Burano – värviliste majade saar

19.06.2021

Kolmapäeval 16.06 külastasime Burano saart. Rasmus vaatab YouTubest ühe Inglismaalt pärit noormehe videoid, kes tavaliselt teeb kassiteemalisi postitusi, kuid aeg-ajalt ka reisimisega seotud. Mõned aastad tagasi käis ta Burinol ja Rasmus arvas, et me võiks ka sinna minna, et näeb lahe välja. Käisime ja vaatasime selle saarekese üle. Tõesti on väga tore ja värviline saar! Kui mul alguses oli plaan, et piilume ka Cinque Terre üle, kuna seal on ka lahedad värvilised majad, siis peale Burano külastamist olen ma enam kui veendunud, et Cinque Terre ei ole külastamist väärt. Kuna seal on need värvilised majad ühe koha peal ja sellise ilusa postkaardi pildi saab kusagilt eemalt pildistades, et efekt tekiks. Buranol ongi kõik värviline, kogu aeg. Saare elanikud elatuvadki peamiselt turismist ning kui algselt oli värviliste majade eesmärk meremehed turvaliselt koju tagasi juhatada, siis nüüd on see lihtsalt turistidele meelelahutus. Majad värvitakse iga paari-kolme aasta tagant uuesti üle, et värv värske püsiks.

Taaskord sõitsime veetranspordiga ning maksime piletite eest edasi-tagasi kokku 45€. Seega Veneetsias pole mingit probleemi ca 100€ piletite peale hakkama panna. Lisaks on Buranos oma “Pisa torn”, samuti viltu vajunud kirikutorn, mitte küll nii viltu, kui Pisa, aga siiski.

Ka siin leidus oma kanal, mis saarekest läbis, kuid siin olid kõik sillad ratastoolidega läbitavad. Meile jäi mulje, et kõik Veneetsia vanurid, kes vajavad liikumisel abivahendit, lisaks liikumispuudega ja ratastoolis inimesed elavad Burano saarel. Tänaval liikus väga palju kõikide abivahenditega vanureid ning ratastoolis inimesi.

Buranol kohtasime ka kasse ning üsna mitut. Rasmusele mälestuseks tegin lahedamatest pildid ka 😉

Tänava ääred olid täis kauplejaid. Väga populaarne oli pits ning erinevad erksavärvilised kleidid-seelikud. Oi need olid nii ilusad! Vaatasin ja mõtlesin, et kui ostaks, siis kuhu ma nendega läheks? Pole kusagil nendega uhkeldada ja isegi Eestisse tagasi tulles, kas ma siis seal käiksin sellistega … Jaak külla arvas, et võin vabalt kodus aias rohida nendega, endal ilus olla ja teistel ilus vaadata 😀 Ei ahvatlenud mind see mõte ja ostmata need jäidki. Seelikuid käisin küll piilumas ja katsumas, kuid lähedalt vaadates olid need ikkagi liiga kirjust kangast ning kangas tundus samuti imelik, seega minust need sinna maha jäid. Lisaks oli seal palju klaasist asju, nagu Veneetsiaski, sellel klaasikunstil on ikka mingi lugu, peaks seda lähemalt uurima …

Kirik oli kinni, seega sinna lähemalt uudistama ei saanud minna ega viltust torni ligemalt vaatama. Mere pealt paistab see rohkem viltu, kui lähedalt vaadates/pildistades, kuid natuke ikkagi.

Veel toredaid värvilisi maju ja isegi voodipesu on neil toredasti värviline 😀

Enne lahkumist tegime külmad joogid ja Rasmuse mahl oli tehtud Sitsiilia apelsinidest, pidin ikka kohe pilti ka tegema 😉

Burano on koht, mida igal juhul soovitan külastada, kui Veneetsias olla. Selline armas väike saareke oma värviliste majadega. Me jalutasime selle ca 1h läbi ja ühe otsa paadisõit võttis ca 50minutit. Selline poole päeva üritus, kui vähe shopata ja lõunat mitte süüa.

Imeilusat suve jätku ja püsige terved!

Author: Margit Kõiv

Naine, abikaasa, ema, tudeng, koduperenaine - need on mu praegused tiitlid, kui kolisime elama Sitsiiliasse. Blogi otsustasin kirjutamata hakata, et ei läheks meelest, kuidas ja mismoodi on elu Sitsiilias läbi meie kogemuste.

Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *