“Kus on kodu, mis on kodu, kus on kodukoht …”

18.10.2022

Nonii, kes kellega kihla vedas, kas me saame 9.10-ks Tiskresse kolitud? Kes arvasid, et ei jõua – on võitjad! Nii läkski, päris palju on tehtud, kuid paraku elama veel minna ei saa. Mul oli juba algusest peale selline tunne, et nädalaga siin nüüd küll sellist hüpet ei toimu, et me sisse saaks kolida. Mu pessimistlik mõte täitus. Peaks ikka rohkem rõõmsaid ja positiivseid mõtteid mõtlema, eriti just, mis puudutab Tiskret 🙂 Teatavasti mõttel on suur jõud. Ja mis te arvate, kas me praegu juba elame sees? Õige, mitte veel, kuid tänaseks on olukord juba tunduvalt parem, seega hetkel julgen mina ka juba loota, et selle nädala lõpuks, 23.10, oleme ehk Tiskresse tagasi kolinud.

Kappide saaga, mille tulemusena Jaak pühalikult lubas, et ta iial enam midagi suurt IKEA-st enam ei telli ega osta … Sain 5.10 öösel e-mailile teavituse, ca 1,5 nädalat peale teavituse tellimist, et kaup on tagasi laos. Hommikul vara hakkasime kohe tellima, et keegi teine ära ei ostaks. Kapi raamidega, nende suurte osadega läks muidugi pahasti, neid oli ainult kaks tükki ehk ühele kapile. Küll olid laos olemas sahtlid, seega saime kõik sahtlid, ühe kapi raamid ning riidepuu hoidja ära ostetud. Puudu jäid teise kapi raamid ning riiulid. Sain samal päeval uue teate, et kapi raamid on tagasi laos ja kuna mul kohe ei olnud võimalik osta, siis jäi see õhtusse ning tellimisel kuvas, et komplekteeritud saab 6.10 ajavahemikul 18:00-20:00. 6.10 päeval tuli e-mail, et tulge asjadele järgi, need olid siis need eelmisel hommikul ostetud asjad. IKEA hoiab e-poest tellitud kaupa enda juures kaks päeva ja kui järgi ei ole käinud, siis tagastavad raha ning kaubad liiguvad tagasi lattu. See info on antuke segaselt kirjutatud, seega istusin tööl ca 10 minutit ootejärjekorras, kuid kuna tööd oli vaja teha, siis proovisin koduteel uuesti. Siis sain kohe löögile ning reegel on neil nii, et teavituse saamise päev on juba esimene päev, seega reaalselt on aega kaubal järgi käia teavituse päeval ja järgmisel päeval. Tingimustes on kirjas, et “kaubale peate järgi tulema peale teavituse saamist kahe päeva jooksul”. Mina loen välja, et teavituse päev + kaks päeva juurde. Igatahes rentis Jaak kaubiku ja me läksime peale tööd asjadele järgi. Ma terve tee lootsin, et saame teise teavituse veel, et ka teised raamid on komplekteeritud, kuna tellimisel oli ju info, saab õhtul valmis. Seda teavitust ei tulnudki, seega tuleb korra veel kaubik rentida. Saime siis oma raamid ja sahtlid kätte ning sõitsime Tiskresse. Tassisime asjad üles ning rohkem me midagi teha ei jõudnudki. Reede oli kõigil hea lühike päev, seega Jaak korjas meid töölt ja koolist üles ning sõitsime Õismäele, sõime ning suundusime kogu perega edasi Tiskresse kappi kokku panema. Rasmus pani enda kapi sahtlid kokku ning aitas kappi naelu lüüa. Ma tassisin seni ta toa tühjaks, et saaks kapi püsti panna. Pärast tassisin jälle asjad tagasi, sest mujal ei ole ju kaste hoida. Ma panin sahtlid sisse ja täitsa äge näeb välja! Üsna tugev ja kvaliteetne, minu arust. Muidugi mitte nii hea ja tugev, kui Jaagu tehtud asjad, mis on päris puidust.

Nädalavahetus (8-9.10) läks köögimööbli ehitamise, lihvimise, õlitamise peale ning ma silikoonisin vannitoa tööpinda. Kuna silikoonil läks otsik katki, siis pressis silikooni vahelt läbi. Olin ise seda täis ja tööpind ka, kuid lõpuks sain tehtud ja täitsa ilus jäi. Kuid silikooni leian veel siiani küünte alt. Pesin Rasmuse toa akna ning koristasin veel niipalju kui sai. Lisaks jõudsime nüüd selleni, mida ma pikka aega oodanud olin. Pakkisime kõik asjad lahti! Kohutav tolm ja sodi ning meeletus koguses pakkematerjali!

Pühapäeval, 9.10, helistasin uuesti IKEA-sse, et kus on mu 5.10 õhtul tellitud kaup. Olin ooteliinil vapralt 20+ minutit … Selgus, et oli mingi segadus ja lubati ühendust võtta. Seda muidugi ei tehtud, kuid õnneks sain esmaspäeva päeval teate, et kaup on komplekteeritud, tulge järgi. Meil oli muidugi juba teine plaan ka välja mõeldud, et sõidame IKEA-sse ja ostame koha pealt need raamid ära ning e-poest ostetud kaubale järgi ei lähe, saame sealt raha tagasi. Lisaks vaatasin huvi pärast, kas riiuleid on poes saada ja oligi. E-poest osta ei lase, kuid kaupluses on olemas. Seega tegime plaani, et rendime kaubiku, viime sodi jäätmejaama ning käime IKEA-s kauba järgi. Kuna Jaak saab vabamalt liikuda, siis läks ta kõigepealt IKEA-sse kaubale järgi ning seejärel suundusime Tiskresse. Ahjaa, pühapäeval, 9.10, käisime Bauhausis ka, kööki tööpinda ning seinale tasapinda ostmas. Seina tasapind oli muidugi vales mõõdus, ca 10 cm lühem ning töötajad soovitasid võtta hoopis midagi muud, kuna see materjal ei pidavat olema eriti tule ega veekindel. No ja need teised, mis pakkuda olid ja mõõdult sobisid olid – valge, veel valgem ja supervalge ning üks must ka. No johhaidii, ma läksin ikka täiega mossi ning pidasin plaani, et tuleb kunsti õppima hakata, et ühel hetkel joonistan sinna midagi eriti ilusat. Istusime ja mõtlesime ning lõpuks jäime ikkagi oma esialgse valiku juurde, sest see oli ilus! Lasime tööpinna õigesse suurusesse lõigata, et järgmine päev saab kiirelt kätte, kaubiku renditund ju maksab. See oli õige otsus, sest järgi minnes oli saekoda kinni … Asjad saime kätte, kuid kui oleks saagimise esmaspäevale jätnud, poleks me seda teha saanud. Jaak sai IKEA-s e-poe kauba peale ca 15 minutit ootamist kätte. Rasmuse kardina siinile oli vaja ka kinnitusi, kuid neid ei müüdud ja Jaak ostis ainult riiulid. Kui ma kell 16:30 uurisin, kaugel ta on, siis selgus, et ootab riiuleid. Sõitsin siis Bauhausi teda ootama, et tassime asjad kaubikusse ja liigume Tiskresse toimetama. Kui ma 17:00 paiku uurisin, kas ta on teel, selgus, et ta ikka veel ootab riiuleid. Nagu mismõttes, 30 minutit on juba oodanud. Käisin siis toidupoest läbi, et õhtul midagi kiiret ja kerget kokku keerata ning ootasin edasi. Umbes 17:45 ta saabuski, oli 45 minutit (!!!) riiuleid oodanud. Süsteem on kuidagi imelik, kui muidu ju lähed ja võtad ise laost riiulist kaubad, siis osad asjad on nii, et maksad ära ja lähed sees olevasse väljastuspunkti ning teenindajad toovad Sulle kaubad. Seal olid tööl, kas uued või lihtsalt superaeglased inimesed. Igatahes üks naisterahvas oli ca 1,5h tundi oodanud ja hakkas pahandama, kui Jaak oma asjad ennem kätte sai. Seega, kui plaanite suuremaid oste, siis igaks juhuks varuge ka kõvasti aega, sest iial ei tea, kust kaubad kätte saate ja kaua aega läheb. Saime Bauhausist asjad ja kimasime Tiskresse, et jõuda sodi peale visata ning jäätmejaama. See pandi ju 20:00 kinni. Taas saime trenni teha ja asju tassida. Rasmust ei saanud ma kätte, muidu oleks ta appi kutsunud. Mis siis ikka, kaks “vanakest” olid tugevad ja Jaak oma haige seljaga veel eriti vapper.

Teisipäeval (11.10) olime jälle kõik koos Tiskres, panime meie kappi kokku ja Rasmus kruvis kokku sahtleid. Nii tore oli minna, suur tuba oli sodist tühi! Asjad lahti pakitud ning pakkematerjal kõik ära viidud! Kohe kaks korda rohkem ruumi! Jaak muidugi kolis meie magamistoast ehitusasjad suurde tuppa, seega on ikka asjad ees, kuid nüüd ehitamise asjad, mitte tolmused pakkematerjalid.

Äkki tekkis ruumi! 11.10.

Kolmapäeval (12.10) algas meil töö tiimiga motivatsiooniüritus – reis Stockholmi. Mul oli seda muidugi eriti vaja, peale kolme nädalat tööl olemist 😀 Sõitsime Tallinn-Helsinki-Stockholm-Tallinn ja olime tagasi reedel, 14.10. Kirjutan tööst ja reisist eraldi postituse. Jaak sai kolmapäeval Tiskres toimetada ning neljapäeval esindas meie pere lastevanemate koosolekul – kaks meest ja 12 naist 😉

Emtikad 🥰 12.10.

Reedel jätkasime Tiskres ja nädalavahetuse lõpuks võib öelda, et 23.10 on tagasi kolimine suhteliselt tõonäoline. Jah, enamus asju on veel kastides, sest meil ei ole veel esikukappi ja köögikapid ei saa ka selleks ajaks veel valmis. Kuid meil on peaagu täiesti valmis vannituba – puudu on mõned nagid, kuhu saab rätikuid riputada. See puurimine saab kole olema, seinakapi jaoks auke puurides tuli jälle väga palju peenikest puru! Nüüd on jälle vannituba seda täis. Kuigi tõmbasin tolmuimejaga ja lapiga kordi üle, ikkagi on see kuhugi vahele pugenud. Väga tüütu igatahes. Esimene tühipesu pesumasinaga ka tehtud! Rasmuse tuba on 75% ulatuses valmis, magada saab, redel tuleks talle ehitada, siis saab voodisse ja välja ka. Meie magamistuba on ka peaaegu valmis. Köögi tasapind on paigas, lampidele augud puuritud – jälle see kipsitolm! ja tehnika peaaegu paigas. Kriitilistest asjadest on kööki kogu elekter vaja ühendada, tehnika paika panna ning elektrisüsteemi pann, lisaks kraanid ühendada (kraanikausile, pesumasinale). Kui need ka tehtud saab, siis on kodu esialgseks elamiseks valmis. Jaak peab muidugi minema veel ostma köögi prügikastide lahenduse ning uued köögilaua jalad, sest eelmised olid liiga lühikesd. Üldse on tal viimasel ajal kuidagi “vedanud” nende valede asjade ostmisega. Lauajalad on liiga lühikesed, ka Rasmuse töölaual, siis sai valed puuri otsad, kraanikaussi ei saanud auku sisse teha, et kraani panna. Lisaks ahab puit põlema minna, kui neisse suuremaid auke puurida ning puur nüriks kuluda. Hea puit on, raske läbi murda ning kui lõpuks saab, siis kärssab nii puur, puuriots kui puit. Aga vähemalt on meil kriitilistes kohtades ilus ja kvaliteetne mööbel, mis peaks küll nüüd väga pikalt vastu pidama.

Rasmus ja kool – jätkuvalt on ta tubli ja õpetajad kiidavad. Kuigi nende klassis on umbes 5-6 hüperaktiivset last, kes tundi segavad ja mille tulemusena on “kaheksas klass halvasti käituv klass” ja klassijuhataja ei jäta seda mainimata. Lisaks kardavad kõik väiksemate klasside õpilased neid, sest nad on suured ja lärmakad. Kui koosolekul tuli juttu, et klassijuhataja on rahulolematu, siis erladi küsides, et kuidas sellel või tollel lapsel läheb, siis kõik pidid väga tublid olema. Seega üksikult on enamus täitsa tublid ja toredad, kui kambana kokku saavad, siis läheb käest ära. 5.10 oli koolis õpetajate päev ja Rasmus andis 2 klassi õpilastele inglise keelt. Kuna ta on viimases klassis siis nende ja lisaks osad 7 klassi õpilased olid sel päeval õpetajad. Ta oli päris hästi hakkama saanud. Lisaks olid “matemaatikaõpetajad” ta kaasa rabanud, et ta aitaks neil 6 klassile matemaatikat läbi viia, seega sai ta kahte tundi anda. Üldiselt talle koolis meeldib, just õpetajad on toredad nagu Sigonella koolis olid. Lapsed on nagu lapsed ikka ja koolimaja külm, kole ning kaugel, kuid õpetajad on toredad. Vähemalt ei ole ta enam nii kohutavalt pahur selle kooli peale. Küll on ta pahur, et peab mu läpakas kooliasju tegema, eriti just esitlusi, et on ebamugav ja ootab juba millal ometi saab Tiskresse lauaarvuti taha asju tegema. Teoorias peale koolivaheaega peaks saama. Ma ootan ka, sest mu läpakas on õhtuti kogu aeg hõivatud ja blogi kirjutamine lootusetu. Mitte, et mul väga aega oleks, aga mõni õhtu äkki natuke saaks kirjutada …

Kool kolib! Reede õhtul tuli info, et kool võitis endise Toomkooli maja pakkumise ja kolib koolivaheajal uuele aadressile Rüütli 4. Hüvasti Kopli, tere tulemast Vanalinn! Asukoht on meie vaates väga hea. Kuigi pikemalt peab käima, kuid trantspordi osas läheb kiiremaks ja lihtsamaks. Nr 4 Haaberstisse või Õismäele ning 46 eksperssiga kiirelt linna. Kuna enamus teest on bussitee, siis sõidab ca 15 minutiga linna. Tiskrest muidugi on keerulisem, kuna seal on jätkuvalt tee remont ja ummikud, siis kodust Haaberstisse sõitmine võib olla üsna vaevaline. Mul igatahes hea meel, et Balti jaamast ja Koplist eemale saab. On küll juba palju asju korda tehtud ja näeb juba enam vähem ok välja, kuid ikkagi liiguvad sealkandis imelikud inimesed ja see kajastub ka trantspordis, isegi satun trammis igasugustega kokku. Nüüd vähemalt muutub ka seltskond kellega koos ühsitrantspordis sõitma peab. Kool ootab nüüd kogu koolipere abi ja üles on pandud tabel, et kes millal ja kui palju saab abiks olla. Kogu kolimine toimub koolivaheajal. Ajastus on muidugi natuke halb, sest me ise peame ju oma kodus ka edasi toimetama ja kui nädal aega õhtuti kooli üles putitada, siis seisab kodus kogu tegevus … Eks midagi mõni õhtu peab ikka kooli ka midagi tegema minema, muidu ei ole panustanud. Ütlesin Rasmusele, et panen ta koolivaheajaks kooli värvima, ta vajus ikka täitsa näost ära, et miks ma ta nii kirja panin, ilma temaga rääkimata. Ütlesin, et panen, mitte ei pannud 😀 Aga eks ma mingil päeval ta sinna saadan igal juhul ja kuna kodus sai värvimise selgeks, siis las värvib koolis ka paar seina ära 😉

Rahulikku sügise jätku ja püsige terved!

Author: Margit Kõiv

Naine, abikaasa, ema, tudeng, koduperenaine - need on mu praegused tiitlid, kui kolisime elama Sitsiiliasse. Blogi otsustasin kirjutamata hakata, et ei läheks meelest, kuidas ja mismoodi on elu Sitsiilias läbi meie kogemuste.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *