11.11.2022
Me oleme nüüd kaks nädalat mõnusasti oma kodus elanud, millest viimased neli päeva ilma sooja vee ja kütteta. Hmmm, enda arust oleme ju Eestis, mitte Sitsiilias, seal suudeti ka kiiremini asjad korda teha, kui siin.
Kolimine läks suhteliselt valutult, kaks korda sõitmist, kuna kohvrid ei mahtunud korraga peale ja olimegi ära kolinud. Õismäel läks toimetamisega natuke muidugi aega, koristasin küll juba mitu nädalavahetust hästi põhjalikult, et kohe-kohe kolime ära, seega oli korter üsna puhas, kuid ikkagi lõpus tuli üks asi meelde ja siis teine ning pesud oli vaja ära pesta ja triikida. Seega venis kolimise päev suhteliselt pikaks.
Oma kodus on ikka hea! Kuigi alguses oli see rohkem ehitusplatsi ja laohoidla, kui kodu moodi 😀 Kuid iga päevaga läheb järjest paremaks ja Jaak jõuab järjest rohkem asju valmis teha ning paremaks sättida, seega nüüdseks on kodu juba täitsa kodu moodi.
Kaheksa nädalat ootamist ja esikukapp saabus! Saime kohe väga palju kaste vähemaks. Ruumi mul kapis veel on, kuid kastide sisu ei sobi eriti sinna … Paljud asjad on sellised, mida tahaks keldrisse viia, kuid seal on jätkuvalt puit ja vanad asjad ees. Siiani pole olnud jõudu ega jaksu, et minna alla korda looma.
Mulle hakkas väga meeldima kastide süsteem. Ostsime esiku- ja magamistoakappi kastid, kuhu saab pakkida ära asjad, mida hetkel ei ole vaja või on hooajalised. Nt suveriided on kõik kastides. Ainult, et esikukappi ostetud kastid on natuke väiksed ning kapi ruum läheb raisku. Seega tuleb minna uusi kaste otsima. Jaak arvas, et peaks pakendikeskusest pappkaste ostma, neid saab panna kokku täpselt nii suuri, kui vaja on. Kõlab ju päris hästi!
Mis meil tänasel päeval veel vaja on teha või osta? Kõikides tubades tuleb akna paled üle vaadata. Puhastada ning üle värvida. Kuna nüüd on konstantselt pime, siis ei näe midagi teha. Tundub, et see töö jääb küll kevadet ootama. Lisaks on vaja osta magamistuppa pimendavad kardinad, jätkuvalt ei ole Deposse seda kardinakangast müügile tulnud, mille me välja valisime. Peab vist hakkama muid versioone otsima. Hetkel on meil suure toa pimendavad kardinad kasutusel. Pime peab olema, muidu ei ole hea tudu. Lisaks on magamistoa ja Rasmuse toa kappidelt liuguksed puudu. Selleks on vaja natuke raha koguda, seega mõne kuu pärast äkki saab ette, kui ooteaeg jälle paar kuud ei ole … Vannituppa ja Rasmuse tuppa on vaja teha riiulid ning Rasmuse voodil on redel ka puudu. Esikusse riidenagi koos kogu kupatusega, lisaks uus lagi ja laelambid. Köögimööblile on vaja teha uksed ning ehitada mulle üks väike nunnu kummut. Suures toas on vaja ehitada diivanilaud ning välja nuputada, mis me vabaneva nurgaga teeme, kas lihtsalt suurema riiuli või väikese arvutinurga. Uskumatu, kui suur me tuba nüüd on! Nüüd saab öelda, et meil on kodus ruumi ja õhku! Pole enam suurt söögilauda ning kuna vannitoa uks on normaalses kohas, saab kõik teistmoodi teha. Ja mulle väga meeldib, mis sellest siiani välja on tulnud. Kuid teha on veel meeletult. Liistud ka! Nii ukse, kui põranda omad. Ahjaa, rõdule on ka vaja riiul teha 🙂
Umbes nädal aega on meil telekas ka olemas. Jaak arvas, et nüüd on paras aeg diivanil lebotada ja telekat vaadata 😀 Digiboksi meil ei ole, seega telekanaleid me ei vaata. Ainult ERR ja sellega kaasnevad kanalid ning lisaks Jupiter. Kuid meie sõber Netflix on ikka meiega, seega midagi vaadata on alati. Kuigi ma eelistan lugemist. Laenutasin just uued raamatud ja proovin pigem lugeda, kui telekat vaadata. Ehk teisisõnu, meil on aega tekkinud! Olen mõned korrad juba õhtustama jõudnud ning inimestega taas suhelda saanud. Täitsa vahva on!
Küll ei saa me aru, kuidas te siin selle kaamose aja üle elate! See on ikka täiesti masendav, kui hall ja pime äkki kõik on. Siiani ei olnud nagu üldse põhjust millegi üle viriseda. Ilmad olid meie vastu väga sõbralikud olnud, kuid peale kella keeramist läks ka ilm kehvaks ja nüüd on kogu aeg pime. Eladki ainult lambivalgusest. Mul oli tööl kella 15:00 paiku küll selline tunne, et ma jala pealt kukun magama. Oleme nüüd viimasel ajal toa ust lahti hoidnud ja õhk liigub natuke rohkem, seega sellist “jala pealt kukkumise” tunnet enam ei ole olnud. Kuid ikkagi on pime ja nüüd ka märg ning niiske. Üldse mitte minu ilm! Siinkohal nutan küll Sitsiiliat taga!
Lisaks on kodus ka külm. Puhur puhub hoolega ja palju riideid on seljas. Hetkel ei erine siinne elu kuidagi Sitsiilia talvest. Esmaspäeval hakkas soe vesi kõikuma. Kord oli, kord ei olnud. Õnneks jõudsime dušši all ära käia. Õhtul hambaid pesema minnes selgus, et soe vesi on jälle kadunud. Teisipäeval korraks saadi katlamaja korda ja õhtul läks jälle katki. Jah, ma olen ennegi külma veega dušši all käinud, kuid see külm vesi tuli mul maja eest tünnist ning oli võrdlemisi soe. Kuid siin on ju külm vesi reaalselt ka külm! Nii suur fänn ma karastamises ka nüüd ei ole … Jaak saab tööl dušši all käia. Ma nuhkisin ka välja, et saame SPA dušše tasuta kasutada. Mis siis ikka, pakkisin täna koti kokku ja trampisin rõõmsalt pessu. Kui tavaliselt on kahe maja vahel uksed lahti, siis selgub, et hommikul kell 8:00 on vaheuksed lukus ja minu kaart neid ei ava. No, mis siis ikka, palusin hommikusöögilaua teenindajalt abi ja ta lasi mu SPA hotelli poolele. Lõpuks ometi sain pessu! Alguses muidugi lõdisesin seal ja kirusin, et ma ei tulnud ju külma dušši võtma, kuid paar minutit oodata ja soe vesi tuligi. Milline õnn! Nühkisin ennast hoolega puhtaks ja SPA neiu lasi mind tagasi teise majja. Seekord olin ühe Soome onuga koos, kes ka üritas uksest läbi saada. Miks meil kodus soojust pole? Tehnikud tulid katlamaja parandama, selgus, et mingi veepaak oli katki, mis vett edasi ei liigutanud. Seda parandades selgus hoopis, et katel ise on katki. Nüüd nad üritavad seda paranda, kuid millal mingid jupid tulevad ei tea keegi. Seega võime siin veel pikalt ilma soojata olla. Rasmus tuleb meil Õismäele pessu saata või siis peame Tabasalus ujumas käima hakkama. Saab trenni teha ja ühtlasi ka pesus käia. Võrdlemisi ebamugav on, et ei saa pesta siis kui ise soovid ja külm mulle ka ei meeldi … Õnneks on vannitoas põrandasoojendus, seega hommikul on vähemalt seal soe toimetada. Ma hästi ei kujuta ette, kuidas need väikeste lastega pered siin praegu hakkama saavad … Kuid positiivne on see, et see juhtus praegu, mitte sügaval talvel, kui õues koledad miinuskaardid on!
Emal oli vahepeal sünnipäev. Pille leidis Türil ühe imearmsa kohviku ja ma panin meile sinna aja. Algselt oli idee, et natukene istume ja enne pimedat stardime tagasi, kuid seal oli väga mõnus olla ning lõpuks istusime seal neli tundi ja tagasi saime ikka pimedas. Söögid olid suurepärased, teenindus imeline ning koht väga hubane. Seega, kui keegi peaks sinna kanti sattuma, siis kindlasti soovitan külastada! Lisaks õnnestus meil käia vaatamas kokku kogutud vene aegset kraami. Emal ja Pillel oli palju mälestusi, isegi ma tundsin mõned asjad ära.
Rasmus käis kooliga rabas. Täitsa tore oli olnud, kuid pildid räägivad rohkem 😉 Grupipildi peal hakkavad küll pooled kohe nutma 😀
Käisin neljapäeval, 10.11, massaažis. Massöör ütles, et mu lihased on pinges. Vasaku poole seljalihased ning turi on väga kõva ja lihased pingul. Nojahh, 1,5 kuud tööl ja juba olen vigane! Lisaks on mul üle päeva peavalud. See töö tegemine teeb ikka täiega haigeks! Kolmapäeval tegin üle kolme kuu taas trenni. Nüüd saaksin iga päev teha, mul on nüüd ju kodus ruumi, kuid nüüd pole sooja vett, et pesema minna 😀 Nokk kinni saba lahti. Täiesti totakas olukord. Aga massaažis peab nüüd küll regulaarselt käima hakkama ja ma tõesti loodan, et lähipäevil soojus ka tagasi tuleb ning ma saan taas kodus liigutama hakata.
Pidage pimeduses vastu ja püsige terved!