20.10.2021
Esmaspäeval vaatasime üle Gozo saare, mis on suuruselt teine saar. Malta koosneb seitsmest saarest, millest kaks on asustatud – Malta ja Gozo. Gozo saarele viib praam ja see sõidab ca 25 minutit. Pilet tuleb osta tagasi sõites ehk Maltalt sõidad niisama ja Gozolt tagasi tulles tuleb alles pilet osta. Väga nutikas lahendus, ei pea mõlemal poolel piletimüügi süsteeme välja ehitama. Läksime varajase praamiga 8:30 ja inimesi oli suhteliselt vähe. Kõik autod mahtusid alumisele tekile ära. Praami ettevõttel on oma veebileht, kus saab vaadata graafikuid ja kaamerast otse reaalajas sadamaid. Väga mugav lahendus. Pileteid ei saa ainult veebist osta.
Esimeseks sihtkohaks võtsime Wardija Punic templi varemed. Paraku ei saanud sinna eriti lähedale sõita, jõudsime hoopis kaevandusse, seega hulkusime lihtsalt natuke seal läheduses ringi ja leidsime kena järve. Pärast lugesin, et see on ainuke looduslik järv Gozol. Ma küll ei saa hästi aru, kuid seal ääres pikniku saaks pidada, sest see on suhteliselt augus ja võsa on palju, seega sellist mugavat niisama olemise kohta nagu ei ole, kuid väidetavalt on kohalike seas väga populaarne pikniku pidamise koht.
Flo Azure Window poole sõites sattusime ilusa vaatega kohale, kust pidi kohe pilti tegema. Maltal on tegemist on saartega, kus on kõrge rannik ja tänu sellele väga vähe ujumiseks mõeldud rannasoppe, kuid see-eest on vaated imelised! Gozo on imeline koht matkamiseks. Piisavalt väike, et terve rannik jala läbi käia. Korralikud jalanõud jalga, piisavalt vett ja natuke snäkke ja mulle tundub, et kiire tempoga matkajatel saab päevaga tiir peale tehtud, et need kaunid ranniku vaated ära imetleda. Flo Azure Window poole jalutades nägime tee peal kõrvitsapõldu ja tomatite istandust. Nüüd ma siis tean, kuidas tegelikult põõsastomatid kasvama peaks. Näppasin mõned degusteerimiseks ka, päris head olid! Ajahambast puretud toredad kivid jäid ka tee peale ja muidugi need vaated, lihtsalt imelised! Tol päeval oli kole tuuline ja kogu maastik ning ilm meenutas mulle Šotimaad – selline lage, kergelt pilvine ja kole tuuline.
Järgmiseks vaatamisväärsuseks oli Ta’ Pinu basiilika, täiesti uus, alles 1990 aastal ehitatud ja taaskord mitte kusagil, lihtsalt keset saart. Turiste oli taas palju. Midagi erilist seal ei olnud, väljas olid uhked mosaiigid ümbritsemas, kuid seest oli väga lihtne ja tavaline.
Edasi suundusime meresoola kogumise kohta. Neid on siin saarel mitu, me külastasime ühte. Tee peale jäi tore linnake ilusa vaatega, seega tegime väikese peatuse. Malta prügimajandusest ei saa ma hästi aru, mul jäi juba esimesel õhtul silma, et osade majade ees on lihtsalt prügikotid ning muu prügi. Mõtlesin veel, et kas neil ei olegi siis majadel prügikaste ja kui kõik elanikud need lihtsalt tänavale toovad, siis on ikka päris räpane. Gozo saarel sattusin sama nägema ja lõpuks sain aru, et söögikohad tõstavad oma prügi tänavale. Tundub, et õhtul tõstetakse kõik prügi välja ja hommikul käib koristus. Väga kummaline igatahes, eeldaks, et söögikohtadel on ikka oma korralik prügimajandus, kuid mulje jäi küll selline, et seda ei ole. Ühel hetkel vurasid meist mööda väga toredad väikesed auto laadsed sõiduvahendid, rõõmsameelsed noored sees. Saime nendega pärast soolakaevanduse vannide juures uuesti kokku. Saarel pakutakse ringi sõitmiseks selliseid toredaid väikeseid sõiduvahendeid, giid on ees džiibis ja turistid sõidavad selle sabas.
Meresoola kogumise vannid olid neil väga väikesed ja soolatriipe ma eriti näinud. Arvatavasti suvel on neid rohkem, siis päike teeb oma töö, vesi aurustub ära ning sool jääb alles. Võrreldes Trapaniga, on Gozol need vannid ja kogu see maa-ala imepisikene, kuid see-eest armas. Ümberringi oli kõik kollane, see oli väga lahe! Ujumishooaeg kestis veel, üllatavalt palju pensionäre sulistas vees.
Edasi suundusime Gozo saare peamise vaatamisväärsuse kindluse juurde. Mis on ka Gozo keskus ja kõige suurem linn asub selle ümbruses. Linnake oli taas väga kollane, paar rohelist taime leidsime ning kaks kassi ka 😉 Mitme koha peal olid omapärased märgid, eriti veider nägi koera järgi koristamise silt välja … Lisaks on neil kasutusel tavaline ratastooli märk ja ka ralliratastool, seda märki nägin ma päris mitmes kohas, ei tea, kas see tähendab, et siin saab suure hoo sisse?!
Paremal on nende traditsioonile paat, mida suvel saab lahesoppides näha ja mis on ka Maltat tutvustavatel piltidel. Kuna hooaeg oli läbi, siis me vees neid enam ei näinud.
Kindluse muuseumi osa oli paraku kinni, kuid kindluse enda vahel sai vabalt ringi luusida. Ma vist olen juba korduvalt maininud, aga mainin veel, et seal oli väga palju turiste! Kindlus on väga vana, jätkuvalt väga kollane ning taaskord avanesid ülevalt imelised vaated!
Mul oli kindel soov nautida ka Maltal pakutavat vahemere kööki, kuid paraku selleni me ei jõudnudki. Gozol olid lõunasöögi kohad või üldse seal suuremas linnas lahti olnud söögikohad kiirtoidule suunatud ehk pizza, pasta, salat. Täiesti arusaadav ka, turist tuleb tahab kiiresti süüa saada, ei ole aega siin pool päeva vaaritada. Õhtusöögiks tuleb leida õige restoran ja kohad kinni panna, siis saab ka peenemaid roogasid ning kindlasti maitseelamuse. Maltal on ju suisa viis Michelini tärniga restorani, millest üks asub Gozol, seega tasub võtta ette ja ühet neist külastada. Meie rohkem kuhugi välja sööma ei jõudnudki, lõuna tegime ühes nendes kiireid toite pakkuvas kohas ning sõime salatit, mis oli muidugi meeletult suur. Rasmus sai oma friikartulid ja kananagitsad ning oli õnnelik. Õhtusöögile me ka ei jõudnud, kuigi siis oleks veel olnud võimalus mõnda restorani külastada. Kuna ma soovisin siiski Maltale iseloomulikke toite proovida, siis üks mis eristus tavapärasest Vahemere köögist oli pastizzi. See on selline saiake erinevate täidistega, kuna me jõudsime need enne ära süüa, kui mul tuli meelde pilti teha, siis pilt on võetud internetiavarustest. Lisaks on nende üks traditsioonilistest maiustest Qagħaq tal-Għasel – mis on selline küpsise pärg, mille sees on piparkoogi maitseline pehmemat sorti täidis. Tee kõrvale oli päris hea nosida. Maltal sõime esimesed mandariinid ka, hooaeg on alanud! Seega söögiga läks väheke nihu, midagi ei ole parata, kui praeguse kodu ja turismi sihtkohaks olnud köögid ühtivad, seega oli kebab meie jaoks erakordselt hea valik 😉
Viimasel õhtul käisime Rasmusega veel linnakeses natuke ringi luusimas, vaatasime üle kiriku ning turnisime mööda treppe. Nägime väga palju restorane ja veel rohkem inimesi nende sees. Lisaks leidsime ühe autoremonditöökoja, mis on 24/7 lahti, väga turistisõbralik linnake!
Parmal pildil selle maja lõpus, mis ei paista oligi see 24/7 remonditöökoda.
Malta on üks väga tore koht ja kindlasti külastamist väärt. Eriti sobib see neile, kes ei ole enne Sitsiilias käinud või siin elanud ja ajaloolisi asju suurejoonelisemalt näinud. Malta on igati mugav ja turvaline koht, kus turisti viljeleda. Kõik räägivad inglise keelt, saab aru, mida pakutake ning tahetakse. Ühistransport on suurepärasel tasemel, nii mööda maad, kui mööda merd. Söögid on suurepärased, kindlasti tasub otsida soovitatud restorane ning kohad broneerida. Saab kasutada Bolti tõukse või taksot, kui jala kõndida ei viitsi või bussiga sõita ei taha. Arvestama peab, et inimesi on palju, kogu aeg, sest see on turistide hulgas väga populaarne sihtkoht. Lugesin just artiklit, et turism on pooles ulatuses taastunud, juba praegu oli palju inimesi, ma ei kujuta ette, mis seal siis suvehooajal ja 100% taastumise korral seal toimub. Bolti juht ütles, et see suvi oli päris hullumaja olnud, klientide puuduse üle küll kurta ei saanud, nõudlus ületas kõvasti pakkumist. Kindlasti tasub võtta ka mõni paadireis, mida seal väga suures koguses ning erinevate võimalustega pakutakse. Seega, kui on soov turvaliselt reisida, siis Malta on kindlasti koht mida külastada, kui hing ihkab seiklusi, suursuguseid ajaloolisi kohti ning vaheldust, siis kindlasti tulla Sitsiiliasse. Maltal lihtsalt ei ole midagi, suuremahulisi istandusi ega viljapuuaedasid me ei näinud, rohelust ning õiteilu oli minimaalselt, peamiselt oli kõik kollane ja lage. Tundub, et enamus saadusi nad impordivad. Lõpetuseks väike tähelepanek, kui esimeses hotellis olid koristajateks eranditult kõik naised ja mustanahalised, siis teises hotellis olid kõik mehed ja hindud! Bussijuhid olid ka mustanahalised, ühte valget nägime, tänaval koristajad olid mustanahalised … Koju sõites ootas meid ees lumine Etna!
Imelist sügise jätku ning püsige terved!
