18.09.2019
Naabrimees ragistas laupäeval oma põõsakeses, mis ka meie poolele ulatub ning võttis selle maha. Mul nüüd üks koht vähem pühkida 🙂 Nüüd on kuidagi … paljas, näeb nende aeda ja meil ei ripu enam midagi trepi kohal. Alguses see segas mind, et kõik nüüd nii lage on ja me neid ja nemad meid sealt vahest nii hästi näeme. Aga esmaspäeval koju tagasi jõudes olid nad ära kolinud 🙁 Võtsid kaasa kogu kraami ja oma ulguva koera ning läksidki ära. Seega pole nüüd enam vahet, kas ja kui palju meil neid põõsaid aia vahel kasvab …
Rasmusel on kombeks õhtuti hämaruse saabudes linnakeses väike tiir teha, siis tulevad kiisud kõik välja ja ta saab neid imetlemas käia. Käisin eile temaga kaasas. Jalutades selgus, et alates alumisest väravast teest üles tulles, kust me ikka mere äärde kõnnime, on meie maja esimene, kus keegi sees elab. Ülejäänud on kõik tühjad! Meist üles poole edasi sama tee ääres on umbes 4-5 majapidamist, kus keegi veel sees on ja teise tee ääres umbes sama palju, seega meie piirkonas ca 1km raadiuses on umbes 15 majapidamist, kus praegu keegi veel sees elab, maju aga on viis korda rohkem. Kerge kummituslinna tunne tuleb peale 😀 Nädalavahetuse kuumade ilmade puhul (30 kraadi ja pilvitu taevas) oli inimesi muidugi rohkem. Linnakeses oli taas elu sees, rand rahvast täis ning autod vurasid edasi-tagasi. Töönädala saabudes on aga taas rahu ja vaikus …
Randadest on kõik platvormid kokku pakitud ja ära viidud või kõrvale ladustatud. Valmistutakse sügistormide tulekuks, et puruks ei peksaks. Imelik on, sest need platvormid on tundunud sellised suured ja kindlad, et neid küll maha ei võeta aga ikka on võetud. Eks siis näis, millal need uuesti üles pannakse. Nüüd tuleb ujuma minna otse rannast, meil Rasmusega ei ole probleemi, meil on papud aga Jaagul on natuke pusimist. Mõned pildid tagumisest rannast, kuhu me ühe korra ujuma jõudsime. See rand on pigem ainult ujumiseks, kuna pikutamise kohta seal ei ole, kui siis ainult platvormi peal. Veidi kaugemal on tehtud ka selline ühtlane rannajoon, eemalt meenutab asfalti aga lähemalt ei ole uurinud, see piirkond vajab veel täpsemat avastamist.
Rasmus kaljunukil turnimas 
Trepp randa
Mõni aeg tagasi ühel hommikul sattusin õigel ajal üleval olema ning sain osaliseks imelisele päikesetõusule 🙂 Foto muidugi kogu ilu edasi ei anna aga aimu saab vast ikka. Päike tõuseb siin praegu umbes 6:30 ja tuli lükatakse taevas kustu umbes 19:15 paiku, siis on ikka klõpsti ja täiega pime. Iga päevaga loojub päike järjest varem. Sooja on jätkuvalt 28-30 kraadi aga päike ei kõrveta enam nii tugevasti kui suvel. UV-d näitab päeval max 4, kui augustis oli see vahest ka 7. Hetkel on ilma koha pealt kõik täpselt nii nagu peab – selge taevas, päike, soe ja kerge tuuleke.
Olen tahtnud algusest peale aeda neid päikeseenergial töötavaid aiavalgusteid, mida saab peenrasse pista ja pimeduse saabudes mõnusasti valgustavad. Olen neid siin teistes aedades näinud, seega peavad need ju kusagil müügis olema. Netist tellimine on meil jätkuvalt problemaatiline – isegi kui kuller meid üles leiab, siis ülevalt väravast edasi ta väga ei saa ning ma peaks üles vastu minema. Jala minek võtab aega ja käe otsas asjade tassimine ei ahvatle. Seega enne me netikaubandusega tegeleda ei saa, kui mul auto on, siis saan kullerile üles vastu sõita ja kauba võtta. Hetkel peab Jaak oma töökaaslast paluma, kas saame tema aadressile tellida. Tal naine on ka kodune ja oskab itaalia keelt 🙂 Ühesõnaga olen kõikidest poodidest, kuhu me vähegi sattunud oleme neid aiavalgusteid otsinud. Ühes isegi leidsin aga seal olid järgi mõned üksikud ja lisaks maksid liiga palju. Nädalavahetusel käisime avastasime veel ühte kaubanduskeskust – Etnapolis. Jaak on seal korra käinud, sest seal on megasuur ehituskaupade pood Leroy Merlin. Sain sealt lõpuks oma valgustid ka 🙂 Ostsime praegu sellised lihtsad, mis ei olnud eriti kallid ja katsetame kuidas töötavad. Edaspidi saab siis juba ägedamad osta. Seal oli valik päis hea! Lisaks olen otsinud kööki puidust topsi, kuhu saaks sisse pista puidust pannilabidad jm kraami ning nugade hoidjat. Mitte kusagil ei ole, no ei ole siin sellist kraami, mitte puidust vähemalt aga Leroy Merlinis oli! Mulle hakkas see pood kohe meeldima 🙂 Peab korra veel minema, et lähemalt uurida, mis kraami nad seal perenaistele veel pakuvad, ma ei jõudnud eelmine kord kõike üle uudistada.
Eelmisel neljapäeval elasin üle ka kerge vapustuse. Elasin läbi oma ühe hullematest õudusunenägudest. Mõelge, sõidate autoga rahulikult kodu poole ja siis on teil vaja pidurdada – vajutate pidurit aga midagi ei juhtu – piduripedaal vajub jumalast stoilise rahuga sujuvalt põhja ja auto seisma ei jää … Mul oli peas ikka kohe mitu erinevat tsenaariumit. Õnneks – õnneks läks kõik hästi, pidurid ütlesid üles rahulikus kohas, hoidsin piisavat pikivahet ja mitte midagi hullu ei juhtunud. Täitsa lõpus pidur natukene ikka võttis ka aga kui oled harjunud, et vajutad pidurit ja auto peatub, siis unista aga edasi. Kulgesin siis vaikselt edasi ning mõtlesin pingeliselt mida teha. Jaak oli kodus tõbine ja keelt oskamata tee äärde seisma jääda ei tundunud eriti ahvatlev. Lisaks oli meil pagasnik söögikraami täis ja just seekord olime ostnud ka jäätist … Õnneks oli küll külmakott aga ikkagi. Veeresin vaikselt meie koduteele ette jäävasse bensiinijaama ja Jaak siis juhendas läbi telefoni mida tegema pean. Pidurivedelik oli otsas – õnneks kohviku poole pealt üks onu mõikas natuke inglise keelt ja sain seda juurde osta. Valasin väikese pudeli tühjaks ja mässasin seal natuke aega, pidurid ikka tööle ei hakanud ja siis selgus, et üks tagumine pidur lekkis täiega, kogu vedelik oli kenasti maha voolanud. Nojahh, ostsisn siis vedelikku veel juurde. Rasmus avastas, et kohvikus müüdi jäätist, mida ta sööb, seega oli meil jäätise ja mõttepaus. Jaak soovitas mul siiski koju ülemiste väravateni sõita, jalg värises ja süda natuke ka. Nagu kiuste tulid just sel ajal sinna carabinierid ja veel olid mingid korrakaitsjad – kolm autot korrakaitsjaid. Mina väike põdeja ei julgenud ju nende nähes katkise piduriga minema sõita … Kogusin siis julgust ja Rasmusel sai jäätis ka söödud ning kulgesin vaikselt edasi. Õnneks oli liiklus hõre ja väga pidurdama ei pidanud. Jõudsime tervetena ülemiste väravate juurde – võtsime siis kaasa poekotid, koolikoti ja mul oli veel eraldi arvutikott ka ja kulgesime jala edasi kodu poole. Oehhh, küll see oli pikk teekond. Päike paistis lagipähe, kotid olid rasked ja tee tundus ülipikk. Õnneks kulges see enamjaolt mäest alla ja kodu viimasel tõusul tuli Jaak juba vastu ning aitas kotid koju tassida. Ranna parklasse jõudes küsis Rasmus minult, kas ma kõndides mõtlesin häid mõtteid … Emmmm, ma siis ütlesin, et ma mõtlesin seda, et see oli õnnelik piduri purunemine, kuidas ta homme küll kooli saab ja hea, et kõik ikkagi hästi läks … Laps tegi selle peale, ahahhh, et tema mõtles küll selle peale kuidas ta õhtul jälle kiisusid vaatama läheb 🙂 Nii armas ja tal olidki head mõtted… Jaak proovis autoga ise midagi ette võtta aga tagumise piduri pidurivedeliku voolik oli pooleks ja seda ei andnud kuidagi endal parandada. Võtsin siis ühendust meie majaperenaisega, kes kohe ütles, et ta küsib oma mehhaaniku käest, kas ta on vaba. Ise mõtlesime, et meil oleks puksiiri vaja, mis auto Augustasse remonti viiks. Liza tuli oma autoga ja võttis mööda minnes mehhaaniku ka kaasa, kes siis meie autoga Augustasse sõitis. Ma ei tea, ma olen vist liiga jänespüks, kes siiski eelistab sõita toimiva autoga aga tundub, et osadel juhtidel sellest väga asja ei ole, kas autol kõik vajalik funktsioneerib või mitte. Paraku sellel õhtul autot korda ei saanud, kuna seda voolikut ikkagi ei olnud, seega saime toimiva auto kätte alles reede ennelõunal. See aga tähendas seda, et olime kodus kinni ja liikuma ei saanud, mis omakoda tähendas seda, et Rasmus ei saanud kooli. Õnneks oli söögikraam olemas ja võis kodus kinni istuda küll. Taas tuli selge vajadus teise auto järgi, kahest autost üks võiks ju ikka korras olla, et me igal juhul liikuda saaks. Minule auto otsingud jätkuvad 🙂
Lõppu väike muusikaline avastus – autos mängib meil raadio, ma isegi ei tea, mis kanal aga midagi meie SkyPlusi sarnast. Ükskord kõlasid sealt väga tuttavad helid ja minu suureks üllatuseks nad mängisid NÖEP-i ja nad mängivad ta viimast lugu üsna tihti! Juhuuu, edaspidi saan öelda, et kuulge, te kuulate mu kaasmaalst ju, see tüüp ka Eestist 🙂
