28.10.2022
Esimesel päeval tööle tulles ütles ülemus, et kolme nädala pärast läheme reisile, et mulle on piletid juba ostetud ja nii on. Ahahh, no selge, kui reisile siis reisile. Nii juhtuski, et täpselt kolme nädala pärast läksin ma motivatsioonireisile, mind oli muidugi eriti vaja motiveerida 😀
Meid oli kaks üksust – kliendikogemuse üksus, kus ka mina töötan, otse Age alluvuses. Lisaks on selles üksuses ka kliendiprotsesside arendustiim, kus ülemuseks on mu toakaaslane Tiina, kelle alluvuses on kuus inimest. Veel on Age alluvuses personaliosakond. Seega kokku oli meid 26 inimest ja paar tükki ei saanud tulla ka. Üks personali tüdruk, kes koos Tiinaga reisi organiseeris ja üldse algataja oli, et ta tahaks tiimikat, jäi koroonasse ega saanudki kaasa tulla. Tõeline ebaõnn.
Töötajad üldiselt sõidutatakse Helsinkisse äriklassis, sain elus esimest korda seal sõita. Ma comfordis olen küll sõitnud ja küpsiseid näksinud. Seekord oli soe laud ja joogid ning kõik sinna juurde kuuluv. Läksime päevase reisiga, seega oli lõunasöögi aeg. Nosisin sealt ühte ja teist ning olin väga rahul. Age vaatas ka meie taldrikuid, et mida süüa, ma siis soovitasin, mille peale ta teatas, et eiii need ei ole head. Ma olin üllatunud ja ma nägu nähes, teatas, et kui oled palju kordi sõitnud, siis ei ole enam seal laual midagi ahvatlevat. Nojahh, ma alles hakkasin sõitma, seega mul on ikka veel vau efekt ja hea kõik 😉
Lisaks meile olid laevas ka turunduse inimesed, kes läksid oma kambaga jõulureklaami filmima. Kuna Helsingi liin jõuab ühte sadamasse ja Stockholmi väljub teisest, pidime kiiresti teise jõudma, et laevale saada. Laevalt maha saamine võttis aega ja kui me oleks umbes 15 minutit hiljem jõudnud, oleks olnud üsna suur tõenäosus järgmisest laevast maha jääda, kuna õhtused ummikud hakkasid juba ilmet võtma. Sõidu ajal tegi Age tutvustusringi. Mulle nagunii nimed meelde ei jäänud, kuid vähemalt sain aimu, kes keegi on ja millega tegeleb. Stockhomi laevale jõudsime õnneks õigel ajal ja siis oli kiirelt kajuti otsimine ning sööma minek. Igaühel oli oma kajut, taaskord asi millega ma harjunud ei ole, tavaliselt ollakse kulude kokkuhoiu eesmärgil mitmekesi toas, kuid oma laev, omad reeglid. Sai siis mõnusasti kajutis laiutada.
Minnes oli meil õhtune buffet laud. Väga suur valik kõiksugu asju. Mereannid olid küll pettumus, kuna need ei olnud värsked, vaid sulatatud. Kuid värsket krevetti peangi ma minema lõunamaale sööma, siin kandis on raske seda saada. Istusime segamini, et omavahel rohkem tuttavaks saada. Ma sattusin alati personali inimestega ühte kampa. Tiina inimestega, kes klienditeenindajaid nõustavad ning peaks ka protsessidega tegelema, nendega ma kordagi koos ei istunud. Kuid kuna nad on nagunii tööl minu korrusel ning näeme tihedamini, siis polegi väga hullu. Istusime osa seltskonnaga buffes kuni järgmise katteni. Kõige popimaks kujunes laste laualt puuviljad ja šokolaadifondüü. Täiskasvanute magusa laud oli ka, kuid seal ei olnud üldse värsked puuviljad, vaid konservi omad ka fondüüd ka ei olnud 😉
Kuna töötõendiga soodustused aktiveeruvad kuu peale tööle asumist, siis pidin kellegagi koos poes käima ja see oli natuke tüütu. Seega võtsin ma seekord shoppamist rahulikult. Mul oli paar kindlat asja, mida soovisin, kuid suurem ostlemine tuleb siis, kui perega lähen, kui tuleb. Hommikul tööl vaatasin, et kõik olid kohvritega, kes suurema, kes väiksemaga ja ma olin oma väikese seljakotiga, sellega millega lennukisse lubatakse. Olin tõeline seljakoti matkaja 😀 Enamus ostis muidugi alkoholi ja lõhnu kokku, neile kehtib 50-70% allahindlus. Kui palju täpselt soodsamalt saad, saab paraku alles kassas teada, kuid soodne on igal juhul. Ma soetasin omale kosmeetikat. Kolm aastat pole ju peale ripsmedušši midagi vaja olnud, jume on kogu aeg peal ja mukkida pole vaja. Nüüd on jälle see aeg käes, kui peab meelde tuletama, kuidas puudrit näkku pannakse 😉 Age ostab oma alluvatele šokolaadid ja need tohib ära süüa, kui oled laevaga sõitnud. Hmmm, mul lähevad need enne pahaks, kui söödud saan, osad laevad on meil ju mööda maailma laiali ning majutavad pagulasi või sõidavad mujal meredel.
Õhtu oli suhteliselt rahulik, kuulamise jazzi ja limpsisime mulli, mina mahla ning lobisesime niisama. Mõned grupipildid ja kobisin juba 23:00 paiku kajutisse. Võtsin aja natuke lugeda ja niisama olla. Vahelduseks oli päris hea, et ei pidanud Tiskre peale mõtlema ega seal toimetama, selline korraks aeg endale ja väike patareide laadimine. Hommikul oli erihommikusöök, kui muidu on seal vähe rahvast, siis Helsingi Stockholmi liinil on reeglina rahvast alati palju. Kuid toidud on head ja hapukurk maitses kõigile väga hästi. Teised olid ikka peaaegu hommikuni pidutsenud 😉 Noored ja veri keeb, seega tulebki nautida! Väga palju oli laeval ühesuguste traksipükstega noori. Selgus, et Soome tähistatakse niiviisi rebaste päeva, et kümnenda klassi omad ongi ühesuguste pükstega ning tehakse midagi lõbusat. Seekord nad siis kruiisisid. Neid oli laeval päris palju ja nad nägid väga vahvad välja!
Rootsi jõudes ootas meid ekskursioon Sigtuna linnakesse, sinna oli ca 40 minutit bussisõitu. Meil oli selline “vana kooli” giid. Väga põhjalik, väga asjalik ja väga tempokas. Aga põnev oli kuulata, vahepeal tikkus küll uni peale, eriti kui kirikus istusime 😀 Suvel pidi seal muidugi rohkem tegevust olema ning palju inimesi ka, kuid kui autoga minna, siis on täitsa paras vahemaa ja jõuab päevareisiga vabalt ära käia.
Lisaks oli planeeritud uue kaubanduskeskuse külastus, mida me ise ka klienditele soovitame. Ma olen eluhalb shoppaja, seega otsustas Age mind hoopis Rootsi kontorisse viia ja sealsetele inimestele tutvustada. Meie kõnekeskuse juht tuli ka ja seega me kolmekesi läksime hoopis sinna ning arutasime teenindusüksuse juhtidega, kes on mu tulevased partnerid, erinevaid teemasid. Väga tore oli! Ma usun, et palju vahvam, kui seal kaubanduskeskuses, mis ju kuhugi ei kao ja kuhu saab alati minna, kui sinnakanti sattuma peaks.
Tagasi tulime Queeniga ehk otse Eestisse. Seekord sõime restoranis ja ette oli antud grupimenüü, seega sai valida kana, kala ja veise vahel. Ma valisin siiakala, veis muidugi isutas ka, kuid ikkagi siig! No ja mis te arvate, kas ma sain oma siiakala. Muidugi mitte, toodi hoopis ahven. No, mis teha, kui siiga ei ole siis ei ole. Aga toit oli hea ja kõhu sai ilusti täis. Istusime taas üsna pikalt, kuna Age aina rääkis, et peame kaptenisillale minema, siis väga kuhugi minna ei olnud. Jõudsime juba loungi üle kolida ja kokteilid võtta – mu alkoholivaba kokteil nägi väga ilus välja ja maitses ka suurepäraselt. Kui lõpuks otsustati, et läheme nüüd kaptenisillale ka. Seal oli täitsa tore, pimedas saarte vahel seilata, otse vastu täiskuule! Pärast läksime osa seltskonnaga edasi ka masinaruumi. Jeerum, kus seal oli ikka lärm, täiesti kohtutav! Ilma nende spetsiaalsete kõrvaklappideta võib tõesti kurdiks jääda. Vaatasime üle ka minionid. Mehhaanikud olid otsustanud natuke rõõmu juurde tuua ning värvisid mõned tünnid minioniteks. Need nägid ülimalt lahedad välja!
Mingil põhjusel, ei tea küll miks, oli enamus seltskonnast vaikne ja rahulik ning mindi üsna vara magama. Ma oleksin küll olnud nõus veel ringi uitama ja natuke tantsima. Kuid vara magama kõlas ka hästi. Seekord lugesin õhtu kesköö paiku lõppenuks. Hommikul oli taas eriõhtusöök. Queenil pakutakse hommikul ka omletti, saad ise tellida millist tahad ja just Sulle tehakse. Ja see maitses väga hea! Buffet laud oli ka rikkalik, seega kõhu sai korralikult täis. Ajasime natuke juttu ja tagasi Tallinna jõudes läksime kõik “rõõmsalt” tööle. Uni ja tüdimus oli peal, seega eriti töö tegemisest midagi välja ei tulnud 😀
Aga seilata oli tore! Varsti jälle 🙂
Ahjaaa, me kolime nüüd (sel nädalavahetusel 29.10) lõpuks tagasi Tiskresse. Suur tuba on jätkuvalt puutöökoda, kuid kööginurk on juba kasutusvalmis ning kapid ka olemas, mis sest, et usteta, kuid asjad saab juba sisse panna. Seega saab sees elada küll. Ja esikukappi tullakse 3.11 ehitama, seega asjad liiguvad ja peagi saab kastidest lahti!
