Hola, Barcelona!

25.12.2021

Imelist jõuluaega kõigile!
Postitus on tavapärasest pikem, kogu Barcelona ühes postituses ja pildid venitavad selle pikaks 😉 Sel aastal tulid jõulud ja loodetavasti tuleb ka uus aasta teisiti. Kui Jaak novembri alguses pakkus, et võiksime kuhugi suurde linna aastat vahetama minna nagu London või Pariis, kus toimuvad suured aastavahetuse pidustused, siis sai kiirelt otsustatud, et oleme jõulud Hispaanias ja aastavahetuse Pariisis. Aastavahetus Pariisis küll ei õnnestu, kuna ka sel aastal jäävad Champs-Élysées pidustused ära ja Eiffeli torni ilutulestikku ei toimu. Kuna me öömaja on Versailles ja hetkel tundub, et seal on aastavahetuse puhul ilutulestik, siis on lootust mingistki aastavahetuse möllust osa saada, kui seda nüüd lähiajal ära ei tühistada. Itaalias näiteks on peale neljapäevast valitsuse koosistumist enamus pidustusi juba tühistatud. Jõulud Barcelonas said teoks lihtsalt sellepärast, et talvisel hooajal ei ole Cataniast Sevillasse otselende, Jaak tahtis väga sinna minna. Otsustasime siis hoopis Barcelona kasuks, ma olen sinna minna tahtnud.

Mina sain esmaspäevaks oma nohust lahti ja tervis oli korras. See-eest teatas Rasmus, et tal on kurk natuke valus ja pühapäeva õhtust oli tal ka nohu. Tal oli ju koolivaheaja alguse puhul pühapäeva hommikul vaja paar tundi mere ääres aega veeta, “kogemata” jalgupidi vette kukkuda ja kindlasti kivitorni ehitamiseks just veest õigeid kive otsida … 😀 Ilm oli küll ilus, päike ja ca 14-15 kraadi sooja, kuid võrdlemisi jahe tuul. Sellest piisas, et ta nohusse jääks. Pühapäeva õhtul viskas väikese palaviku ka, kuid teistel päevadel õnneks mitte. Kuna ta enesetunne oli hea, palavikku ei olnud ja nohu läheb nagunii lõpuks nädalaga üle, ei hakanud me reisi ära jätma. Soovitan kõigil nädala keskel keset päeva Cataniast Barcelonasse lennata, eriti talvisel perioodil. Lennujaam oli inimestest praktiliselt tühi. Kuna meie ostetud pileti puhul pidime käsipagasi ära andma, siis olime sunnitud check-in´i minema, olime enam kui veendunud, et läheb vähemalt tund aega, nagu tavaliselt. Meil oli kümne minutiga kõik tehtud! Check-in tädi oli väga üllatunud, et me ainult ühe kohvriga lendasime, et meid on ju kolm, miks ainult üks kohver!? Lennukile läks ainult üks bussitäis inimesi, seega oli lennuk praktiliselt tühi ja me saime terve sõidu oma isiklikus reas laiutada. Küll oli mugav lennata! Ja lennuk oli nii tore värviline 🙂 Parkimisega läks ka ülihästi, viimased pool aastat on Catania lennujaamas kogu aeg kohtadega jube kitsas olnud, nüüd juhtusin lugema, et lõpuks taasavati suur pika-ajaline parkla, kus ööpäev maksab 4€. Üle 1000 vaba koha oli, kui lennujaama jõudsime. Tubli lennujaam!

Hoolega vaadates on meres tossavad saared, meie Eolia saared on need, kõik vulkaanilised. See vasakpoolne, kõige suurema valge tossupilvega, on Vulcano saar, millelt on hetkel elanikud evakueeritud ja samuti turistidele suletud.

Barcelonas ostsime kohe 5 päeva metroopiletid, et liikleme peamiselt metrooga. Jaak tegi eeltöö ja vaatas milliste numbritega, kust ja kuhu minema peab, et hotelli saada. Ta on selle metrooasjandusega rohkem kursis ka. Sõitsime kahe metrooga ca 1h ja kõndisime ca 15 minutit. Hotelli valides tundus see väga normaalses piirkonnas olema, lisaks oli kirjelduses, et metroo peatus on ca 100m kaugusel, praegu oli ca 2km kaugusel … Teekond sellest jaamast hotelli oli ikka üsna kõhe, nägime mitut kodutut, mingit sorteerimisjaama, kus neid kodutuid hulgi koos oli. Kõik garaaži uksed olid grafitit täis soditud, suured poolikud või katkised majad. Mõtlesin õudusega, et sellises kohas olemegi, kuhugi aguli sattusime … Lõpuks, kui kohale jõudsime ja õhtust sööma läksime, avastasime, et oleme täitsa ilusas piirkonnas, kui õigele poole keerata 😀 Meie hotelli kõrval on näiteks kohe üks tore väike kohvik, mis on meie elupäästjaks kohvide osas saanud, meenutab mulle Reval kohvikut 🙂 Lisaks on suur toidupood ning natuke eemal pikk allee poodide ja söögikohtadega, nagu hoopis teise kohta oleks sattunud. Tuli lihtsalt hotellist teisele poole kõndida ja kõik oligi nii nagu kirjelduses lubati! Järgmisel päeval leidsime selle 100m kaugusel oleva metroopeatuse ka üles 😉

Me ikka ei oska üldse turistid olla 😀 Suutsime esimesel päeva üle vaadata kõik kõige olulisemad turismiobjektid, mis olid mul kahe päeva sisustamiseks planeeritud 😀 Kõikides kohtades me sees ei käinud, kuna siin osatakse väga hästi raha küsida. Näiteks on kaks olulist vaatamisväärsust Casa Batlló ja Casa Milà, mõlemad arhitekt Antoni Gaudí looming. Esimesse majja maksab pilet 35€, teise oli veebist ostes24€ see on ka UNESCO pärandisse kantud. Seega otsustasime seda külastada, mis võibolla oli viga, kuid mina tahtsin kindlasti ühte neist külastada ja katuselt avanesid imelised vaated. Kuigi ilmad on olnud kergelt udused ja kogu aeg on pilves, seega selliseid piltilusaid vaateid ei ole nautida saanud, kuid midagi ikka. Casa Milà juures oli sel päeval mingi protest ja sissepääs oli blokeeritud, mille vastu nad protestisid, me aru ei saanudki, me seda paberit ei võtnud. Ma küll lugesin selle Casa Milà tutvustusest, et 70% pileti tulust läheb heategevuseks, seega jäi mul arusaamatuks, miks nad seal lärmasid ja mida nõudsid. Saime neist kuidagi mööda trügitud ja majja sisse. Maja oli huvitav, ikkagi tolleaegne meistriteos. Maja katusel oli kujutatud neli elementi ehk maa, vesi, õhk ja tuli ning valvurid. Vaated, nagu ma mainisin, olid imelised, kuigi veidi udused!

Casa Batlló – seda imetlesime ainult väljast
Vaade Barcelonale, veidikene udune, kuid Sagrada Família on näha!

Päeva alustasime me tegelikult eriti kultuurselt ja esimesena vaatasime üle Picasso muuseumi, see avati kell 10:00 ja avamise ajal oli juba päris mitu inimest kohal. Mulle meeldisid ta osad ehted ja nõud. Tema kunsti teame me kõik, kuid ma ei olnud kursis ta eluloo ega ajalooga ja ma olin väga üllatunud, et ta juba 11-12 aastaselt maalis. Just sel ajal tehtud maalid kuni vanuseni 16 olid väga väga ilusad! Sealt edasi hakkas käest ära minema ja tema viimase aja looming on selline vaieldamatult äratuntavalt vildakas 😉 Väga huvitav ja hariv muuseumi külastus oli!

Edasi vaatasime üle nn Suudluse seinapildi. Pilt koosneb tuhandest väikesest pildist, millest tuleb kokku suur pilt. Mulle need väikestest piltidest kokku tehtud suured pildid väga meeldivad. Lisaks muidugi basiilikuid, kirikuid ja katedraale ka!

Peale Casa Milà külastust suundusime edasi kõige kuulsama Gaudí 1880ndatel alustatud ehitiseni, milleks on siiani lõpetamata maailmakuulus kirik – Sagrada Família. Taaskord osati hästi raha küsida, kuid selline ehitis tuleb ikka oma silmaga üle vaadata ja seal oli mida vaadata! Eriti uhked olid vitraažid, kõik värvipaleti värvid olid esindatud ja kui kõrge ehitis, lagi on ikka hoomamata kõrguses. Mõni aeg tagasi näidati seda ka Terevisiooni uudiste klipis, kui jõulutäht ühe torni otsa tõsteti ja jõulu periood välja kuulutati, siis mu arust öeldi, et kirik loodetakse 2024 aastaks valmis saada.

Päeva lõpetasime Erootika muuseumis, mul oli kindel soov sinna minna, et üldse aimu saada, mida sellistes muuseumides näidatakse ja natuke Rasmusele ka seda maailma avada. Üsna huvitav muuseum oli ja kronoloogilises järjestuses üles ehitatud. Ahjaaa, täiskasvanutele pakutakse sisenemisel pokaal šampust ka 😉

Lisaks leidsime me sel päeval jõuluturu ja tavalise turu. Jõuluturg oli näiteks 24.12 juba ennast kokku pakkinud, siis ei olnud seal enam mitte midagi, suur tühi plats ainult 😀 Suur turg oli alles, kuid midagi osta me sealt ei osanud ja millegi järgi nagu isu ei olnud ka.

Söömas oleme käinud võimalikult paljudes erinevates kohtades. Esimesel õhtul, peale reisi ja eriti näljastena, läksime kebabi, see jäi esimesena ette ja peremees viskas meid kohe sisse, kui natuke julgesime rohkem ukse poole liikuda 😀 Peremees eriti ülevoolav ja ülimalt sõbralik ning viskas klientidega nalja. Toit oli jätkuvalt suurepärane! Rasmus sõi erinevaid asju ja degusteeris üsna usinasti uusi maitseid. Lisaks avastas ta siin croissandid ja kui enne oli oluline, et hotelli hommikusöögilauas oleks krõbinad, siis nüüd piisab kolmest croissandist 😀 Tundub, et Pariisis saame odavalt läbi 😉 Minul oli kindel soov süüa paellat, ma nüüd ei tea, kas me sattusime kehva kohta või need ongi sellised, igatahes erilist maitseelamust ma ei saanud. Lisaks ei olnud me kursis Hispaania köögi eripäradega, et paella on piisav kahele, seega sai seda liiga palju, ma nokkisin peamiselt oma mereannid sealt seest ära ja riis jäi järgi, Jaak sõi küll vapralt lõpuni, kuid pärast oli hommikuni kõht täis 😀 Nüüd tuleb palju erinevaid toidupilte!

Teisel päeval külastasime veel ühte Gaudí loomingut, tundub, et siin teisi arhitekte ei olegi 😀 Vaatasime üle Güelli pargi – ilus värviline, huvitavate sammastega ning paljude papagoidega! Nad olid väga toredad, tegid kõva lärmi ja pesitsesid palmipuude sees. Hiina turistide hooaeg on taas avatud, Barcelonas kohtas neid üsna palju ja Güelli pargis oli kohe mitu gruppi. Meile see park väga meeldis, igal juhul soovitan sinna uudistama minna! Ära minnes tahtsime vett osta, leidsime isegi ühe kohviku, kus suureks üllatuseks avastasin, et sissepääsu üles sildile oli “Tere” kirjutatud, kuid vesi jäi küll ostmata, 0,5l pudeli eest taheti 3.50! Mõnisada meetrit edasi poes oli 1,5l veepudel 0.75 sendi eest.

Lisaks veetsime aega mere ääres ja promenaadil jalutades. Mere ääres on ikka väga mõnus! Nagu hoopis teise linna oleks sattunud. Eks need mere äärsed suurlinnad ongi mitme näoga, ranna piirkonnas üks ja eemal hoopis midagi muud. Seal oli küll ilus, väiksemad majad, palju jahte, suur ja pikk promenaad. Lisaks palju sportlasi, kes jooksis, kes mängis rannavõrkpalli – ühed olid ilma t-särkideta, oli küll soe ilm, aga ma ei ütleks, et nii soe … Päris mitu tüüpi ehitas liivast kujusid, et niisama tänaval ei peaks kerjama, vaid teevad silmailu ja küsivad selle eest raha. Kerjuseid siin jagub, kõik erinevad, päris palju oli neid ühe kiriku kaartesse kogunenud, isegi jõulupuu olid püsti pannud … Andsin jõululaupäeval ühele taadile ka 1€, ta eristust teistest, ma ei teagi kuidas, aga ta tundus mulle päriselt abi vajav inimene. Saab vähemalt omale ühe kohvi lubada. Teised ei ole mul sellist emotsiooni esile kutsunud, seega nemad raha ei saa … Lisaks on muidugi iga turismiobjekti juures mitu hindut, kes niisama nänni müüvad ja rannas rannarätikuid … keset talve … huvitav, kas keegi neid ostab ka !?

Jahte oli lugematul arvul …

Minu kindel soov oli minna jääbaari nn. Icebar´i. Jaak on muidugi käinud, kus ta ei oleks juba käinud 😀 Ta käis kunagi Las Vegases sellises kohas. Igatahes oli see tore elamus. Enda jopedele lisaks anti ikkagi veel ühed joped peale ja kindad kätte. Kogu baar oli jääst ja ka klaasid, millest juua pakuti. See oli nii tore elamus, olime seal päris pikalt, kuni järgmised kliendid tulid. Baaris oli -8 kraadi külma, seega sealt välja 14 kraadisesse tulles, tundus hirmus soe. Saime vähemalt korra Eesti kliimat tunda 😉 Mul on talvepapud jalas, seega minul oli seal täitsa mõnus olla, aga meestel olid ketsid, neil hakkasid küll varbad külmetama.

Kokku pakitud meie

Viimase päeva ja jõulude terviseks käisime Barcelona kõige vanemas osas Montjuïc´is. Sinna viib alt linnast köisraudtee, kui ma seda eelmine päev vaatasin, siis ma juba ei olnud kindel, et ma tahan sellega sinna mäkke sõita, tundus üsnagi kõhe … Kuna see tehti alles 11:00 lahti ja metrooga sai ka, siis otsustasime minna vähemalt metrooga. Vaatasime üle olümpiastaadioni ja seal ümber oleva kompleksi, oli ikka väga suur ja võimas ehitis! Uudistasime taas Barcelona vaateid vana katedraali juurest, kus nüüd on muuseum ja kus oli üleval Antoni Gaudí teemaline näitus 😀 Teda tõesti jagub igale poole! Jätsime selle muuseumi külastuse vahele 😉 Kui olime pargid ja kõik olulise läbi jalutanud tehti ka köisraudtee lahti ja sai minna kindlust uudistama – taaskord osati piletite eest väga head raha küsida 😀 Otsustasime, et tagasi läheme ikkagi metroodega, nende eest ei pea vähemalt juurde maksma. Ahjaaa, hommikul ei töötanud Rasmuse kaart, Jaak oli juba sisse läinud, ma õnneks veel mitte ja vedas, et meie peatuses oli keegi tädi tööl, kes sai automaadist uue pileti printida. Nüüd saab Rasmus ka taas metroodega ringi sõita. Kindlus ise oli igav, köisraudteega sõit oli päris mõnus ja selgema ilmaga oleksid kindlasti imelised vaated olnud, kuid ka natuke udusema ilmaga nägi päris hästi. Barcelona on suur nagu ikka väga väga suur! Suur ja palju suuri koledaid maju täis! Mere ääres on muidugi ilus, sinna tasub täitsa minna. Soovitus – kohe esimese asjana minna käia Montjuïc´is ära ja vaadata üldine panoraam vaade ära, kõik olulised ehitised paistavad kätte ning kindlasti sõita köisraudteega, et vaateid nautida.

Montjuïc katedraal, praegu muuseum
Vaated Barcelonale, selge ilmaga on need kindlasti veelgi fantastilisemad!

Imelise jõuluõhtu veetsime kohalikku kultuuri nautides ja külastasime flamenco etendust. Rasmus ei tahtnud alguses sinna üldse minna, ta ei tahtnud tegelikult üldse reisile tulla. Vanemad rikuvad vaheaja ära, ei saa kodus lebotada vaid peab ringi seiklema 😀 Kui hiljem arutasime, mis Barcelonas kõige rohkem meeldis, siis see etendus oli Rasmusel üks kolmest lemmikust 😉 Selliseid asju on tore vaatamas käia, esinejad teevad seda kõike suure tuhina ja südamega. Etendus oli tõeliselt nauditav! Mulle meeldib eriti see osa, kus naised oma pika sabaga kleitidega tantsivad. Rasmusele meeldis jällegi etenduse esimene osa. Pilte ei lubatud teha, kuid ma lõpuks ei suutnud kiusatusele vastu panna ja ikka tegin mõned 😉 Peale seda läksime restorani sööma, sellisesse ilusasse ja nautisime rikkalikku jõuluõhtusööki. Rasmusele võtsime ühe kalaroa, kuid ise sõime viie käigulist jõuluõhtusööki. Sai valida erinevaid toite ja meil oligi erinev menüü v.a. magustoit. Restorani kohta olid portsjonid võrdlemisi suured, seega peale kahte esimest rooga oli mul juba kõht täis. Edasi natuke maitsesin ühte ja teist asja, kuid magustoidu pigistasin ikka sisse, see oli lihtsalt nii võrratu! Pilt on üleval pool, see muna oma. Muna oli tehtud šokolaadist, sees oli mangokreem ja vaniljejäätis. Jõulud õnnestusid 100%!

Grand Gala Flamenco esinejad

Barcelona on täis soditud, otsast otsani on vähemalt kõik garaaži uksed täis kritseldatud. Kui tegemist on mõne väiksema äriga või muu viisakama kohaga, siis on ilusad pildid ja kena vaadata, kui on suvaline uks, siis on lihtsalt täis kritseldatud, lisaks on kritseldustega kaetud ka seinad ja pingid. See niisama suvaline soditud pilt jätab linnast väga koleda mulje nagu olekski selline kole soditud linn … Nüüd pikem galerii grafitist ja lõpus natuke muid pilte ja juttu ka 😉

Ilusat talve jätku ja püsige terved!
(PS! Oleme õnnelikult Prantsusmaal, aga sellest juba järgmistes postitustes.)

Author: Margit Kõiv

Naine, abikaasa, ema, tudeng, koduperenaine - need on mu praegused tiitlid, kui kolisime elama Sitsiiliasse. Blogi otsustasin kirjutamata hakata, et ei läheks meelest, kuidas ja mismoodi on elu Sitsiilias läbi meie kogemuste.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *