18.10.2020
Eelmisel pühapäeval (9.10), kui oli viimane suvesoe ilm (kuni 27 kraadi ja soojendav päike), käisime Rasmusega naaberkülas. Rasmus on seal korra üksi seiklemas juba käinud. Kuna Jaak tundis ennast jätkuvalt veidi haiglasena, siis jäi kodusaarel ringi sõitmine seekord ikkagi ära. Kuna mina olin kodus passimisest juba tüdinenud, siis otsustasin, et viimase suvesooja ilma puhul läheme siiski Rasmusega seiklema. Seekord käisime kõrvalkülas, millele pääseb ligi tagumisest rannast kõndides.
Jalutuskäik oli natuke üle 3,5km ja veetsime ca 1h seda läbides, koos pildi- ja muude uudistamispausidega 🙂
Käisime ära Baia Arciles, see tundub olema siinkandi üks luksuslikest rannaküladest. Tänavad on laiad, majad suured – niipalju kui neid kõrge müüri ja puude varjust näha oli, kogu kompleks on ringikujuliselt üles ehitatud, ühtne linnamüür, toredad kaunistustega pingikesed ning suur murukattega vabaaja veetmise ala. Väga uhke värk igatahes! Meie külake tundub selle kõrval nüüd eriti õnnetu ja kole 😀
Külma ilma oli õnneks ainult kaks päeva ja nüüd on jälle päikseline ja 22-25 kraadi. Kuigi, kui tuleb pilv ja puhub kerge tuuleke, siis on külm, vähemalt minul. Tegelikult on vist ikkagi soe, sest olen näinud, et meie rannas on ikka mõned inimesed, kes käivad ujumas ja võtavad päikest. Küll väga vähesed, aga siiski. Kui soe ei oleks, siis ju seda ei tehtaks, lihtsalt mulle tundub, et 25 kraadi on külm 😀 Ilmateate järgi on oktoober olnud siiani tavapärasest paar kraadi külmem, aga järgmise nädala lõpus peaks jälle soojaks minema ja 26-28 kraadi tagasi tulema. Eks siis paistab, mis päriselt juhtub. Nädala alguses ja keskel peaks olema vahelduv pilvisus ja 22-25 kraadi, seega teoreetiliselt Eesti suvesoe ilm ju 🙂
Olime ka sel nädalavahetusel kodused, kuna nüüd jäin mina haigeks. Reedel läks tervis päris käest ära. Väike kurguvalu ja selline tuim olemine on mul juba väga pikalt olnud, natuke tuult saan on kohe kurk valulik. Nüüd aga hakkas ka vasak põskkoobas ja kõrv valutama ning vist õhtuks tõusis ka palavik. Hommikul igatahes ei olnud, kuna muidu mind ei oleks baasi sisse lastud. Hea, et me Jaaguga korda mööda tõbised oleme, vähemalt üks saab last kooli viia ja tuua. Olen ennast nüüd siin hoolega tohterdanud ja praeguseks on enesetunne juba väga hea, põsk ja kõrv annavad siiski tunda, seega proovin mitte külma saada ja jätkan koduste vahenditega enda ravimist. Jaagul on järgmine nädal ka vaba, nad on nüüd tööl taas vähendatud koosseisus nagu kevadelgi, kuid last peame ikka kooli vahet vedama. See kuu on palju edasi-tagasi sõitmist – loodetavasti jääme bensiinilimiidi sisse, sest sõitmist on topelt. Terveks päevaks niisama baasi passima jääda ei viitsi, midagi ei ole seal teha ja niisama kaubanduses kolada ka ei jaksa. Seega laps kooli, tagasi koju ja poolest päevast uuesti järgi. Koolis tuvastati viirus ühel 7 klassi õpilasel ja need klassid olid paar päeva digiõppel, kuni kõik testitud said. Rohkem ühtegi positiivset testi ei tulnud ja koolis jätkub kõik tavapäraselt. Jaagu lähimad kolleegid olid ka kõik negatiivsed, seega Jaaku ei saadetudki testima. Jälgime, mis nüüd riiklikul tasandil edasi saab, kuna numbrid järjest tõusevad ja riigijuhid saavad esmaspäeval uuesti kokku, et uusi meetmeid arutada. Kuigi karmimad meetmed hakkasid alles kolmapäevast kehtima ja nii kiirelt ei saa tulemusi oodata. Loodame jätkuvalt, et üleüldist liikumispiirangut ei tule, jätkatakse piirkonniti nagu praegu, aga seda Itaalia valitsust ei või iial teada, seega selgub, mis meid siis ees ootab.
Ilusat sügise jätku ja püsige terved!
