Catanias

30.12.2020

Eelmisel teisipäeval, 22.12, käisime enne “punasesse tsooni” kukkumist üle väga väga pika aja Catanias. Jaak algselt plaanis Siracusasse jalutama minna, aga Rasmus soovis minna Catania parki ja väljakule jalutama ning nn. turismirongiga ka sõitma, nagu Tallinna vanalinnas tiirutab, ta klassiga siin käis ja talle väga meeldis. Ma tahtsin üles leida nn. vihmavarjude tänava ja näha jõulutulesid põlemas. Seega sai asi otsustatud ja läksime pealelõunasel ajal, et ikka pimedam oleks ja jõulutulesid ka näeks, hoopis Cataniasse. Ma pole Catanias väga ammu käinud, kevadel korra turul. Rasmus käis enne kevadist lukku panekut kooliga. Jaak on rohkem sattunud, kuna ta käis vahepeal massaažis ja see asub Catanias.

Mitte midagi ei ole muutunud, liiklus on jätkuvalt täiesti kohutav! Kui keegi kurdab, et Tallinnas on kaos – kutsun lahkesti Cataniasse sõitma, Tallinnasse naastes te naudite seda korda, mis seal valitseb. Ühesõnaga, liikluses on jätkuv kaos, silmad peavad olema kogu aeg 180 kraadi, et kõike näha ning ootamatusteks valmis olla. Tänavad, eriti kõrvaltänavad on jätkuvalt räpased, parkimiskohti jätkuvalt ei ole, inimesi on palju – väga palju! Nagu tõeline suurlinn olema peabki.

Pargis ei ole me enne nii palju rahvast kohanud, kuna kõik meelelahutus- ja spordiasutused on suletud, siis kogunevad noored väljas ja neid oli igal pool ning väga palju. Pargis oli päris mitu seltskonda, kes tegid trenni, kuid enamjaolt jõlguti niisama ringi. Rasmus sai oma kiikumise isu üle väga pika aja taas täis ning pargis ringi jalutades oli näha, et sügis on käes või noh talv 😀

Olen näinud pilte ja lugenud kirjutisi, et Catanias on tänav, kus ripub väga palju vihmavarjusid. Googeldamine eriti tulemust ei andnud, kui seda, et see on kusagil kalaturu juures. Kui me siia kodu otsisime ja me Catanias elasime, siis kondasime selle ümbruse kõik läbi, aga ometi midagi ei näinud, ma siis muidugi ei teadnud, et see seal olema peaks ja ei osanud sihikindlalt otsida. Tarisin Rasmuse kaasa ja läksime läbi suletud kalaturu, seal oli “meeldiv” aroom, neid otsima, ma ei saanud ju ilma neid leidmata ära minna 😀 Tiirutasime seal natuke ja voila, oligi! Leitud! Ma väga rahul 🙂 Tegemist on mingi kunstiinstallatsiooniga, ühes tänavas olid tuuletiivikud või kuidas neid iganes nimetada ja teises olid toredad väikesed vihmavarjud! Lisaks oli Etna tänava ääres ühes kõrvaltänavas lindikestest tehtud installatsioon. Toredad värvilised näevad välja!

Kuna Jaak meiega kaasa ei tulnud, siis ta jäi elevandi platsile ringi kondama, kus teda lõpuks neegrid oma müüdava kraamiga “ahistama” hakkasid. Jaak sai kaks käevõru ning kõndis selle peale minema, ma kujutan ette, et see müügimees oli pisarateni solvunud, et Jaak raha vastu ei andnud … Jaak oli neile korduvalt “ei” öelnud, aga no kui niisama pihku pistetakse, siis tuleb ju vastu võtta. Siinkohal peaks Rasmusel piirama vandenõu teooriate lugemist ja sellega seotud filmide vaatamist, ta oli enam kui kindel, et nende võrude sees on jälitusseade … Emmm, okei 😀 Jaak rahustas, et sellel vaesel neegril küll sellist tehnoloogiat ei ole, et ta ei pea selle pärast murestema …

Nägime ära ka jõulukaunistused, mingil põhjusel keskväljakul kuusel tuled ei põlenud, aga Etna tänav oli ilusti kaunistusi täis. Turistirong oli ka täitsa olemas, aga otsustasime, et me siiski ei sõida sellega. Rahvast oli erakordselt palju, nagu arvata oligi tegid paljud viimase hetke jõulukinkide oste ja osade poodide uste taga looklesid pikad järjekorrad. Siin peab jälgima palju inimesi poes on, turvamehed ukse peal peavad arvet ja mõõdavad temperatuuri. Carabinerid ei maga, need käivad ju kontrollimas. Söögikohtades oli ka väga palju inimesi, eriti arvestades seda, et nad peavad 18:00 kohal peal toitlustamise lõpetama. Me jalutasime neist mingi 17:30 paiku mööda. Sigimist ja sagimist oli seal omajagu ning selline suurlinn on ikka jätkuvalt väsitav, oma inimtühjas külakeses on ikka hea rahulik tiksuda 😉

Mul oli küll suur plaan, et jõuan selle aasta kirjutamata asjad kõik kirja panna, aga tundub, et see nii ei lähe. Seega uue aasta alguses, kus nagunii jätkuvalt kodus kinni peame istuma, jätkan veel selle aasta meenutuste ja kokkuvõtetega. Püsige terved ja olge hoitud!

Imelist aasta lõppu kõigile!

Suur Tossutaja sai taas valge kuue! 27.12

Author: Margit Kõiv

Naine, abikaasa, ema, tudeng, koduperenaine - need on mu praegused tiitlid, kui kolisime elama Sitsiiliasse. Blogi otsustasin kirjutamata hakata, et ei läheks meelest, kuidas ja mismoodi on elu Sitsiilias läbi meie kogemuste.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *