Naaberküla sadam üle vaadatud

24.07.2020

Käisime Rasmusega juba üsna ammu aega tagasi, kui Jaak veel Eestis oli, naaberküla sadamas ära. Olen juba aasta aega hoogu võtnud, et seda üle vaadata. Mul oli täiesti kindel teadmine, et sealt saab paate laenutada, ma ei tea miks, aga selline teadmine mul oli. Taaskord oli üks imeliselt kuum suvepäev, valmistusin hoolega ette, sportlikud riided, veepudelid seljakotti ja seiklus kõrvalkülla võis alata. Te ei kujuta ette mu pettumust, kui me 15 minuti pärast sadamas kohal olime 😀 Kaardi pealt tundus see natuke kaugemal, no igatahes üks-kaks-kolm ja me olime juba kohal. Istusime siis seal rannas, mis ei ole ujumiseks üldse sobiv, sest seal sõidavad paadid edasi-tagasi ning rannajoon on väga kitsukene. Nojahh, mis seal siis ikka, eks tulime siis rõõmsalt tagasi, üritasime mingi pikema tee valida, aga seegi läks kiiresti. Sadam on nüüd igatahes üle vaadatud ja naaberküla alumine osa ka, seal on päris palju suuri ning ilusaid maju. Paadi laenutust seal igatahes ei olnud, kui ongi siis hetkel seal keegi küll teenust ei pakkunud.

Naaberkülast paistab meie kodu ka ära – see rohelise ringi sees.

Ülehomme saabub Liina – juhuuu, kolmas katse ja tundub, et seekord saabki reis reaalsuseks! Ootame teda juba pikisilmi, kuna koroona lõi paljudel plaanid sassi, siis on meil külalistega suhteliselt kehvasti ning kõik, kes vähegi päriselt ka tulevad, on väga oodatud! Liina õnneks armastab kuuma, lugesin just kohalikku ilmateadet, et järgmise nädala teisel poolel külastab meid Aafrika kuumus ja piigid ulatuvad kuni 38 kraadini. Emmmm, meile on juba praegune 34 suhteliselt piisav 😀 Eks siis näis, millal see troopika kohale jõuab. Jaak on usinasti Liina tulekuks ette valmistanud – voodi detailid olid juba ammu välja lõigatud, aga kokku veel ei olnud pandud, kuna tulek ja mitte tuleks aina lükkus. Nüüd on asi reaalne ja voodi sai kokku. Rasmus leidis, et see on väga hea voodi ja kolis sinna magama 😀 Lisaks ehitas Jaak välidušši, mis küll ei ole otseselt dušš, aga teeb sellist mõnusat uduvihma ja mille all on mõnus ennast jahutada, niivõrdkuivõrd, sest ega meil mitte kusagilt külma – sellist korralikku külma vett ei tule. Voolikust tuleb alguses tulikuuma vett, pärast leiget ja külmaks ei lähegi. Nautisime külma vett reisil olles, kus kraanist päriselt ka külm vesi tuli. Kuna baasis võeti täna elekter ära, siis Jaagul oli vaba päev – selle puhul trimmerdas ta esiaia ära. Ma ei saa meie uue akutrimmeriga kuidagi hakkama, minu jaoks on see ikkagi natuke liiga raske ning lisaks on hekid liiga kõrgel, see tähendaks, et ma peaksin kogu aeg redeliga turnima, see kohe mitte ei ahvatle mind. Jaagul võttis aega 20 minutit ja põõsad ning hekid olid pügatud. Lisaks lõikas maha ka palmide uued kasvud ning kõnniteele trügivad oksad. Nüüd on meil aed ka jälle korras.

Juba paar nädalat vähemalt on parkimisplatsil taasavatud söögiauto – õhtuti noored kogunevad, mängivad lauajalgpalli või hängivad niisama ja nosivad baninisid. Nädalavahetustel on rahvast rohkem ja melu suurem. Me ei ole veel midagi ostmas käinud, lihtsalt mööda jalutanud. Proovisin pilti ka teha, aga pimedas ei ole kvaliteet just kiita.

Nädala alguses on kogunemiskoht väga vaikne …

Prügimajandusest, ei saa üle ega ümber, meile pandi prügikaste juurde ning lisati ka bioloogilise prügi prügikastid. Samuti tühjendatakse neid väga usinasti ja siiani on olukord vägagi hea olnud. Mu kartused on hetkel ennatlikud olnud. See, et bioloogiline prügi nüüd eraldi on, mulle meeldib. Rääkisin eelmine aasta juba, et peaks omale komposti tegema, sest asjad lähevad kiiresti käest ning prügikast hakkab ruttu haisema. Nüüd on väike bioloogiline prügikast ja peaaegu iga päev saab seda välja visata. Kui alguses kasutasin biolagunevaid prügikotte, siis nüüd enam mitte, kuna teistel on kasutusel tavalised kilekotid ja meil on nende uputus. Hea võimalus neid nüüd ära kasutada.

Meie müügipoisid on toredad – värske kraami poiss andis mulle eelmine kord boonusena maasikad ja seekord ananassi. Maasikaid ma enam ei osta ta käest, esiteks mul veel oma aiast neid tuleb ning poisil on pool karpi vähemalt halvaks läinud. Esimesel korral ostes ja nüüd niisama saades ka, pidin pool vähemalt ära viskama. Kirsid/murelid on tal küll superhead, kui esimesel korral olid juba pahaks minemas, siis järgmistel kordadel on väga maitsvad olnud. Täna ostsin Lidlist, seal oli soodustus, need näevad väga head välja, aga pole üldse nii magusad, kui värske kraami poisil on, seega edaspidi ostan temalt, niikauaks kuni neid on. Hommikul kaalule minnes ning pehmet kõhtu paitades otsustasin, et saiakeste ja magusaga tuleb taas tagasi tõmmata – puhkuse ajal sai üle pingutatud. Kuid nüüd juhtus kuidagi nii, et saiapoiss peatus meie värava taga – naabrid tellisid saia ja ma muidugi pidin ka minema kohe uudistama, mis ta pakub. Tal oli seekord keedukreemiga või noh sarnase maistega kreemiga saiad – ma jumaldan neid ja need on reeglina otsas – sain suisa kaks tükki. Jaagule võtsin kaks marmelaadiga ning kuna suured ciabattad olid otsas, siis kaks väikest ciabattat ka. Poiss andis boonusena juurde Nutella täidisega saiakese. Küll need poisid on toredad 🙂 Ja meil on jätkuvalt võimalus ennast nuumata 😀

Lõpetuseks, päikeseloojangud on meil jätkuvalt imelised, paraku ei jää fotole kõike seda ilusat värvidemängu.

20.07, siis kui taevas olid pilved, mis natuke kuumale leevendust tõid.

Author: Margit Kõiv

Naine, abikaasa, ema, tudeng, koduperenaine - need on mu praegused tiitlid, kui kolisime elama Sitsiiliasse. Blogi otsustasin kirjutamata hakata, et ei läheks meelest, kuidas ja mismoodi on elu Sitsiilias läbi meie kogemuste.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *