Peod selleks aastaks peetud

16.12.2021

Rasmusel oli eile koolis “Holiday concert”, kus ta üle ma ei tea kui mitme aasta taas esines. Natuke oli ikka närvis ka ja autos kordas veel laulusõnu. Lapsed aeti tund enne kontserti kohale, et ikka kõik õigel ajal jõuaks. Meenutas Jaagu kogunemisi, kus kõik tund aega enne rivvi aetakse ja siis oodatakse, kuni kõrged asjapulgad tulevad. Pärast küsisime Rasmuselt, et mis nad siis tegid, olid ühe korra laulnud ja siis istusid niisama … 😀 Kontsert toimus võimlas, mis paraku ei olnud kaunistatud, seega oli üsna suur ja kõle, kuid see-eest oli ruum suur ja inimesi sai hajutada. Kehva oli muidugi see, et esineti maskides, seega hääled ei kõlanud just kõige puhtamalt aga samas andis ka võimaluse viilida, kui sõnad ikka peas ei ole, suud ei olnud ju näha 😉 Muusikaõpetaja oli ikka väga palju panustanud, nagu me aru saime, oli see peamiselt tema korraldatud ja lapsed olid väga tublid! Kontsert oli tore, ei olnud ainult jõululaulud ja repertuaar oli päris lai. Eriti tore oli väike tüdruk, kes oli teadustaja rollis. Kogu saali võttis muigama lõpus, kus ta tänusõnu ütles ja pidi ühe itaalia keelse nime ette lugema, kõlas samamoodi nagu mina, kui ma itaalia keelt alles õppima hakkasin 😀 Panen video lingi ka ja see kus ta seda nime üritab välja hääldada on 39:40 ning Rasmuse koor hakkab laulma alates 33 minutist. Üldiselt võib terve kontserdi taustal ära kuulata, see on täitsa tore. Kontserdi LINK. Bändis on esireas üks väike poiss, kes väga hingestatult kogu kehaga kaasa elab, kui pilli mängib. Teda oli väga tore jälgida.

Eelmisel neljapäeval käisin Rasmusele pidulikke riideid otsimas. Olin küll väga optimistlik, et lähen ehk Primarki ka, kuid nähes seda järjekorda loobusin. Sisse saamise süsteem käib seal praegu nii, et tuleb skaneerida QR-kood, siis lähed ühe teenindaja juurde, kes selle registreerib ja numbri väljastab, siis lähed järgmise teenindaja juurde, kes selle üle kontrollib/ära registreerib ning siis lähed järjekorda. Loodetavasti uuel aastal on olukord rahunenud ja me saame ka uudistama minna. Inimesed tulid mulle mitmete ja suurte Primarki kottidega vastu, tundub nagu muud poodi enam ei eksisteeriks 😀 Õnneks on olemas ka teised odavpoed nagu H&M, Zara jne. Lidlis olid õnneks just sel nädalal meeste triiksärgid müügil, seega sain valge pluusi sealt. Üle jäi leida püksid ja kingad. Leidsin need ka ja peale kooli lõppu läksime lihtsalt kohale, Rasmus proovis neid selga-jalga ja saime kohe ära ostetud. Jaak tahtis meiega koju tulla, seega kui ma talle enne 14:00 helistasin, et meil on nüüd kõik, siis ta oli väga üllatunud, ta arvas, et meil läheb poes kauem. Leppisime siis kokku, et me sööme ja läheme talle 15:00ks järgi. Kui me juba peaaegu järgi sõitsime helistas ta ja teatas, et tal hakkab koosolek, mille ta oli ära unustanud, et me tuleks kella 16:00ks järgi. Nojahhh, niipalju siis vara koju jõudmisest 😀 Õnneks oli elekter ka kodus ära, seega poleks seal ka eriti midagi teha olnud. Vaatame siis, mis kell täna baasist minema saab …

Primarki sissepääs
Kaubanduskeskuse jõuluvana, mis oli väga popp ja kus palju pilte tehti

Miks need aastalõpu peod on nimega “Holiday party/concert” – Jaagu sõnul on see sellepärast, et need rahvused (nt. juudid), kes jõule ei tähista, siis neile ei oleks see solvav, seega kasutataksegi üldist nimetust “Holiday”, mitte “Christmas”. Mis on muidugi väga veider, sest peod on jõuluhõngulised ja laulud ju ka. Reedel oli meie pidu, sai ennast ilusti riidesse panna ja inimeste sekka minna. Ilm oli taaskord erakordselt halb – kodu juures oli lihtsalt natuke jahedavõitu ja tibutas, kuid mäe jalamil oli tuul ja paduvihm. Sellest oli hirmus kahju, sest villa aed tundus olema suur ja ilus, oleks tahtnud seal ka natuke ringi jalutada. Panime esimest korda siin paksemad mantlid selga, me pole neid 2,5 aastat kasutanud, imelik oli kohe, kuid see-eest soe! Rahvast oli mõistlikult ning riietus oli seinast seina. Süüa oli kõvasti, nagu Sitsiiliale kombeks. Paraku oli kokk armunud ja pooled söögid olid üle soolatud. Täitsa tore oli inimesi näha ja suhelda, ma muidugi teadsin ainult paari inimest, kuid kuna Jaak teadis pooli, siis keegi ikka rääkima tuli. Enamuse ajast olime küll lätlastega ja oma privaatses Baltikumi lauas 😉 Leedukad olid ainult puudu … Jaak muidugi ei tundunud pooli inimesi ära, üllatus-üllatus pidulikes riietes näevad nad kõik teistmoodi välja, kui vormis ja mõni naiskolleeg pidi päris naiselik niiviisi olema 😀 Peo alguses olime ühes saalis, kus serveeriti eelroogasid. Õhtusöögid serveeriti teises ruumis, kus olid suured valgete linadega lauad ning magustoit oli taas seal ruumis, kus eelroogi pakuti. Vahepeal sai ruume tuulutada. Imelik oli see, et maski ei kästud kanda, sest siin on siseruumides selle kandmine kohustuslik. Mõnel üksikul inimesel olid need ees. Koju sõites selgus, et teed olid taas üle ujutatud. Õnneks sõitis meie ees auto ja vaatasime selle järgi, kui ta kuhugi suurde lompi täiega sisse sõitis, teadsime juba hoo natuke maha võtta. Õnneks kodu juures nii palju ei olnud sadanud ja oli mitu kraadi soojem ning tuulevaikne. Seal mäe külje all on ilm ikka kordades rohkem käest ära, kui meil mere ääres …

Esimene saal
Suur söögisaal

Nüüd tuleb väga palju pilte magusast! Sitsiilia ikkagi on tuntud oma koogikeste ja magustoitude poolest. Meil olid selleks ajaks kõhud juba nii täis ja isegi mina, kes ma magusat armastan, ei jaksanud eriti midagi maitsta. Kahte asja proovisime, isegi tort jäi järgi proovimata 😀 Miks ma neid siia palju üles panen – te lihtsalt vaadake neid kandikuid ja paigutust, see on nii värvikirev ja ilus! Lisaks tehti ka kreppe, üks onu reaalselt küpsetas ülepannipannkooke, aga temast ma pilti ei teinud …

NATO AGS tort!

Itaaliale kombe kohaselt tulevad muudatused üleöö. Teisipäeva õhtul ca 20:00 paiku võeti vastu uus reeglistik, et alates kolmapäevast ehk järgmisest päevast st. 4 tunni pärast hakkavad kehtima uued riiki sisenemise nõuded, nagu päriselt! Õnneks ei ole veel teised riigid midagi uut kehtestanud ja saab “Green passiga” rahulikult ringi sõita. Jälgin küll pingsalt, mis toimub, kuna meil on suured plaanid ja rahadki juba kõik makstud ning soov 21.12 ära sõita ning jõulud Barcelonas veeta ning aastavahetuseks Pariisi minna. Ehk peaaegu kaks nädalat ära olla. Peame nüüd välja nuhkima, kus saab Pariisis 1.01.2022 teste teha, sest kiirtest peab olema 24h enne tehtud ning see labori oma 48h. Üritame kiirtestiga läbi saada, sest see on reeglina odavam. Õnneks on Jaagul ju oma prantslane tööl, väga positiivne ja alati rõõmsa olemisega noormees, ta saab meil ehk aidata otsida, kus me sellise asutuse leiame, kuna aasta esimene päev ei ole just kõige mugavam sellisteks tegevusteks. Lisaks olen ma külma saanud ja tatistan üsna usinasti. Teisipäeva õhtul lõi välja, õnneks palavikku ei ole ja kurk on õrnalt valus, kuid ikkagi, kiirelt peab terveks saama. Paraku on just praegu sõitmist ja sebimist ning ei saa kodus ravida. Meie Suur Tossutaja tegi teisipäeva õhtul ka “kingituse”, umbes 15:00 paiku purskas korraliku tossupilve ja just meie poole. Lennujaam oli kuni kolmapäeva varahommikuni kinni. Ma veetsin kolmapäeval 3!!! tundi tuhka pühkides, seekord oli päris tuhk, selline paks ja kleepuv ja kus tolmas! Olin pärast ninaaugust varbavaheni tolmu täis 😀 Lisaks avanes esmaspäeva õhtul uus avaus, kust laavat voolas, see ei pursanud, lihtsalt voolas, aga see avaus oli väga madalal ja esimesele linnale üsnagi lähedal. Laava vool oli üliaeglane ja ohtu endast ei kujutanud ning mitte midagi hullu ei juhtunud, kui pilte on üsna kõhe vaadata. Peale tuhapilve purset on nüüd Suure Tossutaja meie poole jääv külg jälle must, niipalju siis ilusast valgest vaatest!

Imeilusat jõulukuu jätku ja püsige terved!

Author: Margit Kõiv

Naine, abikaasa, ema, tudeng, koduperenaine - need on mu praegused tiitlid, kui kolisime elama Sitsiiliasse. Blogi otsustasin kirjutamata hakata, et ei läheks meelest, kuidas ja mismoodi on elu Sitsiilias läbi meie kogemuste.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *