25.12.2020
Rahulikku jõuluaega kõigile! Kuna meil on siin ekstrarahulik, ikkagi punane tsoon ja kodust nina välja pista ei tohi, siis kasutan võimalust ja proovin nüüd selle aasta tegemised ja mõtted kõik kirja panna, mis siiani on kirjutamata, et uuel aastal siis juba uute mõtete ja tegemistega alustada.
Sain oma jõulukingid sel aastal varakult kätte. Uhket ja võimsat triikraua pilti ma juba jagasin. Olen seda juba mitu korda kasutanud ka ja see on tõepoolest ülimugav. Väga kerge, kõik on kohe sirge ja triikimisele kulub vähemalt veerandi võrra vähem aega. Nii võib triikimine isegi meeldima hakata … või siiski mitte 😀 Teine, meie kogu pere lemmik, on robottolmuimeja Roborock S5 Max, hellitavalt Meie Nunnu. Neid on meil nüüd juhuse tahtel kaks tükki, kuna see esimene, mille kohta kirjutati, et saadeti saatjale tagasi, tuli ikkagi kohale. Sellele oli tehtud postiasutuses turvakontroll, oli täiendavas karbis ning Security Check kleepsuga kinni tõmmatud. Originaalpakend oli täiesti terve, ühtegi muljumise ega muud vigastuse jälge ei olnud näha. Me ei saanudki aru, miks see tagasi saatmise teade oli pandud. Igatahes installeerisime selle kohe lahti, tõmbasime praktiliselt igasse seadmesse äpi, kuhu vähegi sai ja lasime tal toimetama hakata. Robot on kaks ühes ehk tal on nii tolmuimemine kui ka lapiga pesu. Lasime alguses tal korra kõik korrused lihtsalt tolmust puhtaks pühkida ja järgmisel korral juba mopiga ka. Hiljem juhendist lugedes selgus, et enne kui lapiga pesu kasutada, tuleb tavalises tolmu režiimis kolm korda enne üle lasta … Emm nojahhh, niipalju siis sellest … Meie Nunnu suurim fänn on Rasmus. Kui ta kodus on, siis ma üldiselt lasen tal sellega toimetada. Talle meeldib äpist vaadata, kus ja kuidas Nunnu liigub ja ega see kuhugi kinni ei jää. Lisaks häälestas ta äpis korrused ära, tegi tsoonid ja keelatud piirkonnad, seega ta teab kõige paremini, kuidas sellega ümber tuleb käia. Mulle Meie Nunnu väga meeldib, sel ajal kui ta toimetab, saan ma kõike muud teha – näiteks tolmulapiga ringi käia või kraanikausse puhtaks nühkida või niisama vedeleda 🙂 Paari nädala tagant käin käsitsi mopiga trepid ka üle, sinna ju Meie Nunnu minna ei saa. Koristamisest on saanud samuti üsna meeldiv tegevus 🙂
Pakkidest, saime Eestist 20.11 teele pandud paki 14.12 lõpuks kätte. Eestist välja saadeti 24.11. Milanosse jõudis 12.12, Rooma 13.12 ja 14.12 hommikul oli juba valvuri käes, seega Itaalia pinnale jõudes toimus paki edasiliikumine ülihelikiirusel. Kus ja miks ta transiidis kinni istus, ei teagi. Mõtlesin, et uurin Omnivalt, et miks see nii kaua aega võttis, ma saan aru, et kõik liigub mööda maad, sest lennuk ju ei lenda, aga ca kolm nädalat transiidis olla on ikka ilmselgelt liig. Lasen Omnival selle jõulumöllu mööda ja uuel aastal uurin. Teatavasti ei ole neil seal midagi muutunud, kõik on nii nagu alati jõulude ajal on olnud – ülekoormus, kontori rahvas on abiks ja lisaks muidugi koroona, mis neil samuti “külas” on ja tänu sellele tööjõudu vähem. Suured tänud Liinale, kes paki meie poole teele pani ja kellelt saime ka oma selle aasta esimese jõulukaardi 🙂 Rasmusel on nüüd mõneks ajaks jälle tatart, saigi paar päeva enne paki saabumist otsa ning leiba, saime Eesti leiba! Olime küll mures, et see on selle aja peale hallitama läinud, aga õnneks mitte 🙂 Talvisel ajal hoitakse pakke piisavalt jahedates kohtades, et käest ära õnneks ei lähe, suvel oleks hoopis teine lugu …
Söögist ja kokkamisest. Olen suurema osa Lia Virkuse “Sitsiilia köök. Päikseline Itaalia” kokaraamatus olevatest retseptidest läbi teinud. Olen natuke häiritud, kuna see raamat ei ole tal just kõige paremini õnnestunud. Osadel retseptidel on juhend väga puudulik või vead sees nt. retseptis on natuke soola aga õpetuses on äkki suhkur kirjutatud … Mõned toidud on päris maitsvad ja meie koduses menüüs tihti sees, teised on jälle, et korra teen ja rohkem ei ahvatle. Küll on see raamat tore selles osas, et seal on Palermo kohalik memmeke, kelle retseptide järgi kokatakse ning kõikidel on juures lugu. Neid on väga huvitav lugeda. Viimased katsetused sealt oli “Suhkrustatud apelsinikoored” ja apelsini marmelaad. Koored küll sellised ei tulnud nagu kokaraamatu pildil ning marmelaad jäi vedelaks, kuna panin suhkrut poole vähem. Maitsevad tuli ikkagi 🙂 Apelsinide hooaeg on jätkuvalt täies hoos, oleme juba paar korda suuremas koguses neid ostnud ja kord päevas vähemalt tarbime perekondlikult värskelt pressitud apelsinimahla. Sidrunid valmivad ka suure hooga, sel aastal on saak kordi suurem, kui eelmisel aastal oli. Nagu eelmisel aastal nii ka sel korral pressisin mahla välja ja panin jääkottidesse, edaspidi on hea sidrunkuubikuid tee või vee sisse pista.
Juba üsna ammu, siis kui hakati taaselustama piiranguid, käisime Siracusas turul ja ostsime tuunikala. See on kole kallis, kilo hind jääb sinna 25€ kanti. Teisi kalu müüakse ka ja väga palju ning odavamalt, aga paraku ei oska ma nendega jätkuvalt mitte midagi peale hakata. Tuunikala tuli igatahes väga hea! Lisaks katsetasin ka artišokki, sellel on tüütult palju mitte söödavat osa. Katsetan nüüd lähipäevil ahjuversiooni ka ära, eelmine kord oli keedetud versioon. Täitsa söödav, aga ühest saab imeväikese koguse, seega sobib see pigem snäkiks, kui põhiroa kõrvale garneeringuks.
Leidsin Decost lõpuks presspärmi! Pidin kohe ostma, aga saiakeste küpsetamisest sai mul isu vahepeal täis. Kuna sellel oli parim enne 1.12, pidin ikkagi ära tegema ja mõni päev tagasi võtsin kätte ja tegin kaneelirulle. Kuna see kerkis nii mühinal – täiesti õigus on neil, kes ütlevad, et presspärmist magusaid saiu tuleb teha, jäävad maitsvamad ja kerkivad ka paremini, sain nii pidusaia, kui ka rullid. Edaspidi tuleb teha pool kogust. Lisaks, ma ei teadnudki, et mul on suur isu maksa järgi, enne kui seda Decos ükskord müügil nägin. Kohe tulid neelud maksakastme järgi, mmmm, küll see maitses hea. Maksaga üldiselt on nii, et seda kas armastatakse või vihatakse. Ma niisama maksa ei oska eriti teha, kipub ära kuivama, aga kastme ja pasteedi tegu mul üldiselt on alati õnnestunud. Kuna Eestist saabus leib, tuli mul hirmus isu maksapasteedi järgi. Olen nüüd spetsiaalselt mitu korda Decos käinud, et äkki on maks taas müügil. Ma ei olegi aru saanud, kas seda pannakse müüki vähe ja inimesed ostavad ruttu ära või pigem seda ei osteta ja pannakse vähe ning haruharva müüki. Igatahes õnnestus nädal tagasi taas maksa saada ja sain ka maksapasteedi tehtud. See sai vahetult enne jõule muidugi otsa, nagu ka kõik saadetud leivad … Aga nii hea oli! Ostsime turult ka kaktusevilju, et ikka iga aasta ära proovida, kas on sama torkivad ja magusad. Torkisid küll, vaatamata mu ekstraettevaatlikule käsitlusele ja magusad olid nad ka. Seekord saime kahte eri värvi, maitselt need ei erinenud. Augusta kohvikus, kus müüakse maailma parimaid croissant’e pidin seekord ostma küpsiseid, kuna croissant’id olid kõik juba otsas. Ka need maitsesid väga hästi! Eile tegin pistaatsiapähkli küpsiseid, midagi läks natuke valesti, sest välimus ei ole päris see ja natuke liiga kleepuvad on, aga maitsevad jumalikult. Lisaks oli meie jõululaual magustoiduks cannolid ning Sitsiilia stiilis küpsisetort.
Peale USA poest saadud vürtse, tegin valmis ka piparkoogitaigna, mis jäi ikkagi natuke vedel ning esimene plaaditäis vajus täiesti laiali, kuna tainas jäi enne sooja võtmata. Peale soojenemist ja hulga jahu lisamist tulid väga ilusad piparkoogid. Krõmpsudest piparkookidest võib ainult unistada, isegi kui need ahjust tulles on kõvemat sorti, siis natuke seistes on need kõik vägagi pehmed, meie toa õhuniiskus sügis-talvisel hooajal on jätkuvalt lihtsalt ebareaalselt kõrge, seega midagi siin väljas krõmpsuna ei püsi.
Kohaliku jõulukeeksi ehk panettone degusteerisime me enne jõule juba ära. Decos oli nende valik erakordselt suur! Võtsin tavalise, mis on siis kuivataud puuviljadega ning pistaatsiakreemi versiooni, sellele oli seekord kõvasti kreemi pandud. Jõululauale me seda siiski ei ostnud, tegime degustatsiooni enne ära. Pealegi süüakse seda siin alates novembri algusest kuni jaanuari keskpaigani välja. Panettone valik on poodides sama suur nagu Eestis piparkookide oma, siin lihtsalt ei teata piparkookidest mitte midagi 🙂
Käisime veel kolmapäeval aianduskeskuses lootuses, et äkki ikka on kuuske müügil, paraku mitte. Kuid see eest kohtasime kitsekesi, keset Augusta linna ning ma sain alpikannid, mis praegu siin igal pool õitsevad, eriti toredad on need kooli baasis, kus need on palmi alla istutatud 😉
Eilsel jõulusöömingul tundsin puudust verivorstidest. Sealihapraad oli väga hea, Jaak küpsetas grillil madalal kuumusel ca 6 tundi, lisaks tegime ahjukartulit ning Lidli hapukapsast. Jaak tuunis natuke kapsast – lisas õlut ning suhkrut ja maitses väga hästi. Ikeast leidsin viimane kord käies ka sinepit, mis maitseb sinepi moodi ning pohlamoos oli sealt juba enne soetatud. Seega laud oli üsna Eesti jõululaua moodi. Lisaks oli veel Ikeast saadud glögi, Jaagu arvates küll liiga magus, aga mõnusa jõulutunde tekitas siiski. Sitsiilias eraldi jõulusööke ei ole, osad koogid ja küpsised on ainult jõulude ajal, kuid soolane osa on nagu tavaliselt – valik eelroogasid, esimese põhiroana midagi pastast ning teine põhiroog on midagi kalast. Täiesti tavapärane igapäevane söögilaud …
Lõpetuseks mõned jõuluhõngulised pildid. Püsige terved ja olge hoitud!
