14.03.2022
Küll need itaallased ikka jaksavad kogu aeg iga asja peale streikida! Veneetsiasse jõudes avastasin bussipeatuses sildid, et 8.03 on ühistranspordi streik. Seega bussid, veetransport, trammid – midagi ei sõida. Saab liikuda taksode ja erateenust pakkuva veetranspordiga. Lennujaama bussi kohta oli küll kirjas, et varahommikul ja päeval paar tundi on nad graafikus, kuid enamuse osa päevast ei sõida. Õnneks lahkusime esmaspäeval 7.03, seega läks sellega hästi. Esmaspäeval hotellis FB lehte edasi-tagasi kerides ja otsides endale vajalikku infot, sattusin Catania lennujaama postituse peale, mis teatas, et 8.03 on lennujaamas streik. No tõesti! Veneetsia lennujaamas tagasi lendu oodates tekkis korraks muremõte, et kui me jõuamegi 8.03, kas nad ikka võtavad meid vastu või hakkab streik juba 0:00 peale … Õnneks ikka saime Cataniasse kohale, seega nad ikkagi ei hakanud keskööst streikima.
Kaks nädalat tagasi streikisid Sitsiilias rekka- ja kaubikutejuhid kõrge kütuse hinna, halbade teede ja millegi vastu veel, mida ma ei mäleta. Poodides said osad kaubad otsa nagu liha- ja piimatooted. Kuid nädala pärast oli jälle kõike saada. Nüüd streigivad nad uuesti, kuid seekord üle kogu Itaalia, taaskord kalli kütuse hinna vastu ning ise nimetavad nad seda force majeure´ks. Põhjuseks ongi, et kuna kütuse hind on nii kõrge, siis nad ei saa oma lepingutes ette nähtud kohustusi enam täita. Emmm, nagu mis mõttes force majeure, minu teada nimetatakse niiviisi näiteks olukorda, kui Suur Tossutaja purskab ja liiklus suletakse, mitte kõrgeid kütusehindasid! Info liikus arvatavasti juba varem ringi, kuid kuna kogu FB on täis Ukrainat puudutavat, siis on mul viimasel ajal väga raske leida üles olulist infot, mis siinset elu-olu puudutab. Mul oleks vaja FB-s mingit nuppu, et prioriteetsena kuvada asukohariigi uudised … Ma muidugi võiks kõik ülejäänu ära blokkida, kuid vaevalt see erilist kasu annaks, reklaamid ja soovitused jookseksid ikka sisse … No ühesõnaga, kuna lõpuks tuli see “force majeure” info meediasse, siis tekkis loomulikult paanika. Jaak jõudis õnneks peale tööd bensiini ära võtta, ilma, et oleks tunde järjekorras pidanud istuma. Enamikes tanklates, eriti odavamates nagu Lukoil, mis on muidugi imelik, et nad siin vabalt edasi tegutsevad, kuigi üle maailma blokitakse vene ettevõtteid. Neil on üle Itaalia ju oma tehased, üks on siinsamas Augusta ja Siracusa vahel. Ühesõnaga kõikides odavamates tanklates olid väga pikad järjekorrad ja kütus oli õhtuks paljudes tanklates läbi müüdud. Streik algab tänasest, esmaspäevast 14.03, kuid igasugused tegelased soovitasid varuda kütust ning toiduaineid, seega olid ka kõik kaubanduskeskused ja toidupoed ääreni rahvast täis ja osad ostsid mitmete kärutäite kaupa toitu kokku. Meenus koroona esimene aasta, kus samuti ostuhullus aset leidis ja riiulid pikalt tühjad olid. Ma jätkuvalt ei ole asju ette ostnud, miks peaks, kui kõike on saada. Küll jah olen varunud tagavaraks vett ja nüüd ka kaerahelbeid 😉 Aeg ajalt ostan midagi tavapäraselt rohkem, kui on sooduspakkumised, kuid mul ei ole kapid ääreni kraami täis. Praegu on lihtsalt see teadmatus, et kaua see kõik kestab. Mõnes kohas on kirjutatud, et nädal, teises, et kaks, siis jällegi kuu aega. Meil tekib kõige suurem probleem kütusega, kui see peaks nüüd päriselt bensiinijaamadest otsa saama ja lähima kahe nädala jooksul tankida ei saa, siis me enam kodust liikuma ei pääse. Mõlema autoga saab nädal aega kodu-kool-töö ära sõita, seega kui ma eraldi järgi ei pea sõitma, on kaks nädalat liikumisvõimalust kindlustatud. Söögi osas tekib kindlasti puudus piima- ja lihatoodetest. Kui poest midagi enam saada ei ole, siis tuleb turule minna, seal ehk midagi ikka saada on, need ei tohiks suurtest ladudest ega streikivast transpordist sõltuda. Piimatooteid sealt küll ei saa, kuid muud kraami küll. Praegu on hea aeg alustada paastumisega või mul teha läbi üks nädalane smuuti kuur 😉 Perele ma seda muidugi teha ei saa, nemad peavad ikka korralikku toitu saama. Kuid ega me ette ei tea, mis juhtuma hakkab, seega võtame päev korraga ja ilma paanikata!
Kuna esmaspäevad on nüüd taas poepäevad, sain üle vaadata, mida meie kodupoes Lidlis ka siis saada on. Kõike oli, peale värske kanaliha, need letid olid küll täiesti tühjad. Poolfabrikaate oli saada nagu kananagitsad ja paneeritud kotletid jne, kuid puhast kanaliha mitte mingisuguses versioonis ei olnud. Mul oli kõige suurem mure munade pärast, et kas neid ikka on ja õnneks oli, võtsin kohe kaks karpi selle peale 😉 Sain kenasti oma toiduvarud täiendatud, inimesi oli vähe, kuna käisin nagu ikka lõuna ajal ja ostupaaniakt ma ei täheldanud, osteti ikka nii nagu alati. Tundub, et see suurem paanika oli suuremates linnades nagu Catania ja Palermo. Esso bensiinijaamast sõitsin ka mööda, see töötas ja inimesed tankisid, seega ei ole ikka kõik bensiinijaamad kütusest tühjad. Täna lugesin ka uudist, et Itaalia valitsus arutab taas abipaketti, et hinnatõusu kompenseerida, küll ei saanud ma hästi aru, kellele seda raha plaanis jagada on. Õlejäänud riigid mõtlevad ajutise aktsiisi hinna langetamisele, kui Itaalia teeb ikka mingit oma lahendust … Kuid, tuleb olla positiivne ja loota, et nädalaga saab see streik läbi ja tavapärane olukord taastub.
Viimastel kuudel on erinevad probleemid tabanud ka baasi. Umbes kuu aega tagasi või natuke rohkem hakkas ühel nädalavahetusel NEX-is ja Commisaris tuletõrjesüsteem, häiret andma , seda ei saadud kuidagi korda, seega pandi poed kinni. Need olid ikka päris mitu päeva suletud, kuna inimesed, kes seda parandada oleks osanud olid, kas karantiinis või haiged. Lõpuks saadi korda ja poed tehti uuesti lahti. Möödunud nädalavahetusel olid need jälle kinni, seekord põhjuseks see, et tervest baasist läks elekter ära. Täna oli ka korra ära käinud, kui see oli ainult paar minutit. Mingi kotermann on ennast ka siinsetesse süsteemidesse sisse sättinud. Kauba liikuvusega on nagu on, tihti on letid tühjad, kaubapäeval ja sellele järgneval päeval on asju saada ja siis ostetakse kõik jällegi ära. Vabandatakse kõike tarneraskustega ja need kestavad juba koroona algusajast peale ning paranemise märke pole eriti näha.
Käisime eile esimest korda siin olles Catanias Jaapani sushi restoranis söömas. Me ei ole erilised sushi sõbrad, aga kuna Jaagu kolleeg, see prantslane organiseeris ja kustus meid ka, siis muidugi läksime. Keeruliseks tegi asja muidugi see, et õhtusöök algas kell 20:00, sel ajal tuleb vaimu juba magama minekuks valmis hakata sättima, mitte sööma minna. Flo väitel pidi see olema Catania parim sushi restoran. Lasime neil siis soovitada, mida kindlasti proovima peaks ja tõesti kõik oli väga hea. Jaak nägi menüüs draakoni nimelist sushit ja muidugi pidi kohe selle tellima 😀 Kõhud said ääreni ja rohkemgi veel täis, lobiseda sai palju ja naerda veelgi rohkem. Väga lõbus õhtu oli! Andsime Flole teada, et kui ta jälle midagi toredat plaanib, siis kutsugu ikka meid ka, me hea meelega tuleme. Õhtu jooksul õppisime natuke prantsuse keele eripära, kuna olime Flo ja tema naise Mariega ühes lauas, poolakad olid teises. Jaak kunagi mainis, et ta sai teada, et Flol on neli eesnime! Eile selgus, et siiski viis … Emmm, huvitav, miks ta vanemad teda piinata otsustasid?! Flo naisel on kolm nime, kõik on väga prantsuse pärased – Marie Biatrice Chatriin, kirjaviisis ma kindel ei ole, sest neil on palju tähti, mida kirjutatakse aga ei hääldata. Flo nimi oli nii pikk ja eksootiline meie jaoks, seega lasin selle endale üles kirjutada ja siin see on: Florentin Aurelien Romain Julien Alexis Goupillot – ehk lühidalt Flo 😀 Esimene nimi on muideks nii naise kui ka mehe oma, seega vahest kirja teel, kui ei teata kellega tegu, kõnetatakse teda, kui naisterahvast. Kui talle see närvidele hakkab käima, siis ta kirjutab, Florentini asemel Romain või Julien. Viimane sellest pikast nimejorust on siis perekonnanimi. Ma tundsin talle südamest kaasa, eriti siis kui ta laps oli ja pidi oma nime kirjutama ning praegu ametlikke dokumente täites. Dokumendil ongi ta eesnimed kahe rea peal. Ega ta nentis jah, et enne oma eesnime kirjutamist selgeks ei saanudki, kui kogu tähestik oli selgeks õpitud 😀 Igatahes oli õhtu lõbus ja loodetavasti kordame mingis formaadis kokku saamist uuesti.
Mõni aeg tagasi alustati autoteede ääres kevadiste hooldustöödega. Tee ääres toimus suuremat sorti trimmerdamine ning hekkide pügamine. Augusta tee ääres lõigati maha isegi kaktused, alguses vaatasin, et keegi on seal avarii teinud, et teepiire oli pooleldi pikali ja kaktused puruks, kuid kuna neid ei ole ammu pügatud, selle 2,5 aasta jooksul ma esimest korda nägin, et neid üldse hooldati, siis teepiire oli arvatavasti kaktuste raskuse all natuke kõveraks vajunud. Muru trimmerdamise tulemusena tuli päevavalgele kõik see sodi, mis aastaga kogunenud. Tuulega jõuab sellest päris palju ka tee peale, alguses oli ikka väga tüütu, sest seda sodi oli ikka meeletus koguses! Lisaks on nad hoogsalt hakatud kiirtee keskel hekke maha võtma ja asendama betoontõketega. Ise me arvame, et see on tulekahjude tõkestamiseks, kuna eelmisel aastal levis tuli ka nende hekkide kaudu ja kui ikka kiirtee keskel põleb, siis ei ole just kõige turvalisem seal liigelda. Seega ei mingeid õitsvaid lilli enam 🙁 Lisaks toimuvad hoogsad remondi- ja hooldustööd ka meie külavahel. Üleval külas on tee ääres ära pügatud üks hekk, mis on siin kõik need aastad rahus vohanud ja kui õitseb, siis ikka metsikult. Sealt tagant tuli nähtavale suur ilus apelsiniaed ja tore väike majakene 😉 Lisaks on kolmes majas ette võetud suuremad remonditööd, suured seguautod ja kraanad jm rasketehnika sõelub küla vahel edasi-tagasi ning aedade peale on pandud isegi need ehitusobjekti infotahvlid. Ühte maja korrastatakse meie tänavas ka, kuid seal silti ei ole, seal lihtsalt on mingid töömehed toimetamas ilma suuremate masinateta. Tundub, et inimesed investeerivad nüüd oma raha taas suvekodude korda tegemisse, et peale pandeemia lõppu siia taas mõnulema tulla.
Ilm on jätkuvalt hukas ja paranemise märke ei paista mitte kusagilt … Püsige terved ja ilusat kevade ootust!
