17.10.2024
Tagasi Madriidi jõudes lõi Rasmusel väga tugev nohu välja. Ta juba Lissabonis tatistas ja see läks järjest hullemaks. Kuna Jaak oli reede vabaks võtnud, siis me ei saanud seda raisku lasta ja tegime ostlemise päeva. Meie kodust ca 50km kaugusel on Madriidi outlet village. See oli väiksem ja kuidagi kompaktsem, kui Sitsiilias. Mehed said omale sealt ägedad pikad püksid, Rasmusele saime sisejalanõud aga ma ei saanudki midagi. Koht ise oli ilus ja sealt oli imeline vaade! Jaak, kes on sellistes kohtades igal pool käinud, teatas, et see kõige ilusama vaatega outlet village, kus ta on käinud.
Laupäeval, 3.08, tegime väikese väljasõidu ja külastasime Toledot. Jaak on seda mitu korda kiitnud, seega otsustasime selle üle vaadata. Linnake oli tõesti väga armas, väike, taas müür, palju vanu maju ja ägedad vaated.
Ma olin ülimalt üllatunud kui palju seal turiste oli! Mitmeid gruppe ja mitmeid busse, lisaks niisama hulkujaid nagu meie. Seal sain ma Hispaanias ka esimest korda kohalike pahameelt tunda. Kolasime pigem kõrvalistel tänavatel, kui vähegi saime ja ühel neist sattusime kokku kohaliku memmega, kes meie peale üsnagi häälekalt pahandas. Nojahh, me ju ka nende turistihordide eest kõrvaltänavale põrkamise, seega me täitsa mõistsime teda. Aga ebamugav tunne oli ikkagi.
Pool linna tatsasime läbi, tegime lõuna ja suundusime tagasi koju. Rasmusel oli oma nohuga väga ebamugav ja Jaak ei tundnud ka ennast hästi, seega seekordne väljasõit jäi meil väga lühikeseks. Jaak oli muidugi üllatunud, et linn ei tundunud üldse enam nii äge, kui 15a tagasi, kui ta esimest korda seal käis. Eks vahepeal on ju Sitsiilias ja Itaalias väga palju taolisi linnu külastatud ning see ei tundund talle enam nii äge. Kuid meile ikkagi meeldis, väikesed vanaaegsed linnakesed on alati väga toredad.
Pühapäeval olime vägagi kodused ja puhkasime. Mina sain omale kurguvalu ja Rasmus jätkas tatistamist. Jaak oli lihtsalt loid ja nii me seal siis päeva mööda saatsime.
Esmaspäeval käisime Rasmusega meie kodu juures apteegis ja ma olin ülimalt üllatunud, kui sattusime väga head inglise keelt rääkiva teenindaja peale. Saime rohud ja väga head rohud! Kurgutabletid, mis ta soovitas aitasid mul koheselt. Pidin ainult ühel päeval kolm korda võtma ja kurguvalu oligi kadunud. Nohurohi töötas sama hästi. Võtsime need Eestisse ka kaasa, siin ma nii hästi töötavaid rohtusid ei ole enam leidnud, peale seda, kui minu rohud müügist kadusid ja siiani veel müügis pole. Väidetavalt tarneraskused.
Põdesime mõned päevad ja kolmapäeval, 7.08, läksime Madriidi loomaaeda. Seiklesime bussi ja metrooga ning lõpus pidime natuke jala ka käima. Suutsin kõndides oma jalgade otsa koperdada ja oma sandaalid ära lõhkuda. Õnneks jäid niipalju terveks, et sain selle päeva üle elada ja õnnelikult kõik läbi tatsata.
Loomaaed oli suur, vähe kitsesid ja palju ägedaid troopilisi loomi. Seal olid kaelkirjakud, sooja armastavad pingviinid ja muidugi loomaia hitt – pandad! Pandad on ühed mu lemmikud ja väga vähesed loomaaiad suudavad seda endale lubada, nad on väga kallid rentida.
Rahvast oli mõistlikus koguses ja mõnus oli ringi tuiata. Ka seal olid delfinaarium aga me ei jõudnud etenduse ajaks kohale. Selgus, et sellest ei olnud midagi, istusime ja vaatasime neid niisama ja delfiinid tegid ka ilma treenerita showd meile seal. Akvaariumist mööda kõndides tundus mulle, et nad suisa eputasid. Tegid trikke ja tulid akna juurde kontrollima, kas me ikka vaatame 🙂
Neljapäeval jalutasime meie kodu ümbrises, läksime parki, kus Jaak tavaliselt jooksmas käib. Kuna mul oli vaja oma km täis saada, et Stamina jooks kirja saada. Planeerisin 1h ja ca 5km, aga lõpuks läks 1,5h ja ca 8km.
Park ei olnud eriti pargi moodi, kõik oli kollane ja kõrbenud, eeldatavasti on see sügis-talvisel perioodil ilus roheline aga praegu oli lihtsalt üks suur kõrb. Kuid jalutada oli tore, teed olid laiad ja igal sammul lippasid jänesed ringi. Lõpuks sain mõned pildile ka.
Reede käisime kogu perega taas Madriidis ja külastasime Prado muuseumi, kuhu me eelmine kord ei läinud, kuna järjekord oli meelevigane. Seekord ei olnud üldse inimesi ja saime kiiresti sisse. Kunsti oli meeletus koguses. Lõpuks väsisime sellest pühaduse kunstist ära. Kuigi seal oli ka arvestavas koguses ilusaid pilte. Muuseum iseenesest on kuulus pigem Goya, Rubensi ja Van Dycki kunsti eksponeerimise poolest. Üks Rembrandt pilt oli ka. Sõime kõhud täis ja soovisime teise muuseumi ka minna, mis on indiaanlaste oma aga selgus, et see pannakse juba 15:00 kinni, seega see jäi üle vaatamata.
Laupäeval, 10.08, uudistasime kuninga suveresidentsi ehk Granja de San Ildefonso kuninglikku paleed Segovias. Meil oli valida kas lõuna poole Royal Palace of Aranjuez või siis põhja poole Granja de San Ildefonso vaatama minna. Ma valisin selle põhja poolsema, kuna seal oli meeletus koguses purskkaeve, nagu meeletus koguses. Küll aga soovitatakse ja reklaamitakse rohkem seda lõunapoolset paleed ja aedasid. Äkki õnnestub seal ka veel ära käia. Igatahes me läksime põhja poole. Palee oli suur ja sees oli ka palju uudistada, väga palju kujusid ja meeletult laemaalinguid. Praktiliselt igas ruumis oli mõni maaling ja need kõik jutustasid lugusid. 90% oli muidugi jessukese teemaga seotud aga oli ka lihtsalt ilusaid pilte. Igatahes ma olin enamus ajast nina lae poole.
Edasi viis tee meid aeda. Ma ei nimetaks seda aiaks vaid metsaks, selliseks suureks suureks hooldatud metsaks kuhu vahele on tehtud laiad teed ja igas teeristis oli kas purskkaev või mõni nikerdatud kuju/mälestusmärk. Me jalutasime peaaegu pargi teise otsa, seal asus suur tiik (pigem järv) ja siis jalutasime tagasi. Paleest tiigini oli ca 2,5km. Tatsasime selle maa edasi-tagasi ära ja nautisime vaateid ja purskkaeve, mis paraku ei töötanud. Sellest oli küll väga kahju, sest need olid ikka väga võimsad! Pärast uurisime, et need pannakse ikka kord kuus kindlatel päevadel tööle ja just eelmine nädalavahetus olid need töötanud. Eks siis peab teiste pilte vaatama, et sellest suursugusest osa saada.
Me olime juba harjunud, et parkides on olemas veekraanid, kus saab vett juurde võtta, kuid paraku selles metsas seda võimalust ei olnud ja me lõpuks ikka täitsa kuivasime ja tagasi oli võrdlemisi piinarikas kõndida, kuna temperatuur keris taas ennast üles ja päike kenasti paistis meie peale. Olime janused ja näljased seega liikusime edasi linna mõnda söögikohta otsima. Sattusime kõrgelt hinnatud koha peale ja õnneks oli meile laud ka pakkuda. Mugisime ennast head ja paremat täis ning kulgesime tagasi koju.
Kuna Jaak ei tahtnud kiirtee maksu maksta, siis me sõitsime tasuta teed mööda, mis kulges üle mägede. Sõidad ja vaatad ohhoooo eemal suured kõrged mäed ja mõne aja pärast avastad autoga mööda seda mäge üles roomamas. Mäe kõige kõrgem tipp oli 1800m üle merepinna ja ühtlasi leidsime üles ka nende suusakuurorti. Õnneks ei ole Hispaanias nii hullud serpentiinid, kui on Itaalias, seega seal ei ole nii hirmus sõita, kõrvalistmel 😉
Puhkus saigi piduliku lõpu ja oli taas aeg töiselt toimetama hakata. Tegin mõned puhkusepäevad ette, et saaks töönädalal kaks päeva vabaks võtta, kuna Hispaanias on ka 15.08 suur püha ja Jaak oli vaba ning võttis reede ka vabaks, seega ootas meid ees pikk nädalavahetus. Nädala alguses olime suhteliselt kodused ja mina üsnagi töine.
Teisipäeval, 13.08, tundsin, et vajan liikumist ja vedasin poisi õue, et teeme mu Stamina tiiru ära ja seekord läksime ülikooli linnakut avastama. Kuni esmaspäevani oli püsinud stabiilne 40kraadi, kuid siis kukkus temperatuus järsult 30kraadi peale. Kui me teisipäeval välja läksime, siis uksest välja astudes oli mu esimene reaktsioon, et ui külm on, peaks jaki peale minema võtma 😀 Mul olid seljas lühikesed spordiriided ja mul oli 30kraadises õues külm 😀 Kuid natuke liigutamist ja hakkas jälle soe. Aga palav ei olnud ja isegi higistama ei ajanud. Kummaline, kuidas inimene mingite asjadega kiiresti ära harjub. Me oleme ikka väga kiiresti kohanevad “loomad” 😉
