02.03.2022
Loodetavasti olid eile toredad vastlad, saite nosida kukleid ja lasta pikka liugu. Jaak tegi ka eile oma suusalaskumise kõige kõrgemalt võimalikust punktist, tundis mõnu suusatamisest ning nautis imelisi vaateid peal pool pilvi. Kuna Jaaku kodus ei olnud, siis ma kukleid ei teinud. Teen hoopis apelsinitiramisu homseks valmis. Sportlane saabub ju ikkagi koju. Lõpuks ometi! Ma olen hommikuti väga stressis sellest, et pean lapse kooli viima, kuna ajaline surve on peal ja mulle ei meeldi kihutada. Esimestel päevadel saime väga vara välja, aga mida päev edasi, seda hilisemaks see minek lükkub. Aeg ajalt võin seda teha, aga parema meelega ma oleksin oma koduste rutiinide kütkes. Mõnus hommikune trenn, soe dušš ja nauditav pikk hommikusöök …
Täpselt nädal tagasi keerati kogu maailm pea peale. Jaak mulle küll ütles tol hommikul, et sõda algas, aga ma olin oma mõtetes ja uudiseid ei vaadanud. Peale kirjutamise lõppu tulid mu ette istuma ühed keskkooli noored ja arutasid sõja üle. Siis tuli mulle meelde, vaatasin ka uudiseid ja sattusin täielikku masendusse. Eriti ajasid mind paanikasse ja endast välja need artiklid, kus ennustati, et kui Ukraina langeb, siis tullakse Balti riikide kallale. No ma siiski loodan, et mitte. Me oleme natuke teises olukorras, kui Ukraina. NATO väed ei lähe Ukrainasse, see tähendaks, et USA alustaks sõda Venemaaga. Kuid meie olemegi NATO piir, seega on meil kohene kaitse ja abi olemas. Kui ma esimesed päevad vaatasin uudiseid ja lugesin juurde, muretsesin ning nutsin uudiste peale, kus olid fookuses lapsed, siis nüüdseks olen ennast ära lõiganud. Jah, ma vaatan hommikul ERR uudised kiirelt üle, võibolla mõnda üksikut artiklit loen. Terevisiooni vaatamisest olen hetkel ka loobunud. FB-s enam artikleid lahti ei kliki ja skrollin üle. Meediast ma täitsa loobuda ei saa, sest mul on vaja kohalikke uudiseid ning kooliga seonduvat infot saada, seega teen väga valikulisi otsuseid, mida loen või mitte. Loomulikult on sõda kohutav ja tänapäeval ei peaks ükski riik teist ründama – sisemised konfliktid ehk siis kodusõjad on olnud kogu aeg ja kindlasti jäävadki, kuid kahe riigi vahelist sõda ei ole vaja, tegelikult ka ei ole! Saadan positiivseid mõtteid ukrainlaste poole ning proovin võimalikult palju ennast ja Rasmust selle infomüra eest kaitsta, et vaimne tervis kannatata ei saaks. Olge hoitud ja säilitagem kaine mõistus!
Vähe sellest, et maailm pea peale keerati, läks täielult untsu ka meie ilm. Talv on tagasi! Sõna otseses mõttes! Päeval jäävad kraadid 12-14 peale, vahelduv pilvisus ja eile oli lisaks ka vihm. Nüüd paar päeva peaks külm ja päikseline olema, kuid pikem ilmateade näitab, et laupäevast tuleb vihm ja jääb pikemaks ajaks, kraade 10-13 ja öösel 5-8, see on märtsi kohta ikka väga väga külm! Meil hakkab gaas otsa saama ja kirjutasin reedel perenaisele, et gaasi oleks vaja tellida. Kui ta tavaliselt reageerib kohe või vähemalt paari tunni jooksul, siis seekord ei midagi. Märge teate juures oli ka selline imelik. Saatsin järgmine päev SMS-i, ikka ei midagi. Helistasin lõpuks ja sain teate, et number ei ole kasutusel. Emmmm, möh?! Mis nüüd ja meil ei ole mitte ühtegi muud kontakti, ei e-maili ega ta abikaasa numbrit. Kruttisin kütmise minimaalse peale ja tassisin uuesti välja konditsioneeri, et hoida gaasi. Kui Jaak tagasi on, et siis saab äkki töölt kedagi paluda, kes aitaks meile gaasi tellida ja maksame siis ise otse gaasifirmale. Otsisin üles maakleri kontaktid ja saatsin talle SMS-i, et äkki tal on Liza e-mail või ta mehe kontakt. Ei mingit vastust, kuigi see tüüp elabki telefoni otsas. Mõtlesin, siis, et noh mis siis ikka, et oleme nädalavahetuse ära ja siis esmaspäeval uurin edasi. Mõtlesin peas veel igasuguseid plaane läbi, kuidas Lizaga teistmoodi kontakti saada ja kes saaks varem aidata gaasi tellimisega, sest täitsa kütmata jättes läheb maja ikka jube külmaks. Nädalavahetusel proovisin tegeleda erinevate asjadega, et saada mõtted eemale sõjast ja Lizast. Rasmusel oli tähtaeg kohustuslikus kirjanduses ja tal jääb alati see kolmas raamat viimasele minutile. Laenutasin Ellust “Teraspoisi” ja hakkasin seda talle ette lugema. Vähemalt oli tegevust, aeg läks ja mõtted olid mujal. Kuigi alguses on see raamatu kurb, seega ma löristasin ikka nutta ka, Rasmus aina lohutas mind, et see ei ole ju nii kurb raamat. Ma nutsin tegelikult kõike seda kaasnevat muret ka välja, ma seda muidugi talle ei öelnud, vaid olin arvamusel, et on küll kurb raamat 😉 Esmaspäeval kirjutasin uuesti maaklerile, seekord WhatsAppi ja sain kohe soovitud info. Selgus, et ta oli mulle SMS-i ka kohe vastu saatnud, kuid see ei jõudnud mulle kohale. Kirjutasin Liza mehele ja selgus, et Liza oli oma telefoni ära kaotanud ja kasutab hetkel töö telefoni ning sain numbri. Vähemalt oli temaga kõik korras! Selgus, et ta oli uue SIM-i ka tellinud ja ootab selle saabumist. Ummm, ahahh, tundub, et TIM-il ei käi see protsess just eriti kiiresti. Eestis vahetad SIM-i ja number töötab 15 minuti pärast nagu midagi poleks olnudki, kuid siin … Palusin tal gaasi tellida ja neil oli ka posti tulnud mingid teatised, et neile järele tuleksid. Gaas peaks neljap või reede saabuma, seega kütan nüüd natuke aktiivsemalt. Kuigi sellel eriti mõtet ei ole, tuul puhub kohe jälle kõik külmaks ja täna hommikul oli majas 15 kraadi. Magasin täna öösel kahe teki ja katteteki all. Alguses oli ebamugav magama jääda, koorem oli raske 😀 Öösel vahepeal hakkas isegi soe, kuid see oli ainult korraks. Tõesti ainus asi, mida ma Eestist taga igatsen on külmal perioodil soe ja köetud tuba!
Eile tegin baasis aega parajaks, et ei peaks edasi-tagasi sõitma ja bensiini kulutama. Jaak läks bensiini võlukaardiga ju ära ja ise osta on kallis. Seega proovin võimalikult kokkuhoidlikult hakkama saada, kuigi natuke pean ikka ostma, et homsed sõidud ka tehtud saaks. Lisaks oli eile kodus elekter ka ära, seega toimetasin ringi. Käisin baasis juuksuris. Mulle siin tegelikult üldiselt ei meeldi, sest üks naisterahvas on väga halva käega, kitkub ning lõikab lohakalt, ma need üksikud korrad, mis käinud olen, siis alati olen tema otsa sattunud. Seekord oli noor neiu, lõikas väga hästi ja pakkus ise ka ette mida teisti teha. Värvida ma siin enam ei lase, sest nad blondeerivad ja ma ei taha rohkem oma juukseid rikkuda, seega lasin lihtsalt lõigata. Muidu lõikab ju Jaak, aga kuna ma lasin juustel kasvada, talv oli ju ikkagi, siis otsustasin seekord, et lähen juuksurisse. Enam ei hoidnud kuidagi ja otsad olid juba koledad. Tavaline lõikus maksis 16$.
Eelmisel neljapäeval olid kohalikud uudised täis pilte tühjadest poelettidest, info selle kohta oli väga segane ja ma ei saanud üldse aru, mis toimub. Seostasin seda sõjaga ja ise veel mõtlesin, et kuidas see juba nii kähku Sitsiiliat mõjutab. Õhtul sattusin paremate uudiste peale ja selgus, et rekka- ja kaubikujuhtide streik oli jõudnud Palermosse. Siis tuli mulle meelde, et siin hakkasid need ju streikima mingi päev, äkki juba eelmine esmaspäev vmt. Streigiti alguses kõrgete kütusehindade vastu, hiljem lisandus veel teede halb olukord ja midagi veel, kuid seda ma enam ei mäleta. Streik sai alguse Cataniast, kus ummistati kaubasadam ja Catania-Messina kiirteele jäävad tollimaksu putkad. Seega oli meeletu ummik ja totaalne segadus. Ma olin jõudnud selle juba unustada ja arvasin, et see on läbi, kuid selgus, et see laienes edasi Palermosse ja reedel ise poodi minnes olid tõesti pooled letid tühjad. Liha- ja piimaletis valitses korralik tühjus. Meenus koroona esimene laine, kui poed tühjaks osteti. Paar päeva tagasi oli väga palju suuri autosid jälle teedel, seega mulle tundub, et streik sai läbi ja eile oli ka kaup jälle poes olemas. Seega see oli õnneks selline hetkeline ehmatus. Lisaks käisin lõpuks Primarkis ära. Enam ei olnud QR-koodiga jehmerdamist ega mingit järjekorda, tundub, et esimene suur hullus on läbi saanud. Pood ise oli Inglismaa omaga võrreldes kaks-kolm korda väiksem. Siin kannatas terve poe läbi käia ning asju vaadata ja kokku läks ainult tund aega, koos tasumisega. Inglismaal saab ainuüksi naiste osakonnas terve tunni veeta. Meeletus koguses oli t-särke, igasuguseid ja hinnad 4-8€, no kuidas Sa jätad ostmata! 100% puuvill ja Jaak on oma t-särke juba 5 aastat kandud ning trussikuid ka ja need hakkavad nüüd vaikselt ära väsima, seega ma ei ütleks, et kvaliteet väga halb on. Rasmusele on hea neid osta, esiteks ta jõuab neist nii kiiresti välja kasvada, et ma ei nähe põhjust, miks osta kallimaid ja väga kvaliteetseid t-särke, mis paari kuuga väikesed on. Lisaks ei taha Rasmus mitte ühtegi kirja ega pilti ja selliseid t-särke on väga raske leida! Nüüd sain kohe mitu tükki, kuna ma suuruse osas olin kahtlev, siis võtsin erinevaid, nüüd teab, mis kohe sobib ja mis tulevikuks. Enne ära minekut peame minema tegema veel ühe shopingu ringi ja varuma meestele t-särke, aluspesu ja sokke. Need on lihtsalt nii naeruväärsete hindadega – nt. Jaagu 5 paarine pesupükste komplekt 100% puuvillast maksis 8€. Endale ma sealt eriti midagi ei leidnud, ühe emotsiooni ostu tegin küll 😉 Uudistasin kaubanduskeskuses niisama ka ringi ja kevadine kaup oli saabunud ja kui värviline kõik oli! Minu lemmik rohelist värvi riideid oli igas poes! Pintsakuid, pluuse, kleite ja silma jäi ka siniseid toone. Kiusatus oli suur, kuid ma ei läinud midagi proovima, sest eelmisest korrast on veel eredalt meeles, kuidas mulle need püksid jalga ei mahu. Pintsaku arvatavasti ostan, aga ma need ostud teen koos Jaaguga, tal on selle peale parem silm, kui minul 🙂 Lisaks peksis meil tuul puruks konditsioneeri vee kogumise kanistri. Meie korruse oma ei saa kinni panna ja kui tuul on valelt poolt, siis ta lennutab seda mööda rõdu ringi. Viimase suurema tormiga peksis puruks. Läksin siis uue kanistri “jahile”, olin enam vähem õiges kohas ja nuputasin, et kus ma need leida võiks … Seal, kus olid kõik teised suuremad plastikust kaubad, neid ei olnud. Hakkasin siis uuesti vahesid läbi käima ja kõige ülemisi riiuleid vaatama. Lõpuks leidsin. Seisin tükk aega riiuli ees ja mõtlesin, kas ulatan tumba pealt võtma või pean redeli tooma. Seal poes on igas vahes üks tumba ja osades ka redeleid. Te ju kõik olete mõnda itaallast näinud, nad on ju pisikesed. Tassisin tumba kohale. Esimene katse ebaõnnestus, kanister kukkus üleval pikali ja ma ei saanud seda kätte. Teisel katsel upitasin rohkem ja olin kohe hästi kikivarvul ja sain selle õnnelikult kätte.
Üle-eelmine pühapäev otsustasime teha turu tiiru. Me polnud ammu käinud ja mul oli suur isu mereandide ja kala järgi. Lisaks olid otsa saanud mandlid. Kuna laupäeval olime apelsine korjamas, siis otsustasime minna pühapäeval. Linna sisse sõites oli kahtlaselt vaikne kõik ja Jaak avaldas arvamust, et äkki on turg kinni. No ja kohale jõudes selgus, et oligi. Oleme nüüd kolmandat korda niiviisi turule läinud, et see kinni on. Eelmine kord arvasin, et äkki see on kinni kuu esimesel pühapäeval, kuna siis me seal olime. Lõpuks küsisin kohviku müüjalt, kust me alati kohvi ostame, et millistel pühapäevadel turg kinni on, mille peale sain vastuse, et turg on alati pühapäeviti suletud. No tore, et me nüüdki, peale 2,5 aastat teada saime, et Siracusa turg on pühapäeviti kinni. Siiani on meil siis vedanud ja oleme need mõned korrad tühjade kätega tagasi pidanud minema, nüüd on vähemalt teada ja pühapäeval sinna enam ei lähe.
Elu on nautimiseks ja hetkel tuleb igast päevast võtta nii palju kui vähegi annab! Mind ootab peagi ees pikk nädalavahetus Veneetsias, kuid sellest pikemalt järgmine kord! Püsige terved ja olge hoitud!
