20.06.2021
Neljapäeval 17.06 jätkasime oma teekonda ning sihiks oli Rimini külje all olev väike linnake Bellaria, kus mul oli broneeritud imeodav hotell otse rannas. Jaak oli enam kui veendunud, et saame omale rendiautoks toreda Panda, kuid saime hoopis Opel Corsa, millel puudub igasugune võime kiirendada. Algselt mõtlesime, et vaatame Ravennas üle kõik nende katedraalid ja kirikud, kus on ajaloolised teosed ja ilusad mosaiigid. Paraku pakuvad nad komplektis pileteid, kas kolm või viis kohta ning muidugi on need kohad eraldi pakettides, mida me vaadata tahtsime. Lõpuks otsustasime, et vaatame suuremas koguses kunsti Firenzes ja Ravennas lihtsalt natuke jalutame ning sööme lõunat. Linnake on väga väike, väga puhas, väga korralike majadega – üldse ei sarnanenud Sitsiiliaga ning söögikoha ümbrus meenutas meile Telliskivi kvartalit. Ravennas sõitsid enamus inimesi jalgrattaga, mis oli väga kummaline, kuna pole ammu näinud, et linnas niiviisi usinasti kõik oma asju jalgrattaga ajavad. Lisaks oli muidugi tore see, et olid olemas kõnniteed, nähtus, mida Sitsiilias eriti tihti ei kohta … Jaagul oli muidugi harjumatu, et kõik piirkiirust jälgisid, ta on juba Catania ümbruses valitseva liiklusanarhiaga nii ära harjunud, et reeglitest kinni pidavad liiklejad on tema jaoks “imelikud” 😀
Söögikohtade osas tegin kiire Google otsingu, et mis on kõrgema reitinguga ja sattusime väga populaarsesse pasta söögikohta, rahvast oli palju, aga õnneks sees ikka mõni laud oli vaba ka ja mahtusime ära. Rasmusele tellisin Itaalia stiilis lihapallid, mis on nagu kartulipudru, liha on imepeenikeseks tehtud. Ma tean, et need talle eriti ei maitse, aga no ega mina süüdi ei ole, et ta ikka veel makarone ei söö … Ise me sõime pastat, ma proovisin musta pastat. Midagi väga erakordset ei olnud, aga maitses hea, pastat nad oskavad siin teha. Lisaks on ka hinnad rahakotisõbralikud, see meile sobib!
Ravenna on pisike, armas, puhas ja tore linnake, kus oli imevähe inimesi, peamiseks liiklusvahendiks jalgratas ning mitte midagi ei ole teha. Lisaks ei olnud neil mitte ühtegi gelato kohvikut – ainult istumisega korralikud kohvikud, kus sai gelatot tellida, aga see meid ei ahvatlenud.
Ilma oli väga palav ja seega võtsime suuna oma hotelli poole, et saaks ujuma ja jõuaks natuke rannas ka ikka vedeleda. Hotell oli Bellarias, ca 15km Riminist, mis on siinse piirkonna kõige populaarseim suvituspiirkond. Siin on ca 25km pikkune liivaranna joon ja Bellaria on umbes keskel.
Meie hotell oli rannast ca 20m kaugusel. Parkimine oli maja esisel platsil ja autod lihtsalt parkisid üksteise taga ja kõrval. Ma unustasin pilti teha, aga süsteem toimis nii, et autovõti jäi alla administraatori juurde ja kui keegi tahtis ära sõita ja oli keskmine auto, siis administraatorid manööverdasid teised autod eest, et välja saaks. Me olime oma reas viimane nii saabudes, kui lahkudes, seega me saime ise hakkama. Tegemist oli perehotelliga, tuba oli küll väike, võrreldes Veneetsia hotellitoaga, kuid puhas ja meile piisav. Vannituba oli suur ja korralik, kuid mis selle hotelli täiesti eriliseks tegi oli hommikusöök. Kõike oli ja kõike sai. Kui tavaliselt on ainult saiakesed, siis seal sai tellida mitut erinevat moodi tehtud muna – munaputru, praemuna, keedumuna ning peekonit või vorstikesi ning lisaks pannkooke! Kõigele sellele lisaks oli neil buffe laud ka lookas igasugustest huvitavatest söökidest. Tuli välja, et kogu hommikusöögi saiade ja kookide valiku teeb igal hommikul mamma – administraator ütles, et ta ema igal hommikul küpsetab uusi asju. Väga tubli mamma ja tõesti kõik oli supermaitsev!
Hotellil on rannas kahe teenusepakkujaga tehtud kokkulepe, kus saavad hotelli külastajad odavamalt päikesevarju all pikutada. Üks päev maksis 12€. Saime oma koha üsna ranna lähedale. Vesi oli külm, kodus oli vesi külm ja siin ka. Huvitav, millal see lõpuks soojaks kavatseb minna … Natuke ujusime ja Jaak läks tuppa magama. Talle meeldib autoga sõita, aga see väsitab teda hirmsasti ja kui meil on pikemad otsad nt 3h ja enam, siis ta tahab pärast seda natuke magada. Kuna meil oli ainult üks toa võti, siis Rasmus oli sunnitud vähemalt tunni minuga koos rannas pikutama. Iga 10 minuti tagant ta muidugi küsis, kas tund on juba möödas 😀 Nagu kiuste tulid just siis koledad vihmapilved, kui me randa jõudsime, kuid peale ujumist kadusid need sama kiiresti, kui ilmusid ning taevas oli täiesti selge. Seega saime natuke ikka päikese käes ka vedeleda. Kuigi mulle meeldib läbi pilve rohkem päikest võtta, siis ei ole nii kuum.
Eriti ringi jalutada me seal ei jõudnud, kuna õhtu tuli suhteliselt ruttu ja me suundusime söögikoha otsingutele. Me enam mingit väga eriti peent restorani ei tahtnud, seega sattusime meie mõistes bubi sarnasesse söögikohta. See on praeguseni reisi üks toredamaid söögikohti. Jaagule toodi õlle kõrvale väga suur snäkkide vaagen. Neil olid menüüs huvitavad alkoholivabad kokteilid, mis Rasmuse poolt lõpuks ära joodi, ma sain mõlemast natuke maitsta 😀 Ise me sõime salateid ja Rasmusele tellisime pannkooke, mille peale ta muidugi alguses nägusid tegi, aga kui kohale toodi ja sööma hakkas, siis ainult mõmises ning limpsis peaaegu taldriku ka puhtaks 😀 Lõpuks maiustasime ka gelato ja kohvidega ning arve jäi selle suure prassimise peale 50€ kanti, peaaegu tasuta sellise koguse peale, mis me hävitasime. Jalutasime pärast natuke rannas ja oligi juba tuttu mineku aeg.
Imelise suve jätku, jooge palju vett ja ärge kuuma käes endale liiga tehke!
