15.04.2022
Avapaugu andsid Jaagu vanemad, kes olid meil külas 3-10 aprill. Teoorias peaks nüüd kuni juuli keskpaigani maja peaaegu pidevalt rahvast täis olema … Üks pere, kes pidid järgmine nädal tulema, olid sunnitud reisi juunisse edasi lükkama. Seega on nüüd väike auk, kuid alates 1 maist on praktiliselt iga nädal meil keegi külas. Loodetavasti külalistele meeldib, ikkagi viimane võimalus meile siia külla tulla 🙂
Kahel päeval õnnestus meil perekondlikult koos turistid olla. Pühapäeval, kui Jaagu vanemad tulid ja me kohe otse lennujaamast Cataniasse kondama läksime ning eelmisel laupäeval, kui käisime Taorminas. Catania oli jätkuvalt ülerahvastatud ning turismihooaeg on täie hoo sisse saanud. Restoranid ja kohvikud olid ka keset päeva juba lahti ning inimesi jätkus kõikjale. Käisime kõige popimad kohad läbi ja piilusime natuke ka kõrvatänavatesse. Kõik oli täpselt nii nagu eelnevatel aastatel, midagi ei olnud muutunud …
Nagu “tellitud” oli teisipäeval (5.04) elektritööd. Kui eelnevalt on elekter lubatud ajal ära võetud ja varem tagasi antud, siis seekord oligi kella 16:30-ni ära. Töid tehti meie külavahel, aknast sai vaadata kuidas elektrikud korvtõstukiga posti otsas asjatasid. Rasmus oli sellest muidugi superhäiritud, et elektrit ei olnud, ei saanud ju internetti 😀 Suurest igavusest soovis ta jalutama mina, käisime siis üle väga pika aja külas jalutamas, vaatasime üle ranna ja tegime külale tiiru peale. Kuna Jaak oli eelmine nädal vanematele giid-autojuhiks, siis olin mina Rasmuse autojuht. Algselt mul ei olnud mingit plaani teisipäeval baasi jääda, kuid kuna elektrit ei olnud, siis veetsin päeva baasis. Mul oli nagunii vaja Sardiinia postitusi kirjutada, seega läks aeg võrdlemisi kiiresti. Neljapäev oli õnneks jätkuvalt lühike päev ja siis ma nagunii ei viitsi edasi-tagasi sõita, seega sain baasis kaks päeva aega veeta ja usinasti blogipostitusi kirjutada. See nädal ei erinenud eelnevast, kuna Jaak on nüüd teatud päevadel graafiku alusel tööl, siis sain taas teisi- ja neljapäeva baasis veeta. Teisipäev oli õnneks superlühike, sai juba 11:00 läbi, siis nagu polekski pidanud eriti aega veetma.
Reede õhtul läksime tähistasime Jaagu vanemate lähenevat puhkuse lõppu ja meie lähenevaid juubeleid 😉 Veetsin neljapäeva erinevaid restorane otsides ja hinnanguid läbi lugedes. See oli väga meelelahutuslik tegevus ja sain päris mitu restorani, mida võiks külastada. Seega, kui mõni külaline soovib meid öömaja eest tänada ühe õhtusöögiga, siis mul on nüüd mingi valik olemas 😉 Käisime õhtustamas Siracusas, kuna seal on mugavam parkida ja pole nii palju inimesi. Seekord jäi meil valikusse Trattoria La Pigna – läbi ja lõhki mereanni restoran. Jaak valis päevakala ja selle valimine käis nii, et peremees tuli suure kandikuga, kus peal olid kõik värskelt püütud kalad, tutvustas, mis on mis ja küsis, et millist ta soovib. Me jäime hetkeks tummaks, sest sellist asja polnud me enne kogenud, et tuuaksegi kalavalik otse lauda, et näita, mida süüa tahad. Väga äge elamus! Õhtu edenedes jäi valik muidugi järjest väiksemaks, seega oli taas väga hea esimestena kohal olla 😉 Lisaks oli seal suurepärane limoncello, isegi mina limpsisin seda hea meelega, tervet pitsi küll ei jaksanud, kuid natuke ikka. Leppisin peremehega kokku, et tuleme mõni teine päev tagasi ja ostame ühe pudeli. Tal kohe ei olnud müüa, kuna tal oligi ainult üks pudel. Söögid olid suurepärased, interjöör lihtne, kuid naiste tualett oli nagu väike kunstinäitus, seal olid nii ilusad pildid, ma kohe mõtlesin, kui ilusasti need mu magamistuppa sobiksid!
Laupäeval käisime kõik koos Taorminas, ma ei saa sinna mitte midagi parata, mulle lihtsalt üliväga meeldib see linn! Jah, see on totaalne turistikas, jah seal on meeletult palju inimesi, jah seal on palju tänavakaubitsejaid, jah seal on kitsas tänavatel liikuda, kuid jätkuvalt on seal nii ilus värviline, seal on nii ilusad vaated, seal on lihtsalt nii tore ringi luusida. Loodetavasti satun mõne külalisega veel sinna ja siis tuleb küll plaani võtta kõrvaltänavate avastamine, ma näiteks ei ole siiani leidnud treppi, kus on kirjas “I love Taormina”. Seega tuleb lisaks nendele kohustuslikele kohtadele üle vaadata ka nurgatagused. Kiirtee osa sinna oli remondis ja Google Maps saatis meid ma ei tea, mis teed pidi, ignoreerisin neid soovitusi ja sõitsime tavapäraselt. Jälgisime silte ja jõudsime kenasti kohale, Jaak oli natuke kahtlev ja Rasmus keeldus edaspidi üldse kuhugi sõitmast, kuna ühtegi autot sinna ei sõitnud ja vastu ka ei tulnud. Rasmus oli enam kui veendunud, et me sõidame täiesti valesti ja kohe oleme eksinud, sest Googli järgi olime me mitte eksisteeriva tee peal 😀 Ära tulles oli autosid nii minemas kui ka tulemas, sattusime minnes lihtsalt “auku”, kui kedagi ei olnud. Parkimismajas olid avatud ainult kaks alumist korrust ja need olid peaaegu täis. Jõudsime suhteliselt vara ja kuna autosid eriti ei sõitnud, lootsime leida suhteliselt tühja linna, kuid mitte sinna poolegi, turistid sebisid juba varavalges seal ringi. Päeva peale läks veel tihedamaks. Ma olin nagu laps kommipoes, klõpsisin hoolega pilte teha ja nautisin iga minutit. Tegime Rasmusega kohustusliku koos pildi ka, panen siia pildid aastatest 2019, 2020 ja 2022 – tulime siia lapsega ja lahkume noormehega … Taormina ja arvatavasti Sitsiilia kõige enam kiidetud granita koht oli rahvast taas ääreni täis ja me ei jäänud sinna ootama. Küll on mul plaanis seal maiustamine ikkagi ära proovida! Mõni külaline on vast ikka nõus minuga koos lõõmava päikese käes seal järjekorras seisma 😀
Täna, reedel 15.04, ootab meid ees üks viimastest perereisidest väljapoole Itaaliat, proovime Ateena üle vaadata ja siis saame öelda, et oleme kõik vahemereriigid läbi käinud. Lisaks tuli mul täna meelde, et ma tahtsin ju Lampedusal ka ära käia … Ma väga loodan, et meil tekib nendel üksikutel vabadel hetkedel mõni võimalus see üle vaadata. Siis on küll terve Itaalia tehtud!
Meil oli täna öösel, 15.04 kl 3:34, maavärin! Pere magas nagu nott, mina kiikusin voodis koos värinaga kaasa ja ärkasin selle peale üles ning magama enam hästi ei jäänudki. Maa värises üsna meie lähedal meres, ca 38km kaugusel ja võimsuseks oli 4,2 palli. Midagi ei juhtunud, kahjusid ei ole, lihtsalt paljud ärkasid selle peale üles, mõnel värisesid uksed-aknad ja mööbel ka lisaks.
Ilusat kevade jätku ja püsige terved!
