Augusta avastamata pärl

17.11.2020

Olles “oranžis tsoonis” oleme suhteliselt piiratud liikumisvabadusega. Kui me enne arvasime, et see piirdub maakonna piiriga ehk Siracusa piiriga, siis täpsustamisel selgus, et tegelikult me Augustast kaugemale liikuda ei tohi. Seega käisime siis eelmine laupäev Augustas ühte toredat kohta vaatamas. Nüüdseks on muidugi tekkinud see kehva olukord, et meil on Augustas kõik kohad, mis vähegi annab üle vaadata, üle vaadatud. Edaspidi peame piirduma oma küla ja naaberkülade läbi käimisega. Samas tundub, et alates tänasest ootab meid üldse tubasem periood ees, kuna see “õige” sügis jõudis nüüd lõpuks ka siiamaile. Üle 1,5 kuu sadas taas vihma ja välgutas, õnneks sadas vastu hommikut, seega päev on kuiv olnud, aga pilvine. Sooja on 20 kraadi ringis, aga seda ei jätku enam kauaks, lähipäevil lubatakse kuni 17 kraadi sooja ainult, seega sügis trügib täiega peale. Oleme mõned õhtud tunnikeseks kütte ka sisse pannud, kui ikka on tunne, et jahedavõitu on, et kas ikka töötab – töötab, seega külm aeg võib tulla. Lugesin hiljuti ühte artiklit, kus oli kirjas, kuidas Itaalias kütteperiood on reguleeritud. Põhja pool tohib kütteperioodiga algust teha oktoobris ja mida lõuna poole seda hiljem. Meil näiteks tohib kütma hakata alles 1.12. Samuti on paika pandud, mitu tundi päevas tohib kütta, põhjas oli vist 10 tundi või 12, ma seda enam ei mäleta, keskel 8 ja lõunas 6. Samuti on paika pandud, mitu kraadi toas sooja võib olla, üle 20 ei ole soovitatav. Kõik ainult energiasäästu eesmärgil, et niipalju gaasi ja elektrit ei raisataks. Samad soovitused on ka eramajadele, kellel on oma küttesüsteemid, kuna neid ei saa kontrollida, siis lihtsalt soovitatakse. Kõik, kes on ühises küttesüsteemis, peavad antud reeglitega leppima. Seega on arusaadav, miks nad jopede ja saabastega toas on ning poodides elektrisoojendusega madratseid, tekke ning veste müüakse. Kuigi siin ma ei saa aru, kuidas see kokkuhoid tuleb, kui nagunii peab elektrit tarbima … Me hakkame kütma siis, kui ikka külm on ja niipalju kraade, kui vähegi saab, aga kuna maja on suur ja sooja ei pea, siis eriti palju üle 20 neid kraade ei saagi.

Ka siin leiab üksikuid sügisvärve :), 24.10

Eelmisel laupäeval seiklesime Augusta rannikul, siin on ikka väga ilusaid kohti, täitsa lähedal meile, ei peagi kaugele sõitma ja on sama lahedad, kui suurelt reklaamitud vaatamisväärsused. Seekord sattusime rannikule, kus oli üsna keeruline rada mere äärde ronimiseks, astmed olid kõrged ja ühes kohas oli palju lahtisi väikeseid kivisid, seega libisemise oht on üsna suur. Inimesi oli üsna palju – ujuti ja võeti päikest. Üks harrastas allveeujumist ja ühed lennutasid drooni, aga pildid räägivad enda eest.

Vaade mäe peal vasakule – vees on sukelduja, taevas on näha drooni ja eemal popsutab Suur Tossutaja.
Vaade paremale – kalju on korralikult kannatada saanud – loodus teeb oma töö.
Otse vaade – väga lahe saareke, seal kedagi praegu küll ei olnud, aga eeldan, et suvel on seal igal pool palju rahvast.
Lahesopp – siit saab mõnusasti mööda astmeid vette sulpsata ja need värvid, lihtsalt ilus!

Mandariinid on valmis! Meil on siin külas tee ääres üks puu, mille otsa mandariinid lihtsalt ära mädanevad. Kuna oleme nüüd viimasel ajal, kuni eilseni, kui soe ja ilus oli 😀 käinud Rasmusega küla vahel tiirutamas, tema rattaga, mina jala, siis jäi see puu mulle silma. Palju vilju oli maha kukkunud ja väga palju puu otsas mädanemas. Jaak käib pimedas jalutamas, seega andsin talle koti kaasa, et ta neid nopiks. Ma tean, et nii ei ole viisakas, aga kui need lihtsalt mädanevad, siis ei ole sellest ju kasu kellelgi. Pimedas oli üsna keeruline neid noppida, aga mõned Jaak ikka sai tuua. Oi, küll need maitsesid magusad …. Mmmmmm, väga väga head! Ühel päeval noppisin ise ka mõned, aga kuna tänava poolne osa on juba tühjaks korjatud – tundub, et me ei ole ainsad :D, siis nüüd peab aeda sisse minema ja nii julge ma veel ei ole. Pimedas enam eriti korjata ei saa, sest paljud viljad on mädanenud ja peab nägema mida haarad. Igatahes on mul kole kahju, et need seal niiviisi raisku lähevad, sest need on tõesti väga maitsvad.

Ostsin seekord Lidlist Itaalia jõulukeeksi, maksis natuke üle 5€. Eelmine aasta ostsin Augusta kohvikust, kus see oli muidugi kordades suurem ja väga rikkaliku pistaatsiakreemiga ning maitses jumalikult, aga hind oli ka muidugi vastav – 40€. Siis lubasin, et enam ei osta, proovitud ja aitab küll. Nüüd seda poe saia süües, tundub küll, et huvitav, kas peaks uuesti väljamineku tegema või peaks ise midagi küpsetama – kringli vmt. Ma leidsin Decost isegi presspärmi, seega peaks magusa pärmitaigna katsetused nüüd ka järgi proovima, kuna kuivpärmist tehes ei ole ikka nagu päris see tulemus, mida tahaks. Hetkel on mul aga magusate küpsetuste osas paus, vahepeal läks natuke liiale jälle ja Jaak leidis, et tal jäävad püksid niiviisi kitsaks 😀

Lidli keeks, pistaatsiakreemist võib siin küll ainult und näha …

Ilusat sügise jätku ja püsige terved!

Suvine mälestus – päikeseloojang ja Suur Tossutaja tossuhoos, 21.08.

Author: Margit Kõiv

Naine, abikaasa, ema, tudeng, koduperenaine - need on mu praegused tiitlid, kui kolisime elama Sitsiiliasse. Blogi otsustasin kirjutamata hakata, et ei läheks meelest, kuidas ja mismoodi on elu Sitsiilias läbi meie kogemuste.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *