09.12.2021
Autodest. Seat oli remondis ja saime selle käivitamise osa korda. Nüüd, siinsete külmadega, tuli tagasi see veojõu kontrolli viga. Lisaks õlile, mis lekib sellest ajast alates, kui me selle auto ostsime, hakkas remondist tagasi tulles ka jahutusvedelik lekkima. Seega oleks vaja Seat uuesti remonti viia ja lasta korda teha. Suures lootuses ja ootuses viisime Peugeoti remonti, mitte Augustasse vaid baasi juures olevasse remondikotta, kus ka Seati viimati remonditi. Peugeotil on vaja konditsioneer korda teha ning loodetavasti kaob ka see traktori hääl. Meil on hädasti vaja, et Peugeot ikka juuli lõpuni välja veaks, sest uut autot me siin ostma ei hakka, vähemalt hetkel on plaan selline. Seati müüme maha, kuid Peugeot on juba nii vana ja väsinud, et seda arvatavasti maha müüa ei õnnestu ning selleks, et USA registris autod realiseeritaks, tuleb need samasse remondikotta 1000$ eest maha müüa. Ehk mitte nemad ei osta autot, vaid meie ise peame selle neile müüma. Seega on vaja lõpuks välja nuputada, kuidas me selle Peugeotiga saame … Kõike need ümber registreerimised on ka kallid ja pikk bürokraatia, seega elame näeme. Viisime auto 24.11 remonti, et ees ootamas tänupühad, USA pühad, lapsel kooli pole, seega ei pea kahte autot olema ja remondimehed saavad kuni esmaspäevani remontida, et sellest peaks ju piisama küll. Jätkuvalt oleme me täiesti naiivsed, vaatamata 2,5 siin elatud aastale. Kuna Jaagu ülemus oli kaks nädalat puhkusel ja Jaak teda asendas, siis see tähendas, et ta pidi olema vähemalt 16:30 tööl. Rasmusel jällegi lõppes ju 14:30 kool ja neljapäeval 13:00. Seega eelmine nädal käis üks suuremat sorti klapitamine ehk tegelikult edasi-tagasi sõitmine. Pere hommikul kooli-tööle, ma tagasi koju ja hiljem uuesti lapsele järgi. Neljapäeval ma muidugi kuhugi ei sõitnud, kuna on koolis lühike päev ja tegin baasis aega parajaks nagu ka täna. Jaak sai õnneks leedukaga koju, kes Brucolis elab, seega ma ei pidanud õhtuti talle järgi minema, ainult üles väravasse vastu sõitma. Aga tagasi Peugeoti remondi juurde. Jaak eelmisel esmaspäeval helistas ja uuris, mis seis on, sai teada, et nad vist leidsid vea üles ja ootavad Peugeoti esindusest vastust ja seda infot saime me kuni selle nädala teisipäevani, kui remondikojast mulle helistati ja öeldi, et varuosade kohta on infot. Läkski kõigest 9 päeva aega. Üks jupp pidi kohe olemas olema, aga see kõige olulisem vidin tuleb kahe nädala pärast. Emmm, ahahah, no selge, kõige parema stsenaariumi järgi saame äkki Peugeoti uuel aasta alguses kätte.
Kõik, kes mind natuke paremini teavad on kursis, et mulle ei meeldi ostlemas käia. Nagu päriselt, ma ei leia selles mitte midagi mõnusat, pigem on see stressi tekitav, eriti nendel juhtudel, kui mul on vaja uusi pükse osta. Täiesti lootusetu tegevus … Kuna mul on vaja selliseid tavalisi igapäevapükse, praegused on suureks jäänud või istuvad lihtsalt pahasti. Võtsin ennast siis käsile ja käisin eelmisel neljapäeval poodides. Kõigepealt Decathlonis, suurem osa inimestest oli talveriiete ehk siis suusaspordi osas. Mul on suusakindad katki, seega mõtlesin, et osatan uued, aga kuna pidime perega nagunii laupäeval ka ostlema minema, siis ei hakanud ostma, et vaatame kõik koos. See oli suur-suur viga. Laupäeval olid peaaegu kõik kindad-mütsid-sallid ära ostetud! Pood oli rahvast täis ja talveriiete vahe üsna kurvas seisus. Isegi kelgud olid kõik otsas. Pärast kodust Etna põhjapoolset kaamerat vaadates, oli näha, miks kõik ära oli ostetud. Rahvas nautis talvemõnusid, kelgutasid ja osad lapsed ka suusatasid. Mäesuusakeskus ise on veel kinni, ma ei ole ka infot näinud, millal see avatakse, mandril on need igatahes juba lahti. Õnneks sain omale sealt kummikud, kahes sektsioonis olid need müügil – purjetamine ja jahipidamine. Purjetamise omad olid väga liibuvad, mõistetav ka, vesi ei tohi ju kusagilt sisse tulla. Jahipidamise osas olid mugavamad. Nüüd on mul vähemalt mõistliku raha eest, 17€, korralikud kummikud. Ma ei ole enam kursis palju Eestis kummikud maksavad, kuid siin netist otsides oli selliseid tavalisi igapäeva kummikuid alla 45€ väga keeruline leida. Niisama poes ma neid ei olegi näinud, nagu Prismas, et 15€ on kummikuid rohkem kui küll, vähemalt vanasti oli … Järgmine missioon oli leida püksid. USA poes ringi vaadates olin ülimalt üllatunud, et püksid tehakse ilma värvlita ehk ilma nööbi ning lukuta, need on kummiga. Jalas on need nagu retuusid. Ka Sitsiilia riidepoodides on sellised müügil, tundub, et on tänapäeva mood. Itaalia numeratsioon on teine, kui mujal EU-s ehk kui siin on suuruseks 40, siis meie jaoks on see 38. Pükste puhul ma ei saa hästi aru, mis siin kehtib, sest ühes poes proovisin pükse, mille puhul väiksem number oli liiga ümber ja suurem hoidis liiga lodevalt, seega mul oleks midagi vahepealset vaja. Teistes poodides vahet pole, mis numbri ma võtsin, no ei lähe jalga, nagu päriselt. Ühes poes oli kõige suurem number 48 ja no ei tule need üle puusade. Nagu mismõttes, ma langesin ikka täielikku masendusse. Peale seda otsustasin, et rohkem kohalikes poodides ma pükse ei otsi. Peale esimestes poodides käimist ja imestades kehva valiku üle hakkasin vaatama, mis inimestel jalas on. Sellised natuke suurema pepuga, nagu minul, olid peamised püksid teksad, dressipüksid ja 80% ulatuses retuusid! Teistel olid ka kas retuusid või teksad ja kui oli mõni teistsuguste pükstega, siis need olid kukekad ehk tundub, et tänapäeva moes on pükste pikkuseks kuni pahkluuni. Nojahh, ma olen klassikaline selles osas, kui on püksid, siis ikka pikad püksid, vähemalt sügis-talvisel perioodil ja kontoripükste puhul. Tundub, et edaspidi pean püksid õmmelda laskma. Igatahes mul läks igasugune tuju peale seda poe tiiru ära. Küll jäi mulle silma, kui palju ilusaid mantleid siin oli! Ma ei saa aru, miks inimesed nendega ei käi, tänavapildis on kõik oma tepitud mustade nailonjopedega … Kuna mul mantleid on, siis ma tahtejõuga kõndisin neist mööda, et kiusatust ei tekiks. Aga ilusad olid need küll! Laupäeval käisime koos perega ostlemas, Rasmusele oli teksapükse vaja. Võtsin ka ennast kätte ja proovisin NEXis samuti teksapükse, mul ka uusi vaja. Enamus olid muidugi katkised ja kukekad .. Kas tõesti on teksade mood praegu selline, küllap siis on … Ma suvel kujutan ette nendega käimist, aga praegu on ju talv, külm on, riided peavad sooja andma. Jaak muidugi arvas, et sukapüksid saab ju jalga panna, nojahh, muidugi, veel häid ideid 😀 Ühe firma omad vastasid mu nõudmistele ja ohhh üllatust, pidin ostma tavapärasest number väiksema … Hmmm, mis numeratsiooni küll need Sitsiilia riidepoe riided kannavad, Hiina?! Igatahes tuju läks pärast seda taas paremaks ja uued teksad on väga mugavad!
Jõulupidude periood on alanud. Koolis õpilastele mõeldud üritus lükkus küll jaanuari, kuid õpetajatele mõeldud pidu toimub järgmisel kolmapäeval. Kuna Rasmusel on praegu koorilaul, siis ta läheb esinema. Ta on nõus minema esinema! Tema, kes igal võimalikul juhul lavale minekust alati kõrvale hiilis ja nüüd on ta täiesti vabatahtlikult nõus minema ja esinema. Ma olen täiesti sõnatu! Muusikaõpetaja saatis paar päeva tagasi info, mis kell, kus ja mis. No ja esinemise riietus on pidulik ehk valge triiksärk, mustad viigipüksid, must lips ja mustad peokingad. Nagu päriselt, meil ei ole sellised asju juba viimased 3 aastat vähemalt olnud, kui mitte rohkem, sest Rasmus ei ole tahtnud sellistel üritustel käia. Ma lähen täna siis uuesti poodidesse luurele, kus selliseid asju osta saab, sest baasi poes neid ei ole. Detsembri alguses avati Sitsiilias esimene, võibolla Itaalias üldse, ma ei ole süvenenud, kui Sitsiilias kindlasti, Primark! Inglased on seda pikisilmi oodanud ja veebis ringlevad videod ja pildid esimeste päevade osas on muljetavaldavad nagu USA “musta reede” päevad, looklev saba läbi kaubanduskeskuse, inimeste kontrollitud sisse laskmine ehk jupi kaupa, et pood üle ei rahvastuks. Mul on plaanis ka täna sinna minna, ehk saab sealt Rasmusele odavalt need pidulikud riided. Kingi peab küll kusagilt mujalt otsima minema, kuid meeste riiete ja jalanõude poodide puudust siin ei ole, minu arust on Siracusa kaubanduskeskuses 75% poodidest meeste moele orienteeritud. Seega kui ma nüüd Centro Siciliast midagi ei saa, siis saame nädalavahetusel Siracusa kaubanduskeskusesse minna. Ühte pidi olen ma häiritud, et peab ühe kordseks ürituseks kogu korraliku komplekti kokku ostma, ta ju kasvab neist koheselt välja! Teisiti on mul jällegi ülimalt hea meel, et ta on nõus esinema minema! Jaagu töökoha jõulupidu on homme õhtul. Ma sain sellest juhuslikult teada, kui “meeleheitel koduperenaiste klubi” FB lehel keegi infot jagas. Jaak seekord sellest ei rääkinud, kuna tal oli algselt plaan Leetu minna, kuid ta loobus sellest, kuna lennugraafik oli ülimalt ebamugav. Üleelmisel aastal müüdi piletid kiirelt läbi, kuna oli kogu pere üritus, eelmine aasta jäi ära ja seekord on ainult täiskasvanud ja kuna Jaagule pileteid ka peale ametliku müügipäeva pakuti, siis otsustasime, et läheme. Ikkagi viimane aasta ja võiks ju ühe korra ennast üles lüüa ning head-paremat nautima minna. Hind inimese kohta oli 5$, seega peaaegu mitte midagi. Kohaks on üks üritusi korraldav villa Etna jalamil. Jaagul oli teadmine, et see on kusagil Catanias, peale piletite ostmist ja natuke süvenemist avastasime, et see on ca 1h autosõitu tee kaugusel meist. Nojahh, mis siis ikka, siin ongi ju kõik meist kaugel. Loodetavasti tuleb tore pidu!
Mu väike vapper jõulukaktus on avanud oma esimese õie ja nupsud on iga lehe otsas. 9.12
Meil peaks täna külas olema planeeritud elektrikatkestus. Ühel laupäeval, kui elekter ära oli, siis ei olnud kusagil mingit infot, üks õnnetu teade oli meie küla ülemises osas, siis seekord oli terve me tänav neid täis kleebitud, iga posti küljes ja ühel oli isegi aia külge kleebitud 😀 Loodetavasti tuleb elekter ikka enne tagasi, kui 16:30. Rasmusel on ju ikkagi lühike päev ja me jõuame suhteliselt vara koju. Ma ei mäleta, kas ma kirjutasin, aga no läheb siis topelt. Suvel, kui meil siin need kuumad ilmad olid, ütles meil pump igal õhtul üles. Lülitas ennast errorisse ja me pidime seda mitu korda restartimas käima. Ma juba peaaegu kirjutasin perenaisele, et meil on pump katki, kuid kohalikele omaselt, jokutasin sellega mingi nädal aega ja kui suurem kuumus järgi andis, hakkas ka pump normaalselt tööle. Kevadel, peale viimast gaasi toomist, hakkas meil gaasboiler streikima. Viskas oma “01” errori ette ja tööle enam ei lähe, restardi niipalju kui tahad, midagi ei juhtu. Lülitasime elektriboilerile ümber. Mehhaanik tuli, see on see, kes natuke inglise keelt ka räägib ja teatas, et meil on paha gaas ehk mitte kvaliteetne, mustust täis. Ahsooo … No näppis seal midagi, natuke läks paremaks, kuid korda ikka ei saanud. Augusti lõpus tuli uuesti ja paigaldas filtri, et see võiks päästa. Natuke aega töötas korralikult ja oktoobri algusest hakkas jälle viga andma. Seekord oli erinevus selles, et peale restarte hakkas tööle. Mehhaanikut ootasime paar nädalat, kuna töötas, siis ei olnud kiiret teatamises, andsin alles novembri keskel teada, et annab jälle viga. Perenaine oli ka vahepeal ära, siis jäi asi venima ja mehhaanik saabus eelmisel reedel. Seekord oli viga gaasimahuti surves, seal tuli midagi välja vahetada, nii vähemalt boileri mehhaanik ütles, ei olnudki halb gaas seekord põhjuseks 😉 Teisipäeval käis järgmine onu, kes siis sellel gaasimahutil mingi vidina ära vahetas. Praegu on see ilusti töötanud ja läheb hommikul automaatselt tööle ka, et kütma hakata. Loodame, et me sellega rohkem tegelema ei pea. Väga tüütu on seda boilerit torkimas käia, eriti kui õues sajab või peale trenni nahk märg on ja tuuline.
Imeilusat jõulukuud ja püsige terved!
