seljast võtnud ja vehkisid nendega, et autod tagasi pööraks. Tundub, et tuli oli üsna alles alguse saanud, sest meile tuli vähe autosid vastu, küll kui me ümber keerasime, oli meie taga juba pikk-pikk autode rivi tekkinud. Koju jõudmine läks ca 15 minutit pikemaks, kuid pääsesime tossust ja leekide eest. Loomulikult tahtis Google Maps meid järjekindlalt sinna teele tagasi saata, kus tulekahju oli. Ignoreerisime seda, kuid see üritas ikka viimase hetkeni meid sinna tagasi suunata. Õnneks vahepeal vaatasime kuhu ta saadab ja tegime korra veel kannaka, et meil on vaja teist kaudu minna. Selles suhtes on kurb, et Maps ei saa aru, kui ma sõidan teise suunda, siis mul on vaja uut marsruuti, mitte ma ei taha sinna tagasi minna, kust ma ära pidin tulema. Ja seadete all ei ole seda võimalust, et seadistada neid asju ümber. Lisaks on uuematel mudelitel peal eriti peen versioon, kus alati ka tänava nime ütleb ja see kuidas ta itaalia keelseid nimesid väänab on väga segane, kuna hääldus võrdlemisi õudne … Ja seda ei saa ka maha võtta, väga tüütu!
Püsige terved ja mõnusat augusti jätku!
