Päike, kas tõesti Sina?!

02.11.2021

Head hingedepäeva! Olles üdini usklik riik, oli eile ja on täna Itaalias riigipüha. Tänase liikluse järgi tundub küll, et ei ole 😀 Eile õnnestus mul ca 240km maha sõita ja ühtlasi ka kohe veerand paaki bensiini. Hommikul tuli tõusta enne igasugust mõistlikku aega, keset ööd. Nimelt läks Jaagul lennuk varavalges ja pidin ta lennujaama viima. Või noh, ta viis ennast ise, ma pidin tagasi sõitma, pimedas ja kerges vihmasajus. Ütleme siis nii, et koju tagasi jõudmine võttis omajagu aega 😀 Selleks ajaks, kui laps tuli kooli viia oli õnneks väljas valge ja vihmasadu ka lakanud. Tagasi koju ja väike uinak ning siis päeval jälle lapsele järgi, seega sain ma eile kuus korda edasi-tagasi sõita. Väga tüütu, kuid õnneks oli imevähe autosid ning päevane sõitmine sujus kiiresti. Rasmusel on täna väga lühike päev, kella 11:00-ni, seega veedan täna selle aja baasis. Oleme järgmise kolmapäevani omapäi, Jaak on koroonariigis number 1 ehk Eestis töö asju ajamas.

Pühapäeval, kui korraks päike piilus.

Täna on üle kaheksa järjestikkuse vihmapäeva esimene päev, kui me ärkame koos päikesega ehk kohe hommikust ongi päike, selge taevas ja mitte ühtegi koledat vihmapilve! Kõlab täiesti uskumatult, paraku ilmateade midagi head ei ennusta ning reedest peaksid tulema järgmised äikesetormid ja nii kaua, kui ilmateade näitab … Ma loodan, et need on need tavalised vihmad, et pauh korra sajab ja müristab ning siis on jälle päike ja ilus. Mitte nii nagu see viimane nädal oli, hallil ilmal ega vihmal ei olegi lõppu. Kui tavaliselt on terve kuu peale kaheksa halba ilma, siis nüüd tundub, et on vastupidi. Apollo tabas kõige rängemalt meie piirkonda ehk Siracusa maakonda. Ujusid nii Siracusa kui ka Augusta teed. Meie tavapärane tee poodi oli üks suur bassein ning Siracusas olid tänavad jõed nagu eelmise vihma ajal Catanias. Sinna see troopiline torm ei jõudnudki, jäi meie juurde tiirutama, väga rumal temast. Mis oli üllatav ja väga positiivne, meil oli kogu aeg elekter! See on midagi uut, esimesel aastal lõi iga väiksema vihma ja tuulega kohe välja, seekord pidas terve selle nädala vapralt vastu. Oli selliseid korraks kõikumisi, kuid mitte ühtegi katkestust. Nad on muidugi väga palju plaanilisi töid ka teinud, seega tundub, et nad on need kõige halvemas olukorras olnud kohad korda saanud. Augustas ja Siracusas jätkuvalt likvideeritakse tormi kahjustusi ja päris mitu piirkonda on ilma elektri ja veeta. Siracusas evakueeriti ka mõned inimesed, kes olid rannapiirkonda lõksu jäänud. Õnneks seekord ükski inimene kannatada ei saanud. Lentinis kukkus pool maja kokku, otse ühe auto peale, kuid õnneks ka seal ühtegi inimest ei olnud. Ma ei kujuta ette, kui paljud autod vajavad nüüd keemilist pesu, sellel äril läheb lähinädalatel küll väga hästi. Lisaks ka rendifirmadel, need, kellel auto ikka üldse ei sõida ja on vaja liikuda, peavad ju auto rentima. Sellised looduse vingerpussid on alati kellelegi kasulikud …

Neljapäeval, kui olin lõpetanud tormiblogi kirjutamise ja asunud süüa tegema, sain MSN-is sõnumi viitega Postimehe artiklile, et meid on ees ootamas ennenägematu torm. Seejärel kirjutas veel üks sõbranna ning mõne aja möödudes Delfo ajakirjanik. Umm, mh?! Ta oli mu FB “Eestlased Sitsiilias” grupist leidnud, huvitav, seal on palju eestlasi, miks ta just minu käest küsis?! Ühe korra on mind nii veel kõnetatud, “Roaldi retkede” tegija, Roald Johannson. Ta tahtis tulla filmima, kuidas me siin elame ja mind oli soovitanud üks teine grupi liige, kes on siin juba 7-8 aastat elanud ja nagu päris Sitsiilia elu ehk elab koos kohalikuga, käib siin tööl ja laps Sitsiilia koolis. Me ei ela siin nagu tüüpiline väliseestlane, meil on ikka tavaolukorrast täiesti teistsugune kogemus ning võimalused. Seega tookord ütlesin viisakalt ära. Kuid selle Delfi tädi jutu peale ma mõtlesin, et miks mitte, proovime siis. Saatsin talle algatuseks oma blogi lingi, seejärel küsis ta igasuguseid küsimusi. Palusin enne avaldamist üle vaatamiseks ka saata. No johhaidii, kui Sa oled ajakirjanik, siis võiksid enne kopi paste tegemist MSN-ist kirjavead, kordused ja lauseehitused natukenegi ära muuta. Ma ei vastanud sellises vormis, mis otse trükki peaks minema. Seega korrigeerisin oma vastuseid ja täiendasin, kuid ikkagi oleks saanud paremini. Nüüd ma ei imesta üldse, et need “eestlase kogemused/muljed x-riigi olukorrast” sellised kööbakad on. Need pannaksegi nii nagu inimene kirjutab, otse artiklina üles. Rohkem ma sellist asja ei tee, kuid eksperimendi ja kogemuse mõttes oli huvitav 🙂 Delfi LINK ka.

Meie küla õnneks need tormid väga ei räsinud. Lihtsalt kogu aeg sadas ning oli väga tüütu. Jaak sõitis Jaanuse perega ringi ka, välja arvatud kolmapäeval, kui Apollo möllas ning lähiümbrus ujus ning sõitmine ei olnud kindel, et kas üldse pääseb kuhugi liikuma ning mis olukorras teed on. Küll jõudsid nad veel ära käia outletis ning Ennas ja isegi Etnal. Catania piirkonnas pidid küll kõik kinni olema, kuid Etna oli täiesti avatud ning kõik töötas ning toimis, mis on kummaline. Jaak ütles, et funikulööril on uued kabiinid, nagu täitsa euro värk kohe 🙂 Päris tippu nad ei läinudki, kuna pilvine oli ja vaateid nagunii ei näinud. Peale esimesi suuri vihmasid oli meil all platsil palju sodi, siis peale Apollot on kohe eriti palju. Lisaks lekib kusagil midagi, kuna meie tunnel on veega ühtlaselt üle ujutatud. Peale itaalia keele kursust oli mul pea nii paks, et otsustasin jala prügi ära viia. Jaak muidugi ei hoiatanud ka, et meil ujub, seega sain papud korralikult märjaks. Õnneks on vaatamata kõigele siiski soe, ka selle koleda ilma ajal oli ca 20 kraadi väljas sooja. Eelmisel vihma perioodil langes temperatuur sinna 15 kanti ja oli külm tuul, siis oleks küll paha olnud, kui jalad oleks märjad olnud. Igatahes, kus iganes see lekib, arvatavasti kahes kohas, sest üks oja läheb ka suurele teele, mis Augustasse viib. See tee on niigi puruks, nüüd peale neid vihmasid veel hullem ja lisaks tuleb veel mingi vesi kusagilt, mis veelgi seda teed lõhub. Varsti ei olegi enam teed, mida mööda sõita. Teine oja, mis all jõeks muutub tuleb meie prügikastide vastast põllult ja voolab tunnelist läbi äravoolurenni. See vesi saab ka alguse kusagilt ülevalt külast, sest ühe koha peal jookseb vesi samuti üle sõidutee. Ma loodan, et see lekke koht tehakse ikka millalgi korda, sest vihmavesi see enam olla ei saa, see on liiga puhas ning seda on liiga palju. Tundub nagu mingi toru oleks kusagil katki.

Laupäeval, kui korra selgem hommikupoolik oli, jalutasime Rasmusega randa. Meil on nüüd musta liivaga rand 🙂 Lisaks muidugi palju kõrkjaid ning muud sodi ka. Tuul tahtis ka ära puhuda, kuid jäime ikka püsti 😉

Vaatamata koledale ilmale jätkavad maasikad, sidrunid ning tomatid usinasti kasvamist. Korjasin praegu selle aasta parima tomatite saagi. Mis sest, et enamus on rohelised ning kukkusid tormiga maha, kuid ikkagi. Vaikselt küpsevad ning toidu sisse kõlbab täitsa panna, niisama süüa on liiga vesised. Maasikad on küll punased, kuid väga vesised ning hapud, kuid ikkagi maasikad! Sidrunid on ka peale neid vihmasid kõvasti kosunud, seega on lootust vähemalt suuri sidruneid saada 🙂

Ilusat sügise jätku ja püsige terved!

Author: Margit Kõiv

Naine, abikaasa, ema, tudeng, koduperenaine - need on mu praegused tiitlid, kui kolisime elama Sitsiiliasse. Blogi otsustasin kirjutamata hakata, et ei läheks meelest, kuidas ja mismoodi on elu Sitsiilias läbi meie kogemuste.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *