25.04.2022
Pühapäev oli pilvine, kuid õnneks võrdlemisi soe, 18 kraadi ringis. Vahepeal sadas natuke vihma ka ja seekord tuli seal seda liivasegust vihma nn. Sirocco tuulte poolt toodud liivaga segatud ehk seesama liiv, mis eelmine päev Ateena kohal hõljus, sadas nüüd alla. Mul oli seljas osaliselt valge tuulekas ja vaatad kuidas valge osa on kollaseid vihmatäppe täis. Hiljem selgus, et ka Sitsiilias oli sadanud, Palermos olid taas tänavad ujunud. Meil oli ka suurem sadu olnud, kui koju jõudsime, siis alumisel platsil olid vee äravoolu rennidesse taas palju sodi takerdunud ning tunnelis olid mäeveerult alla tulnud kivid ja neid oli palju. Õnneks oli siin tavalist vihma sadanud ja autod ei olnud kollased.
Me oleme kiired turistid, suutsime laupäeval ca 8 tunniga läbi käia kõik vaatamisäärsused, mis plaanis olid ja natuke isegi peale, samme tuli ka korralik kogus ca 26 6oo. Küll jäi meil üle vaatamata park, seega suundusime seda vaatama. Lisaks tahtsin ma näha vahtkonna vahetust, mis parlamendi hoone ees igal pühapäeval kell 11:00 aset leiab. Pargis saime natuke vihma, kuid õnneks padukat ei tulnud. Väga palju oli jooksjaid, selliseid pühapäeva sörkivaid ja ka tõsiseid sportlasi, pidime kogu aeg jälgima, et keegi meile otsa ei jookseks. Park oli selline väike ja armas. Seal oli ka väike loomaia osa, kus olid kitsekesed, jänesed, erinevad linnud. Lisaks oli ka avatud veesilm, kus olid pardid ja haned. Perekonnad olid tulnud sinna parte söötma, üks eriti näljane papagoi passis ka peale ja pani pihta suhteliselt suure saiaviilu ja läks seda puu otsa üksi nosima. Üldse oli pargis palju niisama ringi lendavaid papagoisid. Leidsime ka ühe basseini vesikilpkonnadega, neid oli seal väga palju!
Pargis on ootuspärane, et kohtad igasuguseid toredaid linde ja loomi, kuid lisaks on nad mõned kilpkonnad sokutanud ka linna peale laiali nendesse varemetesse, et vaatad sammast ja samal ajal ka kuidas kilpkonn rohtu nosib. Ehk leidsime kahes kohas ka kilpkonnad, kes turistide rõõmuks sinna toodud olid. Lisaks oli loomapoe juures papagoid nii puuri sees, kui ka puuri peal. Papagoisid oli üldse palju, ühes kohas rippusid lihtsalt rõdu all …
Umbes kella 10:00 paiku olime juba parlamendi hoone ees ning leidsime eest juba sadakond inimest, kes olid vahtkonna vahetust vaatama tulnud. Trügisin nii ette, kui sain ja tegin “kleitidega” poistest pildid ära ning otsustasime, et vaatame neid vahtkonna vahetusi YouToubist. Ma ei kujuta ette, kui palju neid inimesi seal õigel ajal kohal on?! Mina, pisike inimene, nagunii ei oleks midagi sealt tagant näinud, seega läksime hoopis mõnusat kohvikut otsima, kus kindlasti WC oleks 😀 Leidsimegi ühe ja tegime lõunaoote, millest lõpuks kujunes lõunasöök. Mina võtsin spinatipiruka, mis on üks 15-st Ateena toidust, mida peab proovima. Mehed võtsid pannkoogid ning Rasmus ainult mõmises neid süües, et nii head on. Muidugi on head, kui on meega üle valatud 😉 ja kõvasti banaani ning maasikaid ka pandud (pilt oli eelmise postituse juures). Ma tahtsin järgi proovida nende külmad kohvijoogid ja mekkisin cappuccinot, täitsa hea oli, kõige parem oleks see arvatavasti sellise 30 kraadise ilmaga olnud. Rasmus võttis sama, kuid talle see eriti ei maitsenud, kuna oli natuke liiga kange. Tegime pika istumise, kuna vahepeal sadas padukat ja lisaks ei olnud meil mitte kuhugi kiiret.
Mul oli kindel soov süüa ühte nende üht vanemat ja populaarsemat magustoitu – loukoumadet. Väidetavalt on kõige paremad “LUKUMAΔΕΣ” kohvikus ja see jäi meile kenasti tee peale ette. Kõige algupärasem versioon on, et loukoumade on üle valatud mee ja kaneeliga, tänapäeval on juba mitmete erinevate täidistega ning katetega. Ma võtsin ikka kõige algupärasema versiooni. Tegemist on tavaliste väikeste ümmarguste pontšikutega, mis maitsesid muidugi väga hästi! Lisaks tuli maitsta ka nende kuulsaid rõngassaiu ning muidugi hooajal ka maasikaid. Huvitav oli see, et laupäeval oli maasikakilo 1,69, ma tegin siis pilti ka ja pühapäeval küsisid nad juba 1.99 … Maitsesid päris hästi, vähemalt plastmassi maitset tunda ei olnud ja enamuse pistis nahka Rasmus 😀
Meile ei meeldi järjekorrad, nagu kohe üldse ei meeldi, kui juba vähemalt 10 inimest kusagil seisab, siis meile tundub juba, et ei viitsi oodata, ei lähe 😀 Akropoli oli kohustuslik, seega seal kannatasime vapralt ära ja õnneks läks ka kiiresti. Pühapäevase vihmase ilma puhul mõtlesime, et läheme illusioonide muuseumi, tundus huvitav ja jäi meile tee peale ette. Kohale jõudes olid seal meeletud rahvamassid ja infot lugedes selgus, et nad lasevad iga 50 minuti tagant mingi koguse inimesi sisse. Ei tänan, see jääb seekord külastamata. Esmaspäeval läks meil lennuk alles pealelõunal, seega oli meil hommikul aega ja läksime Akropoli muuseumi. Ilm oli väga jahe, sinna 14 kraadi kanti ja vahepeal sadas ka. Leidsime juhuslikult, et üsna meie restoranide tänava juures on pakihoid. Saime oma kotid ilusti sinna kappi hoiule panna ja rahulikult veel ringi luusida. Muuseumi juurde jõudes tundus meile jälle, et on palju rahvast 😀 Tegelikult oligi mingi 10 inimest aga kuna kontrolliti “Green passi” ja inimestel võttis nende otsimine aega, siis läkski lihtsalt natuke aega. Muuseum ise oli täis igasuguseid kujusid ja muid välja kaevatud potikilde ning münte. Muuseum oli üsna suur ja hea koleda ilmaga seal sees ringi jalutada. Lõpupoole, kui me juba välja hakkasime tulema, sattusime nägema sissepääsu järjekorda, emmmm, sinna me küll seisma ei oleks jäänud 😀 (vaata pilti!). Üks huvitav asi, mis seal oli, mida Jaak meile ka rääkis, oli see, et ühe templi sissepääsu juures on kuus naise kuju, kuid praegu on neid järgi viis. Templite mäel on kõik kuus, need on koopiad, kuid muuseumis on originaalid ja neid on viis ning üks nendest on Briti muuseumis … Üldse on Briti muuseumis väga-väga palju asju, mis tegelikult neile ei kuulu 😉
Ateena on marmorist linn, seda on tõesti igal pool. Majad, trepid, teed – kõikjal on marmor! Mis teha, kui see mäe seest niisama kätte tuleb ja hea tugev ehitusmaterjal on. Väga ebamugav oli see muidugi pühapäeval, kui märg oli, siis libises päris hästi ja kui ettevaatlik ei ole, siis on suurepärane võimalus käpuli käia.
Mulle meeldisid nende kirikud, need on hoopis teistmoodi ehitatud, kui ma olen harjunud nägema. Samuti vaatasime üle esimese Ateena kiriku. Leidsime ka ühe kodutu elukoha, rohkem silma ei jäänudki. Mõnes üksikus kohas olid ka kerjused, kuid üllatavalt vähe, sellise suurlinna kohta. Lisaks veel igasuguseid leide linna pealt, mida sai jäädvustatud.
Nagu traditsiooniks on saanud ei saa üle ega ümber grafitist 😉 Ilusaid pilte oli vähe, peamiselt on lihtsalt soditud, kuid mõned leiud siiski olid.
Lõpetuseks, Ateena on üks linnadest kuhu ma olen nõus veel tagasi minema, kuid turismihooaja välisel ajal, kus inimesi hordidena edasi-tagasi ei voori.
Ilusat kevade jätku ja püsige terved!
