27.07.2024
Mu blogis on valitsenud vaikus … Lubasin kunagi endale, et kui reisin või teen midagi vahvat, mida oleks tore ka hiljem lugeda ja meenutada, panen kohe kirja. Päris elus on asjad läinud teisiti – ma ei väsi kordamast – tööl käimine segab elamist! Ma lihtsalt olen päeva lõpuks vaimselt ja füüsiliselt nii väsinud, et ma ei jaksa midagi enam teha ja ometi kirjutamine on olnud üks mu meelistegevusi. Reisil olles aga on päevad pikad ja tihedad, et nagu ei tekigi seda niisama aega, et asju kirja panna. Aga aega tuleb võtta ja nüüd üritangi seda teha ja vähemalt meie Hispaania seiklused kirja saada.
Kuidas me nüüd Hispaaniasse sattusime? Jaagul on pikem lähetus Hispaaniasse, me teadsime, et ta läheb aga 2025 jaanuaris. Ootamatult selgus, et ta peab minema juba nüüd 30.06.2024. Seega mis meil muud üle jäi, kui puhkused ümber mängida, mina pidin töölt kaugtöö nädalaid paluma ja nii me Rasmusega 09.07 Madriidi sõitsimegi. Veedame siin kuus (6) nädalat, millest pool puhkan ja pool teen tööd. Jaak elab ja töötab siin kuus (6) kuud, seega ta tuleb Eestisse millalgi jaanuari teisel nädalal, kui järgmisele kolleegile on asjad edasi antud.
Jaagu korter asub Madriidi eeslinnas Alcala de Henareses, me ei ole ka selle linna keskel, vaid ääres. Kesklinna on meie juurest ca 20min bussisõitu. Korter on hotell tüüpi majas, mis algselt oligi hotelliks mõeldud, aga kuna see ei läinud käima, siis muudeti ärimudelit ja nüüd pakutakse pikaajalist renti, miinimum on 1 aasta. Korter oli täiesti sisustatud k.a voodilinad ja rätikud. Mingeid asju ostsime juurde ka, et oleks ikka kodune ja mugav elada, aga suurem osa eluks vajalik on olemas. Me elame kolmandal korrusel, mis siin mõistes on neljas ja kolmetoalises korteris, kaks magamistuba ja avatud köök-elutuba. Korter on põhja poole, mis tähendab, et meil ei lähe elamine nii kuumaks, kui seal, kus päike päev otsa sisse paistab.
Kuna Madriid asub geograafiliselt Hispaania keskel, siis see tähendab, et siin on kuum, kohe nagu ikka väga kuum, nagu kõrbes. Kõik on kuivanud ja päike näpistab, kui õue lähed. Siia tulles jäid temperatuurid 35kraadi kanti, sel nädalal tõusid 40+ peale, varjus mõõdetuna, päikese käes on kogu aeg seal 40kraadi ringis olnud. See praegune temperatuur on juba päris karm, kuumus näpistab väga valusasti. Ööd on õnneks natuke jahedamad, enam küll mitte niipalju, aga siiski kukub sinna 25 kanti, ennem kukkus 18 kanti, siis oli hommikul mõnusalt karge õhk. Mis on kummaline ja Sitsiiliast erinev, et Sitsiilias keris kohe hommikul temperatuuri kõrgeks ja oli kuni õhtuni välja, siis siin läheb asi käest ära umbes 15:00 paiku ja 17:00 on kõige kuumem aeg üldse. See on nii jabur, loodad, et õhtuks väljas temperatuur rahuneb, et minna jalutama või ringi seiklema, aga nii kui nina välja pistad, selgub, et ega ikka ei lähe küll. Nüüd 4okraadiga on ka õhtul kell 23:00 veel väga palav. Ei kõrveta enam, aga on jätkuvalt väga soe, sinna 38kraadi kanti.
Üldiselt mulle soe ja päike meeldib, aga mulle meeldib see siis, kui ma saaksin natuke õues olla, siis basseini või merre sulpsata ja siis edasi pikutada, soovitavad koos päikesevarjuga, muidu sööb päike ikka väga valusasti ära. Hetkel on see olukord, et meie majas ei ole töötavat basseini, kuna on rendimaja, siis elanikud ei ole huvitatud juurde maksma sellest eest. Ja Jaagul ei ole vahet, kas see bassein on või ei ole, ta läheb hommikul 7:40 tööle ja tuleb 17:20 ja teda siis enam mingi bassein ei huvita. Mina kaugtööl olles ka ei saa päeval bassu kasutada, aga Rasmusel oleks natukenegi lõbusam. Hetkel ta lihtsalt istub toas ja on tahvlis ning midagi ei tee. Õhtuti me küll jah, kas käime kõik koos poes või kesklinnas, aga mitte iga päev.
Esimesed 1,5 nädalat tegin kaugtööd. Siin on aeg 1h taga, alguses mõtlesin, et olen väga usin ja kõps 7:00 arvutis aga uni oli hea ja suvel nagunii pooled inimesed puhkavad, seega võtsin veidi rahulikumalt, aga hiljemalt 8:00 olin töisel lainel, Eesti aja järgi siis 9:00. Tööpäevad olid nagu Eestiski kodukontoris olles, nüüd olen lihtsalt teises keskkonnas. Õhtuks väsitab see töötamine ikka ära.
Nädalavahetusetel seiklesime küll kohe ringi. Esimesel reedel käisime kesklinnas ja vaatasime Alcala de Henarese vanalinna osa üle. Väga armas ja väike oli, lisaks on seal palju toonekurgi, lugesin kusagilt, et 10% kogu Madriidi toonekurgedest on Alcala de Henareses. Lisaks on Alcala de Henares ka ülikoolilinn ja väga suur osa vanade majade kompleksist on ülikool ja selle abihooned.
Lisaks on sealt pärit ka Miguel de Cervantes, kes kirjutas Don Quixote. Mis tähendas, et igal pool oli Don Quixotega seotud asju ja pooled tänavad olid Cervantese nimega seotud.
Kuna Jaak on siin viimased 15 aastat vahelduva eduga käinud, siis on tal oma lemmik tapase baar, kus me ka kohe muidugi käisime. Me Rasmusega saime väga head alkoholivabad kokteilid.
Laupäeval käisime Madriidis, bussiga. Meie juurest sõidab buss otse Madriidi, ca 50min, pilet maksis 3,80+juurde metroo pilet, mis oli 2€ kandis, korruta kolmega ja siis omakorda kahega. Jaagu lihtne arvutus ütles, et autoga saab soodsamalt, aga siis on peavalu kust leida parkimiskoht ning õlut ei saa vabalt juua. Seega bussiga on mõnes mõttes mugavam, kuid samas ka piiravam.
Fookuses oli meil suur linnapark -El Retiro Park ja kunstimuuseum Prado. Esimene sai mitmekordselt tehtud, muuseumi ei läinud. Me olime seekord suhteliselt hilised, kuna meil oli siseinfo, et kohalikud on linnast mere äärde sõitnud ja turistid sellise kuumaga on pigem Costa De Sol piirkonnas ja teistes kuurordides, mitte Madriidis. Paraku see allikas eksis ja Madriid oli silmini inimesi täis, mis tähendas ka, et muuseumi järjekord oli kilomeeter. Loobusime ja otsustasime, et proovime mõni teine kord ja siis läheme varakult kohale.
Park see-eest oli ilus, suur ja inimesed hajusid ära, seega ei olnud ka eriti rahvarohke. Kõige ilusamaks kohaks on seal Palacio de Cristal. Väga ilus aed oli ja majake ise ka. Majja sisse ei saanud, kuna see oli remondis, aga väljast nägi ka juba väga kena välja.
Lisaks käisime läbi kõik kohustuslikud vaatamisväärsused, mis Madriidis on. Temperatuur ei olnudki eriti hull, 35kraadi singis, aga kella 14:00 paiku hakkas äkki üles kerima ja läks väga kuumaks, seega oli lõpuks väga palav ja väsitav ringi trampida. Me ju tatsasime kogu kesklinna jala läbi. Suurlinn nagu suurlinn ikka, suured ilusad majad, meeletult palju inimesi, veel rohkem autosid. Avastasin Madriidist tagasi sõites, et mulle vist ikka meeldivad sellised pisikesed nunnud väikesed linnad rohkem või siis jah suured linnad, kuid kus kesklinn/vanalinn on hästi väike, armas ja kompaktne.
Pühapäeval seiklesime lähi piirkondadesse ja vaatasime üle linna, mis on siiani ümbritsetud linnamüürist Ávila ja Segovia, kus asub Rooma akvedukt. Ávila on väga väike linnake, vanalinna osa, mis on linnamüüri sees on väike ja seal on peamiselt elumajad. Väljapoole müüri jääb juba modernsem linn koos restoranide ja hotellidega. Peamine vaatamisväärsus on siiski müür ja selle peal jalutamine. Müüri on järgi 2,5km ja turistidele on avatud ca 1km osa sellest. Väga tore oli luusida ja vaateid imetleda.
Segovia akvedukti kohta kirjutab internet järgmist: “See ehitati umbes esimesel sajandil pKr, et juhtida vett 17 kilomeetri kaugusel asuvatest mägedes asuvatest allikatest linna purskkaevude, avalike vannide ja eramajade juurde ning see oli kasutusel kuni 1973. aastani.” Aru me ei saa, kuidas need roomlased suutsid selliseid ehitisi ehitada. Ja neid on ju igal pool ja siiani püsti!? Täiesti arusaamatu. Muud selles linnas eriti ei olegi, kuid vanalinn on taas armas väike ja seal oli väga tore ringi tatsata ning nurgataguseid avastada.
Ma sel aastal liitusin taas Stamina jooksusarjaga ja otsin võimalusi distantsilt km läbida, siis ühel päeval otsustasime Rasmusega kodust jala Alcala de Henaresesse minna. Rasmus tahtis ühest poest mingit asja osta ja kuna mul oli vaja 6km läbida, siis otsustasime, et jalutame linna. Meie juurest on sinna ainult 4km, seega pidime veidi ka linna vahel tiirutama. Panin sportlikult riidesse ja startisime kell 16:30 … Eeeee mäletate jah, mis ma üleval kirjutasin, kõige kõrvetavam aeg on 17:00 ajal, aga inimene ju õpib läbi oma vigade 😉 Oi küll see teekond oli pikk ja kõrvetav, aga kohale saime, 6km sai ka kirja ning poes ka käidud. Tagasi tulime bussiga ja koju jõudes selgus, et Rasmus unustas ostetud asja bussi 😀 Õnneks oli see odav 4€ vidin, millest ka väga kahju ei olnud.
Lõpetuseks seinamaalingud Alcala de Henaresesest ja Madriidist.
